Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista võla 167 054 krooni ja viivised 66 264.40 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt andis hageja kostjale 02.10.1998.a laenu järgmiselt: 120 000 krooni, 12 100 US dollarit, 800 dollarit ja 15 000 krooni. Võla tagasimaksetähtaeg oli 01.12.1998.a. Nimetatud kuupäevaks oli kostja tagastanud 26 000 krooni. Tagastamata oli 109 000 krooni ja kogu laenusumma dollarites-12 900 US dollarit, mis vastavalt 01.12.1998.a Eesti Panga kursile oli 173 943 krooni. Hageja nõustus asendama täitmise kostja poolt hagejale ostetud mööbli maksumusega summas 115 889 krooni. Seega on kostjal tasumata võlgnevus 167 054 krooni. Hageja on põhivõlalt arvestanud seadusjärgset viivist perioodi 01.12.1998.a kuni 01.07.2002.a eest 17 540.67 krooni: TsK-s sätestatud viivisemäära 3% alusel on aastas võlalt viivis 5011.62 krooni, perioodi pikkus 3 aastat 6 kuud. Alates 01.07.2002.a on hageja arvestanud VÕS alusel seadusjärgset viivist 7% aastas- s.o 11693.70 krooni aastas. Perioodi 01.07.2002.a kuni 01.09.2006.a eest on hageja arvetanud viivist 48 723.76 krooni (4 aastat 2 kuud). Kostja poolt menetluses esitatud vastuväidete osas leidis hageja järgmist: kostja poolt rahas kohustuse täitmised on tasutud teise võlakohustuse katteks, kostja esitatud tõenditel olev allkiri ei kuulu hagejale. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et on kohustuse täitnud ja viivise arvestamiseks puudub alus. Kostja kinnitas, et sai 02.10.1998.a vormistatud võladokumendi alusel kokku 135 000 krooni ja 12900 US dollarit. Kokku sai kostja hagejalt 308 943 krooni. Kostja teatas, et on hagejale tagastanud laenu suuremas summas, kui hageja seda hagis tunnistab. Kostja on rahas tasunud kokku 91 406.80 krooni, s.h 26 000 krooni, mida hageja on tunnistanud. Lisaks on kostja tasunud 29 000 krooni ja 2700 dollarit. Kostja on asendatud täitmisega (mööbel) vähendanud oma võlga kokku 131 129 krooni suuruses summas, mitte aga vaid 115 889 krooni suuruses summas nagu väidab hageja. Kostja oli seisukohal, et on hagejale tasunud kokku 222 535.80 krooni. Ülejäänud kohustuse summas 86 407.20 krooni on kostja samuti täitnud kohustuse asendamisega- hageja on omandanud kostja arvelt mitmesuguseid riietusesemeid ning kostja on teinud hagejale teenustöid. Kostja leidis, et viiviste nõue ei ole põhjendatud, kuna kohus ei ole tuvastanud täitmata kohustuse suurust. Hageja poolt nimetatud summa 167 054 ei ole õige ja ei saa seetõttu olla viiviste arvutamise aluseks. Samuti ei nõustu kostja hageja seisukohaga, et alates 01.07.2002.a on viivisemääraks 7% aastas. Kostja leidis, et viivise määraks saaks olla vaid võlakohustuse tekkimise ajal kehtinud seaduses sätestatud viivisemäär. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

alusel kokku 308 943 krooni s.h 120 000 krooni (I kd t lk 9, 36-37), 15 000 krooni, 12 100 US dollarit ja 800 US dollarit. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja pidi võla tasuma 01. detsembriks 1998.a, kuid on tasunud võlast rahas 26 000 krooni ja asendatud täitmisega 115 889 krooni.

(I kd t lk 84). Nimetatud tõendist nähtub esmavaatlusel, et summa 1700 dollari tagastamine see dokument ei kajasta. Tõendi lähemal analüüsimisel selgub, et hageja on kostjale andnud laenu 10 085 US dollarit ja 28 400 krooni, millest hageja on tagastanud osaliselt kroonilaenu ( täpsemat summat ei ole võimalik tõsikindlalt määrata) ja 8935 dollarit. Dokumendi allservas on tuvastatavad ilmselt laenujäägi summad 1150 dollarit (mis kattub ka kohtu poolt arvestatud võlajäägiga) ning 24 800 krooni. Viimaste märgete aega ei ole dokumendile märgitud, kuid viimane märgitud tagasimakse tegemise kuupäev on 24.10.1997.a. Näha on ka see, et hageja on arvestanud viiviseid kokku 1271.25 dollarit. Kõike eelnimetatut kogumis hinnates leiab kohus, et miski ei seo kostja poolt 1700 dollari tasumist 1996.a võetud võlakohustusegaotsest märget ei ole kummaski tõendis, tagasimakse summa ei kattu ühegi 1996.a dokumendi summaga (ei võla üldsuurus, viivised jne), ka ajaliselt ei seo tasumist 1996.a dokumendiga miski (makse tegemise kuupäevaks on märgitud 12.12.1998.a s.o üle aasta pärast viimase 1996.a dokumendis kajastatud makse tegemist). Ajaliselt on 12.12.1998.a tasumine seotud pigem 1998.a laenuga, mille tagastamise tähtaeg oli 01.12.1998.a. Kõike eeltoodust kogumis arvestades, ei loe kohus hageja väidet, et 1700 dollarit tasuti teise kohustuse katteks, tõendatuks ja loeb nimetatud summa tasutuks 1998.a laenu katteks.

Kostja väidet, et laenulepingujärgne kohustus on täidetud kohustuse asendamisega hageja poolt tarbitud teenuste ja saadud riideesemete näol, ei saa kohus arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et oli nõus sellisel viisil üldse täitmist asendama (TsK § 185). Kohus leidis, et tegemist võib olla omaette võlasuhtega hageja ja kostja vahel, kus hagejal võib olla täitmata kohustusi kostja eest. Seetõttu tegi kohus kostjale korduvalt ettepaneku esitada nimetatud kohustuste välja selgitamiseks vastuhagi. Vastuhagi rahuldamisel oleks olnud võimalik poolet nõudeid tasaarveldada. Kostja vastuhagi ei esitanud. Kohus jätab kostja konkreetsed väited seetõttu käesolevas menetluses hindamata.

Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale välja võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Kohus rahuldas hagi osaliselt: 67,18% ulatuses. Seega kuuluvad hageja kohtukulud nimetatud proprtsioonis kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Riigilõivust tuleb kostjal hagejale tasuda 8733.40 krooni. Ekspertiisi tasu jaguneb järgmiselt: kostja kanda jääb 1451.10 krooni, hageja kanda 708.90 krooni. Kuna ette tasumata oli 160 krooni ekspertiisitasust, tuleb nimetatud summa kostjal tasuda riigile ning ülejäänud summa 1291.10 krooni hagejale. TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestas, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus hinnaga hagi puhul teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast. Mõlema poole kantud õigusabikulud jäävad seaduses sätestatud piirmäära sisse. Kohus leiab, et õigusabikulud tuleb jätta poolet kanda, sest kohus rahuldas hagi osaliselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 023.50 krooni ja riigi kasuks 160 krooni.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.