Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

krooni. Tagastamata oli 109 000 krooni ja kogu laenusumma dollarites-12 900 USD, mis vastavalt 01.12.1998.a Eesti Panga kursile oli 173 943 krooni. Hageja nõustus asendama täitmise kostja poolt hagejale ostetud mööbli maksumusega summas 115 889 krooni. Seega on kostjal tasumata võlgnevus 167 054 krooni. Hageja on põhivõlalt arvestanud seadusjärgset viivist perioodi 01.12.1998.a kuni 01.07.2002.a (3 aastat 6 kuud) eest TsK alusel 3 % aastas, summas 17 540.67 krooni. Alates 01.07.2002.a on hageja arvestanud VÕS alusel seadusjärgset viivist 7% aastas, perioodi 01.07.2002.a kuni 01.09.2006.a eest summas 48 723,76 krooni (4 aastat 2 kuud). Hageja väidete kohaselt kostja poolt rahas kohustuse täitmised on tasutud teise võlakohustuse katteks ning kostja esitatud tõenditel olev allkiri ei kuulu hagejale. Hageja palus kostjalt välja mõista võla 167 054 krooni ja viiviseid 66 264,40 krooni. Kostja seisukoht Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et on kohustuse täitnud ja viivise arvestamiseks puudub alus. Kostja kinnitas, et sai 02.10.1998.a vormistatud võladokumendi alusel kokku 135 000 krooni ja 12 900 USD ehk kokku 308 943 krooni. Kostja on rahas tasunud kokku 91 406,80 krooni, lisaks on kostja tasunud 29 000 krooni ja 2 700 USD. Kostja on asendatud täitmisega (mööbel) vähendanud oma võlga kokku 131 129 krooni suuruses summas, mitte aga 115 889 krooni suuruses summas nagu väidab hageja. Kostja oli seisukohal, et on hagejale tasunud kokku 222 535,80 krooni. Ülejäänud kohustuse summas 86 407.20 krooni on kostja samuti täitnud kohustuse asendamisega - hageja on omandanud kostja arvelt mitmesuguseid riietusesemeid ning kostja on teinud hagejale teenustöid. Hageja poolt nimetatud summa 167 054 ei ole õige ja ei saa seetõttu olla viiviste arvutamise aluseks. Kostja leidis, et viivise määraks saaks olla vaid võlakohustuse tekkimise ajal kehtinud seaduses sätestatud viivisemäär. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus 14.02.2007.a otsusega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kohtukulud hagejale välja võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega. Vaidlus puudub selles, et kostja laenas 02.10.1998.a vormistatud võladokumendi alusel kokku 308 943 krooni s.h 120 000 krooni, 15 000 krooni, 12 100 USD ja 800 USD. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja pidi võla tasuma 01.12.1998.a, kuid on tasunud võlast rahas 26 000 krooni ja asendatud täitmisega 115 889 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, millises summas on kostja laenu tagastanud. VÕS RS § 2 kohaselt kuulub kohaldamisele enne 01.07.2002.a jõustunud Tsiviilkoodeks (TsK), kuna laenuleping sõlmiti 02.10.1998.a ning ka kohustuse täitmine pidi toimuma juba 1998.a. Hageja ei tunnistanud kostja esitatud tõendit 14 000 krooni kohta, väites, et makse on kostja teinud teise võlakohustuse katteks, mis kostjal oli OÜ Artemisia ees. Maksekorraldusele oli märgitud saajaks hageja, mitte osaühing. Hageja väide oli paljasõnaline ja kohus lähtus enne 01.07.2002.a kehtinud TsÜS § 64 lg 3, mille kohaselt tõlgendatakse kohustist kahtluse korral kohustatud isiku kasuks ning luges 14 000 krooni tasumise täidetuks 1998.a võetud kohustuse katteks. 15 000 krooni ja 800 USD tasumise suhtes esitas kostja kalendrilehe 04.12. Ekspertiisi käigus tuvastas ekspert, et nimetatud kalendrilehel kirjutatud allkiri ei ole tõenäoliselt kirjutatud T.Rõbaltšenko poolt ja ei ole võimalik tuvastada, kas T.Rõbaltšenko on kirjutanud märke juurde

kuupäeva 04.12.1998.a. Vastavalt TsMS 233 lg 2 peab kreeditor võttes vastu täitmise, andma võlgniku nõudmisel allkirja. Seega kostja ei tõendanud tema poolt kohustise osa täitmist hagejale. 1 700 USD tagastamise tõendamiseks esitatud 11.01. kalendrilehe ekspertiisi käigus tuvastas ekspert, et lehel olev allkiri ja sõna „polutsil“ on kirjutatud T.Rõbaltšenko poolt, mis kinnitab kohustuse vastuvõtmist hageja poolt. Hageja küll väitis, et nimetatud summa on kostja tasunud 1996.a kohustuse katteks, kuid see ei leidnud tõendamist. Seega summa 1 700 US dollarit on tasutud 1998.a laenu katteks. 200 USD tagastamise kohta esitas kostja dokumendi, mille kohaselt on summa tagastatud 25.06.2001.a. Allkiri vastuvõtu kohta on esmasel vaatlusel identne hageja omaga ning hageja pole ka väitnud, et tema seda summat saanud ei ole, kuid väidab, et nimetatud summa on tagastatud OÜ Artemisia poolt 2001.a antud laenu katteks. Kuna hageja ei ole allkirja andes märkinud, et tegutseb äriühingu esindajana, on tasumine toimunud hagejale kui eraisikule ning 1998.a kohustuse täitmiseks. Hageja on nõustunud täitmise asendamisega vastavalt TsK § 185 ning võtnud vastu laenulepingu täitmise eest mööblit. Pooltel on vaidlus selles, millises summas on asendatud kohustust täidetud. Kostja leidis, et asendatava kohustuse summaks on 131 129 krooni, kuid on väidete tõendamiseks esitanud tõendeid vaid 114 129 krooni. Kohus luges põhjendatuks kohustuse täitmise asendamise 115 889 krooni ulatuses. Kohus ei arvestanud kostja väidet, et laenulepingujärgne kohustus on täidetud kohustuse asendamisega hageja poolt tarbitud teenuste ja saadud riideesemete näol. Hageja ei ole kinnitanud, et oli nõus sellisel viisil üldse täitmist asendama (TsK § 185). Seetõttu jäid kostja konkreetsed väited hindamata. Kostja on 02.10.1998.a võetud laenukohustuse täitnud summas 181 508.60 krooni. Täitamata kohutuse suuruseks on 127 434.40 krooni. Kostja ei ole kohustist nõuetekohaselt täitnud ja on rahalise kohustuse täitmisega viivituses ning õigustatud oli hageja viivise nõue TsK § 231 lg 1 alusel. Pooled lepingus viivise määras kokku ei leppinud, mistõttu tuleb kohaldamisele seadusjärgne viivise määr, s.o 3% aastas. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-137-06 asunud seisukohale, et viivist saab VÕS § 113 lg 1 järgses suuruses nõuda üksnes võla puhul, mis muutus sissenõutavaks pärast 01.07.2002.a, seega VÕS-is sätestatud viivisemäära kohaldada ei saa. Kostja oli täitmisega viituses 7aastat 8 kuud. Kokku on viiviseks kogu perioodi eest 29 309,80 krooni. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu 14.02.2007.a kohtuotsus osaliselt ja apellatsioonkaebuse rahuldamise korral muuta kohtukulude jaotust. Apellant on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ning apellant vaidlustab tõendi ebaõige hindamise alusel tuvastatud asjaolu. Kohus on asjas esitatud tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud järeldusele, et kostja ei ole tõendanud 15 000 krooni ja 800 USD tasumist hagejale. Eksperdid on asunud seisukohale et 04.12. kalendrilehel oleva allkirja kohta ei ole kategoorilise arvamuse andmine võimalik. Seega ei ole võimalik absoluutse kindlusega väita, et allkiri on antud või ei ole antud T.Rõbaltšenko poolt. Käsikirja teksti „polutsil“ osas jõudsid eksperdid järeldusele, et see on tõenäoliselt kirjutatud T.Rõbaltšenko poolt. Apellandi arvates on kohus jätnud hindamata kirjateksti ja allkirja koosmõju. Apellant on seisukohal, et kuivõrd sõna „polutsil" on tõenäoliselt

kirjutatud T.Rõbaltšenko poolt, on ka allkiri kalendrilehel tõenäoliselt kirjutatud T.Rõbaltsenko poolt. Apellant ei nõustu kohtu järeldusega, mille kohaselt poolte vahel puudub vaidlus, mille kohaselt on kostja tasunud asendatud täitmisega 115 889 krooni. Apellant ei ole selle hageja poolt pakutud summaga kohtumenetluse käigus nõustunud ning esitanud väite, mille kohaselt on ta tasunud osa laenust asendatud kohustise täitmisega summas 131 129 krooni. Apellant on seisukohal, et kohtuotsust tuleb põhjenduste osas muuta ning lugeda tõendatuks, et kostja on hagejale tagastanud laenu summas ( 91 406,80 +131 129) 222 535,80 krooni ning täitmata kohustuse suuruseks lugeda 86 407,20 krooni. Apellant ei vaidlusta kohtuotsuses kohaldatud viiviste määra 3% aastas viivitatud summalt ja viiviste arvestamise aluseks olevat perioodi 7 aastat ja 8 kuud. Viiviste arvestamisel tuleb aluseks võtta tasumisega viivitatud summa 86 407,20 krooni, seega on viiviseks kogu viivitatud perioodi eest 19 873,40 krooni. Vastustaja seisukoht Vastustaja apellatsioonkaebusega ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas otsuse osaliselt, so osas, milles kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud 15 000 krooni ja 800 USD osas kohustuse täitmist; milles kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud 17 000 krooni tasumist hagejale ning viiviste arvestuses ja palus selles osas teha uue otsuse, millega mõista temalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 86 407.20 krooni ja viivised 19 873.40 krooni. Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on kaevatavas osas seaduslik ja põhjendatud. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et ükski kaebuse väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohus on poolte esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtudes õigesti tuvastanud asjaolud, kohaldanud ja tõlgendanud seadust ning teinud põhjendatud järeldused, millega kolleegium nõustub. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Vaidlust ei ole selles, et kostja laenas 02.10.1998.a vormistatud võladokumendi (I kd tl 9) alusel kokku 308 943 krooni (sh 12 900 USD) ja pidi võla tasuma 01.detsembriks 1998.a ning hageja on nõustunud täitmise asendamisega TsK § 158 kohaselt ja võtnud vastu laenulepingu täitmise eest mööblit. Vaidlus poolte vahel on selles, millises summas on kostja laenu tagastanud ja millises summas on asendatud kohustus täidetud. TsK § 173 lg 1 järgi tuli kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Kolleegium ei nõustu apellandi seisukohaga selles, et ta on hagejale tasunud rahas kokku 91 406.80 krooni. Kostja poolt väidetavalt tasutud 15 000 krooni ja 800 USD tasumise kohta esitatud tõendi – kalendrilehe 04.12. (I kd tl 39, II kd tl 16, 17) ekspertiisiakti (II kd tl 48-51) kohaselt ei ole kalendrilehel T.Rõbaltšenko nimelt kirjutatud allkiri tõenäoliselt kirjutatud T.Rõbaltšenko poolt ja ei ole võimalik tuvastada, kas T.Rõbaltšenko on kirjutanud märke juurde kuupäeva 04.12.1998.a.

Eeltoodu alusel leidis kohus põhjendatult, et seega ei ole hageja poolt nimetatud summa tasumise kohta allkirja andmine tõendatud ja koosmõjus TsK § 233 lõikega 2 ei ole kostja tõendanud tema poolt kohustise osa täitmist hagejale ehk selle hageja poolt vastuvõtmist. Õige ei ole apellandi seisukoht selles, et kohus on sellisele järeldusele jõudnud eksperdiarvamust vääralt hinnates. Apellandi etteheide kohtule tuleneb sama käekirjaekspertiisi käigus teisele tõendile (11.01.kalendrileht) antud arvamusest, millel olev allkiri ja tekst on tõenäoliselt kirjutatud T.Rõbaltšenko poolt. Asjaolu, et vaidlustatud tõendi puhul ei ole tõenäoline allkirja kirjutamine hageja poolt ja vaidlustamata tõendi puhul on eksperdi arvamuse kohaselt T.Rõbaltšenko poolt tõenäoliselt kirjutatud kohustise vastuvõtmise tõendamise seisukohalt oluline tekst, ei anna alust rääkida allkirja ja kirjateksti koosmõjust kahel erineval tõendil. Ülaltoodu põhjal nõustub kolleegium kohtu järeldusega, et kostja ei ole tõendanud 15 000 ja 800 USD osas kohustuse täitmist hagejale ning on tasunud rahas kokku 65 619.60 krooni. TsK § 185 lg 1 kohaselt oli kohustise täitmise asendamine võlgniku poolt selle täitmise ajal lubatud ainult kreeditori nõusolekul. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega, et ta on tasunud osa laenust asendatud kohustuse täitmisega summas 131 129 krooni. Kolleegium nõustub kohtu järeldusega, et apellant on tasunud köögimööbli eest osaliselt (I kd tl 43) ja poolte seisukohad kattuvad köögimööbli 39 752 krooni ja transpordikulude 500 krooni tasumises osas. Oma vastuse täienduses (I kd tl 30-33) kinnitas kostja, et köögimööbli eest tasus hageja 17 000 krooni, tema maksis 39 752 krooni ja transpordikulu, lisades tõendina arve-müügitšeki nr 557 (I k d tl 43) köögi järelmaksu kohta summas 39 752 krooni. Et kostja oma seisukohast menetluse käigus taganes, kuid ei esitanud tõendeid tema poolt köögimööbli eest ka 17 000 krooni tasumise kohta, leidis kohus kolleegiumi arvates põhjendatult, et viimatinimetatud summat ei saa lugeda tasutuks kostja poolt ja kostja on tasunud hagejale kohustuse täitmise asendamisega 115 889 krooni. Et kolleegium nõustub kohtu seisukohaga osaliselt tagastatud laenusumma suuruses 181 508.60 krooni (65 619.60 + 115 889), tuleb kostjalt täitmata laenukohustuse hüvitamiseks hageja kasuks välja mõista 127 434.40 krooni. Apellandi väide viiviste arvestamiseks tasumisega viivitatud summalt 86 407.20 krooni ei tulene asjas kogutud tõenditest. Kolleegium nõustub kohtuga selles, et kostja oli rahalise kohustuse (127 434.40 krooni) täitmisega viivituses. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Pooled lepingus viivise määras kokku leppinud ei olnud. Kostja oli kohustuse täitmisega viivituses kokku 7 aastat ja 8 kuud, mistõttu on õige kohtu poolt arvestatud viivis kogu perioodi eest 29 309.80 krooni. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus kohtuotsuse vaidlustatud osa põhjenduste osas muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellant on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 3000 krooni. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tuleb apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda.

Gaida Kivinurm

Mare Merimaa

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.