Harju Maakohus
Kohtukoosseis
M. Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.03.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-42482
Tsiviilasi
Vasalemma Valla hagi LVvastu 13554,85
Menetlusosalised ja nende
Hageja Vasalemma Vald (Vasalemma Vallavalitsuse kaudu XXX)
esindajad Menetluse liik
Kostja LV(XXX, XXX) Lihtmenetlus 23.10.2007 määruse järgi
Hagi rahuldada. Välja mõista LV Vasalemma Valla kasuks kohtukulude katteks 13554,85 krooni. Jätta Vasalemma Valla menetluskulud LV kanda. Menetlusoaline võib asja lahendanud esimese astme kohtult taotleda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud pärast kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib kohus asja lahenda kirjalikus menetluses. Kostjale otsuse kättetoimetamise korral avalikult loetakse otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Nõue ja põhjendused 29.03.2005 ostis kostja XXX eluruumi, mis on pärast korteriomandi seadmist kantud kinnistusregistrisse nr 8804402. Kuna elamus pole moodustatud korteriühistut, haldab elamut kuni korteriühistu registrisse kandmiseni eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kelleks on
hageja. Vasalemma Vald asus elamuid haldama enne 31.12.2002 EES § 15 lõike I ja Vasalemma Vallavolikogu 12.11.2002 otsuse 96 alusel. Nimetatud vallavolikogu otsus oli tingitud asjaolust, et seni elamute haldamisega tegelenud AS VR kuulutati Harju Maakohtu 30.09.2002 otsusega pankrotis olevaks ja KOKS § 6 lõike I alusel on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993 määrusega nr 198 kinnitatud "Eluruumide erastamise korraldamine" (muudetud 12.veebruari 2001 määrusega nr 54) punkti 1 1 kohaselt jääb kohustatud subjekt elamu edasiseks haldajaks kuni korteriühistu registrisse kandmiseni. Eluruumi omanik on kohustatud tasuma erastamise kohustatud subjektile haldamis- ja majandamiskulud kuni korteriühistu moodustamiseni või haldamise üleandmiseni valla- või linnavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil võetud füüsilisele või juriidilisele isikule. Eluruumide erastamise seaduse § 152 alusel on eluruumide erastamise kohustatud subjektil eluruumide omanike enamuse nõusolekul õigus anda elamu haldamine koos sellest tulenevate lepinguliste õiguste ja kohustustega üle linna- või vallavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule. Elamu haldamise üleandmisel vabaneb eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamisest tulenevate kohustuste täitmisest. Kuna elamus, kus asub ka korteriomand, ei ole moodustatud korteriühistut ja puudub muu elamuid haldav füüsiline või juriidiline isik, on erastamise kohustatud subjekt Vasalemma Vald kohustatud jätkuvalt elamuid haldama. Haldamise kohustuse panemine vallavalitsusele oli tingitud haldaja leidmiseks korraldatud konkursi nurjumisest. Seoses eelnimetatuga on hagejal elamu täies mahus haldamise ja kommunaalteenuste osutamise kohustus. Haldamine hõlmab elamu kütmise, prügiveo, kapitaalremondi fondi kogumise, elamu avariilise teenindamise ja hooldamise ning raamatupidamise korraldamise. Elamu haldaja ja korteriomaniku vahel on 05.04.2005.a. sõlmitud haldusleping, mille punktide 4.1 ja 4.2 alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt hooldustasu. Vasalemma Vald (vallavalituse kaudu) on kandnud vaidlusaluse elamu XXXkaasomandi (mille kaasomanikuks on korteriga nr 36 ka kostja) hooldamise ja kommunaalteenuste osutamise kulusid, kuid kostja pole kuni l. oktoobrini 2007 tasunud osutatud teenuste eest. Selle kohta on hageja kostjale esitanud igakuuliselt arveid. Oma 15.05.2007 kirjaga 10-2.4/833 tegi hageja kostjale ettepaneku võlg likvideerida ja makseraskuste korral sõlmida võla likvideerimiseks maksegraafik. Võlgnikule tehti ettepanek hiljemalt 25.06.2007 võlg likvideerida. Hageja jättis endale võimaluse nõuda pärast nimetatud kuupäeva võla tasumist kohtu kaudu. Kostja ei ole võlgnevust likvideerinud, nõudele reageerinud, mõjuvat põhjust maksmata jätmise kohta ei ole esitanud. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud teenuseid, kuid väljastatud arveid ta tasunud ei ole. Asjaolust, et ta ei soovi hageja poolt osutatavaid teenuseid tarbida, kostja hagejat teavitanud ei ole. Samas ei ole kostja teavitanud hagejat ka maksmata jätmise mõjuvate põhjuste olemasolust. Sellega loeb hageja võlasuhte tekkinuks ja võlanõude esitamise põhjendatuks. Hageja on elamu haldajana ja ühe kaasomanikuna kandnud elamu haldamise käigus kulutusi. Kostja ei ole täitnud nõuetekohaselt maksekohustusi hageja ees ning seisuga 01.10.2007 võlgneb hagejale kuni august 2007 eest hooldustasu ja tarbitud kommunaalteenuste eest esitatud arvete alusel kokku 13554,85 krooni. Oktoobri 2007 seisuga kuulub halduskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse eest tasumisele 13554,85 krooni. Kuna kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud maksekohustusi hageja ees (on rikutud kohustust), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist. Haldus ja koolduskulud hõlmavad elamu kütmist, prügivedu 0,50kr/m2, tasu vee ja kanalisatsiooni eest näidu alusel 12,457kr/m3 + käibemaks, tasu remondifondi eest 3,00 kr/m2, mis kuni juunini 2007 oli 20,55 kr/m2, 3 kr/m2, muud teenused, sh alates 2007 katlajama ehituse laen 1,55kr/m2. Hageja palub kostjalt välja mõista halduskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus 01.oktoobri 2007 seisuga summas 13554,85 krooni ja kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni.
Hageja tõendid: haldusleping, kinnistusregistriosa väljavõte, pretensioon 15.05.2007 kostjale võla tasumiseks, arved 1574 31.03.2007, 30.04.2007 nr 2129, nr 2591 31.05.2007, 3183 30.06.2007, nr 3711 31.07.2007, nr 4235 31.08..2007. Kostja vastuväited hagile Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, tõendeid ei esitanud, kuigi on isiklikult hagimaterjali kätte saanud. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja poolt kohtule esitatud halduslepingust 05.04.2005 nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid elamu mõttelise osa halduslepingu ja hoolduse objektiks on XXXasuva elamu mõttelise osa hooldamiseks alates 01.04.2005. Kostja ei ole selles osas vastuväiteid esitanud, seega on hageja tõendanud, et pooltevahel elamu hooldamisest tulenevad kohustused ja õigused tulenevad nendevahelisest lepingust. Leping p 4.1 järgi kohustub omanik tasuma haldajale eluruumi kasutamise eest igakuiselt vastavalt esitatud makseteatistele ja 4.2 järgi vastavalt 25. kuupäevaks möödunud kuu. Hageja väidetel ei ole kostja oma lepingust tulenevat kohustust täitnud kuni 01.07.2007 ja tema võlg on hageja väidetel 13554,85 krooni, esitanud, hageja poolt kohtule esitatud arvetest nr 1574 31.03.2007, 30.04.2007 nr 2129, nr 2591 31.05.2007, nr 3183 30.06.2007, nr 3711 31.07.2007, nr 4235 31.08. 2007 nähtub, et kostja on hagejale kohutatud tasuma vastavalt kuude eelmärgitud arvete järgi 1874,05 krooni, 1551,10 krooni, 2705,10 krooni, 606,95 krooni ja 606,95 krooni, kokku 7344,15 krooni, kuid arvel 4235 31.08.2007 on tasumiseks määratud koos eelneva võlaga kokku 13554,85 krooni. Kostja ei ole võla suurust ega selle arvestust vaidlustanud, samuti ei ole ta vaidlustanud asjaolu, et hageja on talle teinud ettepaneku võlg ära tasuda kohtuväliselt, mille kinnituseks esitas hageja pretensiooni ja tähitud kirja kviitungi, ega ole vaidlustanud ka asjaolu, et tal oli 05.04.2005 sõlmitud lepingust tulenev kohustus tasuda igakuiselt hagejale osutatud teenuste eest järgneva kuu 25. kuupäevaks vastavate teatiste alusel ja et ta on jätnud need kohustused täitamata, siis tuleb eeldada nende asjaolude omaksvõttu ja seega ka tõendatust. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kuivõrd asjas on tõendatud, et kostja on jätnud oma pooltevahelisest lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmata, siis on ta rikkunud lepingust tulenevat kohustust, mis ei ole lubatav VÕS § 76 järgi ja võlgneb hagejale kohustuse rikkumise tõttu 13554,85 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõude kohustuse täitmist, taganeda lepingust või leping üles öelda ning lg 2 järgi võib ta kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õigsuskaitsevahendeid. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi siis, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja on leidnud, et kohustuse täitmata jätmisega ning võlgu oleva summa näol on tegemist kahjuga, kuid
samas on hageja palunud võlgnetava rahasumma väljamõistmist, seega on hageja tegelikult palunud rakendada kostja suhtes õiguskaitsevahendina kohustuse täitmist, hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele, eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 13544,85 krooni. Hageja poolt viidatud muud õigusaktid ei ole kohaldavad pooltevahelistes suhtes, sest hageja on ise esile toonud et kostja on rikkunud pooltevahelisest lepingust tulenevaid kohustusi lepingu kehtivuse jooksul, mistõttu kohaldas kohus lepingulise kohustuse rikkumise korral vastavalt kohaldamisel kuuluvaid sätteid. TsMS § 162 lg järgi kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi kuulub rahuldamisele, mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.