DWIGHhagi V F , A K , A L , J P , Ü P ja A R vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks Hageja DWIGH(XXX), esindaja O Saame (Advokaadibüroo Concordia, XXX) Kostja V F (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja A K (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja A L (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja J P (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja Ü P (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja A R (isikukood XX, elukoht XXX) Kostjate esindaja vandeadvokaat A Aadli (Advokaadibüroo Aavo Aadli, XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtustungi toimumise aeg
05.02.2008.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja O Saame Kostja V F Kostja J P Kostjate esindaja vandeadvokaat A Aadli
RESOLUTSIOON
1.Jätta DWIGH hagi V F , A K , A L , J P , Ü P ja A R vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
1.AS B on kantud ettevõtjana registrisse 03.12.1996. Tallinna Linnakohtu 31.10.2000 kohtuotsusega kuulutati välja AS-i B pankrot. AS B on kustutatud registrist 07.11.2005.
2.AS-i B juhatuse liikmed: V F 03.12.1996-30.03.1999 ja 21.01.2000-03.01.2001, A K 21.01.2000-17.03.2000 ja A R 17.03.2000-03.01.2001.
3.AS-i B nõukogu liikmed: A R 17.12.1999-01.03.2000, J P 17.12.1999-07.11.2005, Ü P 22.05.1998-07.11.2005 ja A K 17.03.2000-07.11.2005 .
4.04.09.2002 Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega on tunnustatud AS M nõuet summas 4 239 971 krooni AS B(pankrotis), millele hageja vaidles nõuete kaitsmise koosolekul vastu (tl 56-61).
5.20.05.2002 Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega on tunnustatud DWIGH nõuet summas 1 250 000 krooni AS B(pankrotis), millele vaidles AS M nõuete kaitsmise koosolekul vastu (tl 116-118).
Hageja nõue ja põhjendused
6.DWIGH esitas 25.08.2004 hagi V F , A K , A L , J P , Ü P ja A R vastu, paludes neilt solidaarselt välja mõista tekitatud kahju. 31.03.2005 vähendas hageja oma nõuet 2 000 000 kroonini (tl 196, I köide). 20.06.2005 avalduses täpsustas hageja kahju arvestuslikku kujunemist ja oma õiguslikku positsiooni (tl 1-5, II köide). Hageja varaline kahju koosneb 1 000 000 kroonisest investeeringust AS-i B aktsiatesse, nimetatud aktsiaseltsi pankrotimenetluses Tallinna Linnakohtu 20.05.2002 otsusega tunnustatud nõudest summas 1 250 000 krooni ja hagejale kuulunud vara (seadmete) maksumusest 600 000 kroonist, mille kostjad müüsid AS BL.
7.Hagiavalduse kohaselt olid kostjad AS-i B juhatuse ja nõukogu liikmed. Kostjate kooskõlastatud ja kuritegude tunnustele vastava tegutsemise tulemusena on hagejale tekitatud oluline varaline kahju. AS B pankroti näol ei ole tegemist tavalise äririskiga seotud maksejõuetusega, vaid see tekitati kostjate tahtliku tegevusega. Osaledes äriühingu juhtorganites, jätsid kostjad täitmata või täitsid mittenõuetekohaselt oma seadusest tulenevaid kohustusi, põhjustades sellega äriühingule ja selle aktsionäridele süüliselt kahju.
8.Hagejat peteti aktsionäride lepingu sõlmimisel. Hageja investeeris AS B aktsiakapitali 1 000 000 krooni, teadmata, et kostjad kavatsevad teda petta. Nii sõlmisid hageja ja AS M 10.12.1998 aktsionäride lepingu, mille eesmärgiks oli AS B ühise juhtimise põhimõtete ja sellekohaste vastastikuste kohustuste määratlemine (AS M poolt kirjutasid lepingule alla A K ja A L ). Vastavalt lepingule kohustus AS M loobuma oma nõuetest AS B vastu, mis tulenesid 19.11.1997 laenulepingust ning mida raamatupidamise aruanded enam ei kajastanud (nõuetest loobumine oli investeerimise eeltingimuseks). Kuid Tallinna Linnakohtu 11.12.2000 otsusega kuulutati välja AS B pankrot, mille käigus esitas AS M nõude võlgniku vastu, mis muuhulgas sisaldas ka neid nõudeid, mis olid vastavalt 10.12.1998 lepingule kustutatud. Eelnevalt, 02.08.2000 oli AS-i B nõukogu Ü P ja J P isikus võtnud vastu otsuse lubada juhatusel need nõuded (kohustused AS M ees) taastada. Ka Tallinna Linnakohus kinnitas oma 04.09.2002 otsuses, et nõuded on kehtivad. Veel varem, s.o 14.03.2000 kanti äriregistrisse AS B tütarettevõte OÜ BGM. 22.02.2000 lepinguga anti asutatavale äriühingule mitterahalise sissemaksena üle sisuliselt kogu AS B vara, mille tulemusel läks tütarettevõttele üle kogu
2-04-1037/34 majandustegevus. AS-i B esindasid selle tehingu sõlmimisel juhatuse liikmed A K ja V F . Tütarettevõtte asutamisel rikuti seadust (ÄS § 317 lg 1 p 1 – tehing väljus igapäevase majandustegevuse raamidest – puudus nõukogu nõusolek). Tütarfirma asutamisega viidi välja kogu majandustegevuseks vajalik vara.
9.27.07.2000 esitas AS B juhtkond aktsionäridele ja nõukogule ettekande, milles konstateeriti pankrotti. 28.07.2000 toimunud aktsionäride koosolekul otsustati olukorra lahendamiseks „tehas“, s.o tütarettevõte, maha müüa. Ühtlasi lepiti kokku ning kohustati juhatust, et kõik sõlmitud lepingud oleksid viseeritud Ü P ja HD poolt (dokumendi eestikeelses variandis on „ja“ asendatud sõnaga „või“). Hagejale jäeti petlik mulje, et ilma temaga kooskõlastamata ega tema teadmata ei saa ühtegi tehingut teha. Kuid juba 31.07.2000 toimus nõukogu koosolek, kus Ü P , J P , V F , A R ja V M otsustasid järelejäänud vara maha müüa ja andsid juhatusele selleks piiramatud volitused. Samal päeval vormistati juhatuse otsus, mis kohustas tütarettevõtet oma vara maha müüma. 04.09.2000 vormistasid V F ja A R kui AS-i B esindajad tütarfirma ainuosaniku otsuse, millega müüdi vara BL AS . Juhatuse liikmete teadmisel müüdi muuhulgas ka seadmed, mis kuulusid hagejale.
10.Kirjeldatud faktilistele asjaoludele tuginedes asus hageja seisukohale, et teda kui lepingupartnerit ja kreeditori kahjustades on põhjustatud tahtlikult ja läbimõeldult AS B pankrot. Kostjad olid teadlikult moonutanud ettevõtte raamatupidamist. Isikud, kes hagejaga 10.12.1998 lepingu sõlmisid, lõid hagejale väära ettekujutuse äriühingute tegelikest suhetest ning majanduslikust olukorrast. Kuna nimetatud isikud olid omavahel tihedalt seotud, annab see alust järeldada, et hageja petmise näol oli tegemist eelnevalt läbimõeldud tegevusega. Kostjate vastuväited
11.Kostjad ei tunnista hagi ja paluvad jätta selle rahuldamata. Hagi alus puudub. Hageja on oma nõude esitanud kuritegudega tekitatud kahju hüvitamiseks (KarS § 209 – kelmus jne). KarS § 209 lg 2 p 2 ja 3 järgi algatatud kriminaalasi on 01.12.2004 lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
12.Asjas ei saa kohaldada sätteid, mis kehtestavad vastutuse lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Kostja viitab Riigikohtu 11.05.2005 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, mille järgi juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe (käsundusleping), seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuse rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena.
13.Kostjad selgitavad, et aktsionäride lepingust tulenevad kohustused olid pooltele vastastikused. AS M pidi loobuma võlanõuetest AS B vastu ja hageja oli kohustatud aastatel 1999-2002 tagama käive st otsima välisturu toodangule. Hageja tegi AS B aktsiakapitali sissemaksed 17.11.1998 ja 05.02.1999, seega enne kui aktsionäride leping sõlmiti. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostjad tegutsesid koos selle nimel, et hagejalt välja petta 1 000 000 krooni. 27.10.1998 otsustas AS M nõukogu tühistada ja maha kanda AS B võlad. Raamatupidamislikult tehti vastav kanne memoriaalorderiga nr 147 15.12.1998 (tl 146). AS M nõudeõigus taastati õigustatult alles pärast seda, kui oli selge, et hageja oma kohustusi ei täida.
14.Kuna hageja väidetud kahju tekkimise juhtumeid on mitu, tuleb neist igaühe puhul eraldi näidata isikud, kes on vastutava teo teinud, tõendada vastavate tegude õigusvastasust, kahju tekkimine ja selle suurus ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Seetõttu ei saa kohaldada solidaarset vastutust kogu haginõude ulatuses kõigi kostjate vahel. Kostjad ei vaidle vastu asjaolule, et hageja kaotas aktsiakapitali ja antud laenu summas kokku 2 250 000 krooni, kuid müüdud seadmed 600 000 krooni väärtuses oli väidetavalt eelpoolnimetatud laenu tagatisvara ning nende summeerimine pole õigustatud. Hageja investeeris siiski kokku
2-04-1037/34 2 250 000 krooni, mitte 2 850 000 krooni. Kostjate hinnangul ei ole see summa kahju, mis on kostjate poolt hagejale tekitatud. Tallinna Linnakohtu 20.01.2005 määrusest, millega lõpetati AS B pankrotimenetlus, nähtub, et pankroti põhjustas äriühingu organisatsiooniliselt halb töökorraldus ja oskamatus leida oma majandustegevusele väljundeid välisturgudel. Juhatuse liikmete rasket juhtimisviga ega tagasivõitmise aluseid ei tuvastatud. Seega tekkis hagejale kahju eelkõige majanduslikel põhjustel ning sellist kahju ei saa sisse nõuda kostjatelt. Hageja ei ole tõendanud, millises ulatuses on kostjad õigusvastaste tegudega tekitanud kahju AS BP . Seega ei saa hageja enda kahju suurust otseselt seostada kostjate tegevusega. Hageja väitel tekitasid kostjad 600 000 krooni kahju sellega, et võõrandasid AS BL hagejale kuulunud seadmed. Eelmenetluses on hageja esitanud kokkuleppe, mille järgi 21.02.2000 AS B andis hagejale omandiõiguse kahele masinale. Nimetatud kokkuleppele on AS B poolt alla kirjutanud kostja V F ja hageja poolt HD. Kostjad on seisukohal, et nimetatud tehing on tühine, kuna V F l ei olnud volitusi üksi sellist tehingut teha. Kuna tühise tehinguga hagejal seadmete omandiõigust ei tekkinud, ei saanud tal tekkida nende seadmete võõrandamisest ka kahju. Kuna hageja oli nimetatud asjaoludest teadlik, ei saa tal olla nõuet ka kostjate vastu.
15.Kostja A L ei ole kunagi olnud AS B juhatuse ega ka nõukogu liige, millest tulenevalt ei kanna ta ÄS § 315 ja § 316 sätestatud vastutust.
16.1998. aasta majandusaruanne on koostatud vastavalt seadusele ja kajastab õigesti AS B varasid ja kohustusi. Ehkki 1999. aasta majandusaruanne sisaldab mõningaid ebatäpsusi, ei saanud selles sisalduvad andmed mõjutada hagejat, kuna see aruanne koostati ja allkirjastati 30.06.2000. 1999-2000 jaanuari lõpuni oli hageja esindaja HD ise AS B juhatuse liige ning seetõttu kursis äriühingu majandustegevusega.
17.Koheselt pärast 1999. aasta majandusaruande koostamist kutsus AS B juhatus kokku erakorralise aktsionäride üldkoosoleku. 28.07.2000 otsustasid AS B aktsionärid, s.o hageja ja AS M täiendavaid investeeringuid mitte teha ja kogu vara võõrandada töötava tehasena. Seega tegutses juhatus vastavalt seadusele. Pankrotiavalduse esitamise kohustust 2000 kehtinud ÄS redaktsioonis ei olnud. Seadmed müüdi 5 000 000 krooni eest, kuigi nende väärtus 22.02.2000 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu järgi oli 3 852 991 krooni. Seega oli tegemist kasumliku tehinguga, mis ei saanud hagejale kahju tuua. Tütarettevõtja OÜ BGM asutamisega hagejale kahju tekkida ei saanud, see asutati hageja esindaja HD teadmisel ja heakskiidul. AS B varade väärtus sellega ei vähenenud.
18.Tegelikkusele ei vasta hageja väide nagu kostjad on alates 1999 lõpus sihipäraselt ja ilma majandusliku põhjenduseta vähendanud AS B vara. Juhtimissüsteemi eest ei ole makstud kellelegi. Nimetatud tehing ei õnnestunud ja seda ei viidud lõpule. AS-le P kahju seoses sellega ei tekkinud. Vahendustasu summas 200 000 krooni maksmine on põhjendatud, kuna AS M Ärikonsultatsioonid tegid oma tööd hästi saavutades võimalikest parima tulemuse. Kostjad märgivad, et HD, kes pidi otsima ostja Saksamaalt, seda ei teinud ning tegi ise hageja nimel pakkumise oluliselt väiksema summa peale. OÜ BGM maksis renti AS-le D 435 574, nimetatud kulutus on õigustatud, sest rentnik kasutas rendileandjale kuuluvat tehasehoonet. Samas ei ole ükski kostja nimetatud tehinguga seotud ega saa ka selle sõlmimise eest vastutada. Nõuete omandamine OÜ BGM poolt AS B pankrotimenetluses ei ole õigustatud, kuid kostjad ei ole nimetatud tehingutega seotud ega saa seetõttu nende sõlmimise ja täitmise eest vastutada. Kohtuotsuse põhjendus
19.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostjate ja nende esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
2-04-1037/34
20.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
21.Vaidlust ei ole, et DWIGH(esindajad HD ja P W ) ja AS M (esindajad A K ja A L ) sõlmisid 10.12.1998 aktsionäride lepingu, mille eesmärgiks oli AS B ühise juhtimise põhimõtete ja sellekohaste vastastikuste kohustuste määratlemine (tl 19-29, 147-150). DWIGH osalus AS-is Boli 51% ja AS-i M osalus 49%.
22.Vastavalt ÄS § 187 lg 2 juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud osaühingu võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt osaühinguga. § 327 lg 2 järgi nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
23.Hagi on esitatud solidaarselt AS-i B olnud osade juhatuse ja nõukogu liikmete vastu. Kohus leiab, et kostjana märgitud A L ei saa vastutada AS-i B juhatuse liikmete ja nõukogu liikmete poolt põhjustatud kahjude eest, kuna nimetatud isik ei ole AS-i B juhatuse ega nõukogu liige olnud. Eeltoodu välistab hagi rahuldamise võimalikkuse A L suhtes. Kohus leiab, et 10.12.1998 aktsionäride lepingu sõlmimisel ja esitatud protokollide (tl 52, 53) allkirjastamisel tegutses A L AS M esindajana mitte füüsilise isikuna. Seega kui hageja leiab, et eelmärgitud leping rikub tema õigusi oleks kohane kostja pigem AS M kui A L .
24.Juriidilise isiku ja selle juhtorgani liikme õigussuhted saab esindussuhtele omaselt jagada tinglikult kaheks – sise- ja välissuheteks. Sisesuhteks on äriühingu organite vahelised või äriühingu ja organi vahelised õigussuhted, mille alusel korraldatakse äriühingu sisemist toimimist. Juhtorgani liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepinguline võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingu kohta sätestatut. Välissuheteks on äriühingu ja selle organite suhted kolmandate isikutega. Juriidilise isiku organi liikmel äriühingu võlausaldajaga üldjuhul võlasuhet ei teki, sest juhtorgani tegevust suhetes kolmandate isikutega käsitletakse äriühingu tegevusena, mille tulemusena tekib võlasuhe äriühingu ning võlausaldaja vahel. Vaatamata sellele, et juhtorgani liikmel on võlasuhe üksnes juriidilise isikuga, võib teatavatel juhtudel siiski tekkida võlasuhe ka otse juhtorgani liikme ja äriühingu võlausaldaja vahel. Üheks selliseks aluseks võib olla delikti materiaalõigusliku koosseisu täitmine. Sellise nõude eelduseks on juhtorgani liikme õigusvastane käitumine äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. Kahju hüvitamist saab viimasel juhul nõuda võlausaldaja otse endale.
25.Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et käesolevas vaidluses on tegemist sisesuhtega st osanik on esitanud hagi juhatuse ja nõukogu liikmete vastu. Kohus leiab, et juhatuse ja nõukogu liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe (käsundusleping), seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuse rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Hageja peab esile tooma ja tõendama, milles seisneb kostjate kohustuste rikkumine.
26.Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 5 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on
2-04-1037/34 haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.
27.Vastavalt ÄS § 187 lg 2 ja § 327 lg 2 sätestatud sisule on juhatuse liikme ja nõukogu liikme vastutuse aluseks juhatuse liikme ja nõukogu liikme kohustuste täitamata jätmine, s.o selliste kohustuste täitamata jätmine, mis on otseselt seotud äriühingu juhtimise või esindamisega. Nimetatust tulenevalt on välistatud juhatuse liikme või nõukogu liikme vastutus, kuni ei ole tõendatud sellise vastutuse kohaldamise aluseks olevad asjaolud, s.o kostjate õigusvastane tegu, põhjuslik seos hageja kahju tekkimise ja kostjate käitumise vahel ning kostjate süü. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud ega tõendanud ühtegi juhatuse liikmete või nõukogu liikme poolt väidetavalt toimepandud õigusrikkumist, s.o juhatuse või nõukogu liikme kohustuste rikkumist. Hageja väited äriühingule ja hagejale süülisest kahju tekkimisest on liiga üldised selleks, et teha järeldust, et juhatuse või nõukogu liikmed on oma kohustusi rikkunud. Majanduslikel põhjustel hagejale tekkinud kahju ei saa kaasa tuua juhatuse või nõukogu liikmete süülist vastutust. Arvestada tuleb asjaolu, et pankrotimenetluse lõpetamise Tallinna Linnakohtu 20.01.2005 määruses, millega lõpetati AS B pankrotimenetlus, nähtub, et pankroti põhjustas äriühingu organisatsiooniliselt halb töökorraldus ja oskamatus leida oma majandustegevusele väljundeid välisturgudel. Juhatuse liikmete rasket juhtimisviga ega tagasivõitmise aluseid ei tuvastatud (II köide tl 127). Samuti on lõpetatud algatatud kriminaalasi kuriteokoosseisu puudumise tõttu (tl 199-201). Kohus soovib rõhutada, et väljundite leidmine välisturgudele oli võtnud endale ülesandeks hageja vastavalt aktsionäride lepingule. Seega tekkis hagejale kahju eelkõige majanduslikel põhjustel sh ka hageja enda tegevusetuse tulemusel ning sellist kahju ei saa sisse nõuda kostjatelt. Hageja ei ole tõendanud, millises ulatuses on kostjad õigusvastaste tegudega tekitanud kahju AS BP . Seega ei saa hageja enda kahju suurust otseselt seostada kostjate tegevusega.
28.Kohtuistungil ei leidnud tõendamist asjaolu, et kostjad oleks teadlikult moonutanud ettevõtte raamatupidamist. 1998. aasta majandusaruanne on koostatud vastavalt seadusele ja kajastab õigesti AS B varasid ja kohustusi (tl 30-39). 1999. aasta majandusaruanne (tl 41- 50) sisaldab mõningaid ebatäpsusi, kuid selles sisalduvad andmed ei saanud mõjutada hagejat 1998. aastal aktsionäride lepingu sõlmimisel, kuna see aruanne koostati ja allkirjastati 30.06.2000. 19992000 jaanuari lõpuni oli hageja esindaja HD ise AS B juhatuse liige ning seetõttu kursis äriühingu majandustegevusega. Kohus soovib rõhutada, et AS B raamatupidamise kontroll teostati sõltumatute audiitorite poolt (tl 40,51, 85-91).
29.AS P aktsionäride koosoleku protokoll 28.07.2000, mille protokollis A.R eesti keeles (tl 71) on viimases lauses juhatust kohustatud kõik sõlmitavad lepingud viseerima Ü.P või H.D poolt, tõlkes saksa keelde on juhatust kohustatud kõik sõlmitavad lepingud viseerima Ü.P ja H.D poolt (tl 72-75). Kuna juhatuse liikmed tegutsesid eesti keelse protokollile tuginedes, siis puudus kohustus sõlmitavad lepingud viseerida eelnevalt Ü.P ja H.D poolt. Kohus nõustub, et eesti keelse protokolli tõlkimisel saksa keelde on tõlkeviga, mis muudab oluliselt juhatuse liikme kohustuse sisu. Kohus saab üheselt järeldada, et esmane protokoll on vormistatud eesti keeles, mistõttu tõlkevead ei muuda vastu võetud otsustust. Kohus on seda meelt, et ärisuhted, mille eelduseks on erinevates keeltes suhtlemine, võib kaasa tuua teisiti arusaamisi ja mõistmisi tulenevalt keeleoskusele. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase äririskiga. Osaniku esindaja oleks pidanud leidma endale 28.07 2000 koosolekul usaldusväärse tõlkija ja saama lisaks protokolli tõlkele ka eesti keelse protokolli. Eeltoodud põhimõte puudutab kõiki AS B raamatupidamise ja muid dokumente, mille tõlkimine oli osanikule arusaamiseks vajalik.
30.21.02.2000 AS B andis hagejale omandiõiguse kahele masinale. Nimetatud kokkuleppele on AS B poolt alla kirjutanud kostja V F ja hageja poolt HD. Kohus ühtib kostjate seisukohaga, et nimetatud tehing on tühine, kuna V F l ei olnud volitusi üksi sellist tehingut teha. Kuna tühise tehinguga hagejal seadmete omandiõigust ei tekkinud, ei saanud tal tekkida nende
2-04-1037/34 seadmete võõrandamisest ka kahju. Kuna hageja oli nimetatud asjaoludest teadlik, ei saa tal olla nõuet ka kostjate vastu.
31.Kohus leiab, et äriühingutelt teenuse tellimine, kellede juhatuse liikmed on tegevad või tegevad olnud mõlemal lepingu poolel ei ole vastuolus seadusega (tl 79). Samuti ei ole seadusega vastuolus majandustegevuseks ruumide rentimine ja selle eest tasumine (tl 80, 81, III kd lk 8487).
Kohtukulud
32.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 3 järgi kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigus kulude hüvitamist nõuda.
33.Kostjad ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ega kuludokumente.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.