xxx hagi xxx vastu võla ja viiviste saamiseks Hageja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) volitatud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Liivalaia 14-303, Tallinn); Kostja: xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) volitatud esindaja Tiit Eenmaa (Pikavere sjk Anija vald Harjumaa 75202)
Kohtuistungi toimumise aeg
25.01.2007. a
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista xxx xxx neli) krooni 40 senti ja viivised 29 309 (kakskümmend üheksa tuhat kolmsada üheksa) krooni 80 senti. Kohtukulude jaotus Välja mõista xxx:
1.xxx kasuks menetluskulud 10 023 (kümme tuhat kakskümmend kolm) krooni 50 senti;
2.Riigituludesse menetluskulu 160 (ükssada kuuskümmend) krooni. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada xxx enamtasutud riigilõiv 2050 (kaks tuhat viiskümmend) krooni xxx esindaja Natalia Lausmaa arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele: Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Tasumine peab toimuma 15 päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista võla 167 054 krooni ja viivised 66 264.40 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt andis hageja kostjale 02.10.1998.a laenu järgmiselt: 120 000 krooni, 12 100 US dollarit, 800 dollarit ja 15 000 krooni. Võla tagasimaksetähtaeg oli 01.12.1998.a. Nimetatud kuupäevaks oli kostja tagastanud 26 000 krooni. Tagastamata oli 109 000 krooni ja kogu laenusumma dollarites-12 900 US dollarit, mis vastavalt 01.12.1998.a Eesti Panga kursile oli 173 943 krooni. Hageja nõustus asendama täitmise kostja poolt hagejale ostetud mööbli maksumusega summas 115 889 krooni. Seega on kostjal tasumata võlgnevus 167 054 krooni. Hageja on põhivõlalt arvestanud seadusjärgset viivist perioodi 01.12.1998.a kuni 01.07.2002.a eest 17 540.67 krooni: TsK-s sätestatud viivisemäära 3% alusel on aastas võlalt viivis 5011.62 krooni, perioodi pikkus 3 aastat 6 kuud. Alates 01.07.2002.a on hageja arvestanud VÕS alusel seadusjärgset viivist 7% aastas- s.o 11693.70 krooni aastas. Perioodi 01.07.2002.a kuni 01.09.2006.a eest on hageja arvetanud viivist 48 723.76 krooni (4 aastat 2 kuud). Kostja poolt menetluses esitatud vastuväidete osas leidis hageja järgmist: kostja poolt rahas kohustuse täitmised on tasutud teise võlakohustuse katteks, kostja esitatud tõenditel olev allkiri ei kuulu hagejale. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et on kohustuse täitnud ja viivise arvestamiseks puudub alus. Kostja kinnitas, et sai 02.10.1998.a vormistatud võladokumendi alusel kokku 135 000 krooni ja 12900 US dollarit. Kokku sai kostja hagejalt 308 943 krooni. Kostja teatas, et on hagejale tagastanud laenu suuremas summas, kui hageja seda hagis tunnistab. Kostja on rahas tasunud kokku 91 406.80 krooni, s.h 26 000 krooni, mida hageja on tunnistanud. Lisaks on kostja tasunud 29 000 krooni ja 2700 dollarit. Kostja on asendatud täitmisega (mööbel) vähendanud oma võlga kokku 131 129 krooni suuruses summas, mitte aga vaid 115 889 krooni suuruses summas nagu väidab hageja. Kostja oli seisukohal, et on hagejale tasunud kokku 222 535.80 krooni. Ülejäänud kohustuse summas 86 407.20 krooni on kostja samuti täitnud kohustuse asendamisega- hageja on omandanud kostja arvelt mitmesuguseid riietusesemeid ning kostja on teinud hagejale teenustöid. Kostja leidis, et viiviste nõue ei ole põhjendatud, kuna kohus ei ole tuvastanud täitmata kohustuse suurust. Hageja poolt nimetatud summa 167 054 ei ole õige ja ei saa seetõttu olla viiviste arvutamise aluseks. Samuti ei nõustu kostja hageja seisukohaga, et alates 01.07.2002.a on viivisemääraks 7% aastas. Kostja leidis, et viivise määraks saaks olla vaid võlakohustuse tekkimise ajal kehtinud seaduses sätestatud viivisemäär. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
1.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja laenas 02.10.1998.a vormistatud võladokumendi
alusel kokku 308 943 krooni s.h 120 000 krooni (I kd t lk 9, 36-37), 15 000 krooni, 12 100 US dollarit ja 800 US dollarit. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja pidi võla tasuma 01. detsembriks 1998.a, kuid on tasunud võlast rahas 26 000 krooni ja asendatud täitmisega 115 889 krooni.
2.VÕS RS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002 asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kuna laenuleping sõlmiti 02.10.1998.a ning ka kohustuse täitmine pidi toimuma juba 1998.a aastal, tuleb kohaldamisele enne 01.07.2002.a jõustunud seadus Tsiviilkoodeks (edaspidi TsK). TsK § 173 lg 1 sätestas, et kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 272 lg 1 sätestas, et laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandisse raha või liigitunnusega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Pooled ei vaidle, et nende vahel oli sõlmitud laenuleping.
3.Poolte vahel on vaidlus selles, millises summas on kostja laenu tagastanud-omapoolse kohustuse täitnud. Kohus tõendite hindamisel jõudis järgmisele seisukohale:
3.1.Kostja esitas tõendi, et on tagastanud hagejale 14 000 krooni (I kd tl 38,149) hageja nimetatud tõendit ei tunnistanud ja väitis, et makse küll kostja poolt tehti, kuid teise võlakohustuse katteks, mis kostjal oli OÜ Artemisia eest. Hageja esitas kohtule maksekorraldused, millest nähtub, et OÜ Artemisia on teinud kostjale perioodil 02.02.23.02.2001.a pangaülekandeid kokku 34 000 krooni- maksekorraldusele märgitud laen (I kd t lk 82-83). Kostja on 14 000 krooni tasumise maksekorraldusele märkinud saajana hageja, mitte osaühingu. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pooltel oleks olnud eraldi kokkulepe selle kohta, et OÜ-lt Artemisia võetud laen tuleks tagastada hagejale. Eelpool märkis kohus, et vastavalt TsK § 173 tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil. Lähtudes eelnimetatud põhimõttest ja tõendist, millest ei nähtu hageja väide, et summa tagastamine oleks toimunud mingi teise kohustise katteks ja hageja väide on paljasõnaline. Seejuures lähtub kohus ka enne 01.07.2002.a kehtinud tsiviilseadistiku üldosa seaduse § 64 lg 3, mille kohaselt tõlgendatakse kohustist kahtluse korral kohustatud isiku kasuks. Kohus leiab, et sama põhimõtet tuleb kohaldada ka kohustise täitmise korral- kohustise täitmist tõlgendatakse kahtluse korral kohustatud isiku kasuks. Seetõttu saab tasumist lugeda täidetuks 1998.a võetud kohustise katteks. 3.2.Kostja poolt väidetavalt tasutud 15000 krooni ja 800 dollari suhtes esitas kostja kalendrilehe 04.12 (II kd t lk 16, I kd t lk 39, tõlge II kd t lk 17). Hageja väitis, et nimetatud lehel kirjutatud allkiri ei pärine temalt. Kohtu poolt määratud ekspertiisi käigus tuvastas ekspert (II kd t lk 48- 51), et nimetatud kalendrilehel xxx nimelt kirjutatud allkiri ei ole tõenäoliselt kirjutatud xxx 04.12.1998.a. Seega ei ole hageja poolt nimetatud summa tasumise kohta allkirja andmine tõendatud. Vastavalt TsK § 233 lg 2 peab kreeditor võttes vastu täitmise, andma võlgniku nõudmisel selle kohta allkirja. Lähtudes ekspertiisiga tuvastatud asjaoludest ning eelnimetatud TsK § 233 lg 2, asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud tema poolt kohustise osa täitmist hagejale ehk selle vastuvõtmist hageja poolt.
3.3.1700 US dollari tagastamine, mille tõendamiseks esitas kostja kalendrilehe 11.01. (II kd t lk 15, I kd t lk 40, tõlge II kd t lk 17). Hageja väitis, et ka nimetatud kalendrilehel ei ole tema allkiri. Ekspertiisi käigus on tuvastatud, et nimetatud lehel olev allkiri ja sõna „noлучил“ on kirjutatud hageja xxx poolt. Kuupäeva 12.12.1998.a osas ei olnud eksperdil võimalik seisukohta võtta. Seega kinnitab nimetatud allkiri kohustise täitmise vastuvõtmist hageja poolt. Hageja väitis samuti, et nimetatud summa on kostja tasunud 1996.aastast pärineva kohustise täitmiseks ning esitas kohtule kohustise tekkimise ja täitmise kohta kirjaliku tõendi
(I kd t lk 84). Nimetatud tõendist nähtub esmavaatlusel, et summa 1700 dollari tagastamine see dokument ei kajasta. Tõendi lähemal analüüsimisel selgub, et hageja on kostjale andnud laenu 10 085 US dollarit ja 28 400 krooni, millest hageja on tagastanud osaliselt kroonilaenu ( täpsemat summat ei ole võimalik tõsikindlalt määrata) ja 8935 dollarit. Dokumendi allservas on tuvastatavad ilmselt laenujäägi summad 1150 dollarit (mis kattub ka kohtu poolt arvestatud võlajäägiga) ning 24 800 krooni. Viimaste märgete aega ei ole dokumendile märgitud, kuid viimane märgitud tagasimakse tegemise kuupäev on 24.10.1997.a. Näha on ka see, et hageja on arvestanud viiviseid kokku 1271.25 dollarit. Kõike eelnimetatut kogumis hinnates leiab kohus, et miski ei seo kostja poolt 1700 dollari tasumist 1996.a võetud võlakohustusegaotsest märget ei ole kummaski tõendis, tagasimakse summa ei kattu ühegi 1996.a dokumendi summaga (ei võla üldsuurus, viivised jne), ka ajaliselt ei seo tasumist 1996.a dokumendiga miski (makse tegemise kuupäevaks on märgitud 12.12.1998.a s.o üle aasta pärast viimase 1996.a dokumendis kajastatud makse tegemist). Ajaliselt on 12.12.1998.a tasumine seotud pigem 1998.a laenuga, mille tagastamise tähtaeg oli 01.12.1998.a. Kõike eeltoodust kogumis arvestades, ei loe kohus hageja väidet, et 1700 dollarit tasuti teise kohustuse katteks, tõendatuks ja loeb nimetatud summa tasutuks 1998.a laenu katteks.
3.4.200 US dollari tagastamise kohta esitas kostja dokumendi, mille kohaselt on summa tagastatud 25.06.2001.a (I kd t lk 41). Hageja nimetatud dokumendi ehtsuses ei kahelnud, kuid väitis, et ka nimetatud summa on tagastatud teise võlakohustuse täitmiseks. Hageja pidas silmas OÜ Artemisia poolt 2001.a antud laenu. Kohus jääb ka siin juba eelpool punktis 3.1. mainitud seisukoha juurde, et kohustuse täitmist ja osaühingu poolt antud laenu ei ole võimalik omavahel siduda- tasumisest ei nähtu jällegi, millise võla katteks tasumine on tehtud ja eelkõige see, et tasumine on toimunud osaühingule. Allkiri vastuvõtu kohta on esmasel vaatlusel identne hageja omaga ning hageja pole ka väitnud, et tema seda summat saanud ei ole. Kuna hageja ei ole allkirja andes märkinud, et tegutseb äriühingu esindajana, tuleb lugeda, et tasumine on toimunud hagejale kui eraisikule. Samuti ei seo kohustust ja tasumist ka see, et osaühing andis laenu kroonides, tasumine toimus aga dollarites. Nagu kohus eelpool märkis tuleks lähtudes TsÜS § 64 lg 3 kohustise täitmist tõlgendada kahtluse korral kohustatud isiku kasuks. Kohus loeb kõike eeltoodust arvestades 200 US dollari tasumist 1998.a kohustuse täitmiseks. Seega saab lugeda kostja poolt kohustus raha tasumisega täidetuks lisaks hageja poolt nimetatud 26 000 kroonile veel 14000 krooni ja 1900 US dollarit, mis arvestatud kroonideks on 25 619.60 krooni. Kokku on kostja rahas tasunud 65 619.60 krooni.
4.Hageja on nõustunud täitmise asendamisega vastavalt TsK § 185 ning võtnud vastu laenulepingu täitmise eest mööblit. Pooltel on vaidlus selles, et millises summas on asendatud kohustust täidetud. Kostja on esialgses vastuses leidnud, et asendatava kohustuse summaks on 119 889 krooni, kuid menetluse käigus väitnud, et see summa oli 131 129 krooni. Siiski on kostja oma väidete tõendamiseks esitanud tõendeid vaid summas 114 129 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tasus magamistoa mööbli eest 43410 krooni (I kd t lk 45), elutoa mööbli eest 30 467 krooni (I kd t lk 46) ja köögimööbli eest osaliselt. Täielikult on tõendamata 2920 krooni ja 2840 krooni tasumine. Köögimööbli osas kattuvad poolte seisukohad 39 752 krooni ja transpordikulude 500 krooni tasumise osas (I kd t lk 43). Kostja menetluse alguses kinnitas, et hageja ise tasus köögimööbli eest 17 000 krooni, kuid menetluse käigus on nimetatud seisukohast taganenud. Tõendeid, et kostja tasus nimetatud summa ta esitanud ei ole, mistõttu ei loe kohus nimetatud summat tasutuks kostja poolt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on hageja poolt täitmise asendamiseks loetud 115 889 krooni.
Kostja väidet, et laenulepingujärgne kohustus on täidetud kohustuse asendamisega hageja poolt tarbitud teenuste ja saadud riideesemete näol, ei saa kohus arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et oli nõus sellisel viisil üldse täitmist asendama (TsK § 185). Kohus leidis, et tegemist võib olla omaette võlasuhtega hageja ja kostja vahel, kus hagejal võib olla täitmata kohustusi kostja eest. Seetõttu tegi kohus kostjale korduvalt ettepaneku esitada nimetatud kohustuste välja selgitamiseks vastuhagi. Vastuhagi rahuldamisel oleks olnud võimalik poolet nõudeid tasaarveldada. Kostja vastuhagi ei esitanud. Kohus jätab kostja konkreetsed väited seetõttu käesolevas menetluses hindamata.
5.Kõike eeltoodut arvestades jõudis kohus järeldusele, et kostja on 02.10.1998.a võetud laenukohustuse täitnud osaliselt- summas 181 508.60 krooni. Täitamata kohutuse suuruseks on 127 434.40 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
6.TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindaks määratud teistsugust protsendimäära. Kostja ei ole kohustist nõuetekohaselt täitnud ja on rahalise kohustuse täitmisega viivituses. Kohus tegi eelpool kindlaks, millises summas oli kostja kohustise täitmisega viivituses. Pooled lepingus viivise määras kokku ei leppinud, mistõttu tuleb kohaldamisele seadusjärgne viivise määr, s.o 3% aastas. Hageja on kuni 01.07.2002.a sellist viivisemäära ka kasutanud. Kohus ei nõustu aga hageja arvestusega 01.07.2002.a järgneval perioodil ja nõustub siinjuures kostja seisukohaga. Riigikohus on oma 29.01.2007.a otsuses 3-2-1-137-06 asunud seisukohale, et viivist saab VÕS § 113 lg 1 järgses suuruses nõuda üksnes võla puhul, mis muutus sissenõutavaks pärast 01.07.2002.a (otsuse p 15). Käesoleval juhul on kohustus muutunud sissenõutavaks enne nimetatud kuupäeva ja VÕS-s sätestatud viivisemäära kohaldada ei saa. Seega tuleb ka 01.07.2002.a järgsele perioodile kohaldamisele TsK-s sätestatud viivisemäär 3%. Kostja oli täitmisega viituses kokku 7aastat 8 kuud. Aastas arvestatud viiviseks on 3823.krooni (kuus 318.60 krooni). Kokku on viiviseks kogu perioodi eest 29 309.80 krooni. Kohtukulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Hageja palus jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 15 050 krooni( s.h 14000 krooni hagi esitamisel I kd t lk 7 ja 1050 krooni menetluse käigus nõuet suurendades- I kd t lk 147) , õigusabikulud 5000 krooni (I kd t lk 6) ja tasunud ekspertiisi tasu 2000 krooni (II kd t lk 28). Kostja esitas kohtule taotluse välja mõista kulud õigusabile 7500 krooni. Kuna hageja menetluse käigus vähendas nõuet ja tema nõudeks jäi 233318.40, on ta tasunud riigilõivu vajalikust rohkem. Hagi on esitatud 2002.a aastal, mistõttu tuleb riigilõivu suuruse määramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud riigilõivumääradest. Nimetatud riigilõivumäärade kohaselt tulnuks hagejal tasuda riigilõivu 13 000 krooni. Rohkem tasutud riigilõiv 2050 krooni tuleb hagejale tagastada. Enamtasutud riigilõivu palus hageja kanda oma esindaja arveldusarvele. Ekspertiisi maksumuseks kujunes 2160 krooni s.o rohkem, kui hageja poolt kohtu tagatiskontole kantud summa. Puudjääv summa 160.- tuleb menetluskuluna välja mõista käesoleva kohtuotsusega riigi tuludesse.
Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale välja võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Kohus rahuldas hagi osaliselt: 67,18% ulatuses. Seega kuuluvad hageja kohtukulud nimetatud proprtsioonis kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Riigilõivust tuleb kostjal hagejale tasuda 8733.40 krooni. Ekspertiisi tasu jaguneb järgmiselt: kostja kanda jääb 1451.10 krooni, hageja kanda 708.90 krooni. Kuna ette tasumata oli 160 krooni ekspertiisitasust, tuleb nimetatud summa kostjal tasuda riigile ning ülejäänud summa 1291.10 krooni hagejale. TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestas, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus hinnaga hagi puhul teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast. Mõlema poole kantud õigusabikulud jäävad seaduses sätestatud piirmäära sisse. Kohus leiab, et õigusabikulud tuleb jätta poolet kanda, sest kohus rahuldas hagi osaliselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 023.50 krooni ja riigi kasuks 160 krooni.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.