Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja vahel sõlmiti 26.08.2002 rendileping. Kuna kostjal oli probleeme üüri tasumisega, siis lõpetati vastav leping poolte vahelisel kokkuleppel 14.04.2005. Kostjale on korduvalt meelde tuletatud tema üürivõlga, kuid tänaseks on kostjal tasumata 9668 krooni ja 26 senti. Vastavalt rendilepingule nr 5 on hagejal õigus nõuda tähtajaks laekumata arvete eest viivist iga tasumisega viivitatud päeva eest esimese 30 päeva jooksul 0.15% päevas ja alates 31.-st päevast 1% päevas. Hageja arvutuste järgi on kostja 04.01.2007 seisuga viivist võlgu 72 684 krooni. Viimasel korral teavitas hageja kostjat võlast ja viivisest 16.01.2007. Kuigi kiri oli adresseeritud äriühingu asukohta, mis on kirjas ka äriregistris, tagastati see posti poolt hagejale. Viimases teavituses palus hageja kostjal teada anda, millal tal on võimalik võlg tasuda ning pakkus välja ka võla ajatamise võimaluse. Hageja on igati püüdnud kostjaga ühendust saada, kuid võlg on siiani tasumata. 06.12.2007 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista kokku 82353.06 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. TsMS § 312 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige, on hagimaterjalid – hagiavalduse koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega – 18.01.2008 oma registrijärgses elukohas isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud 26.08.2002 rendilepinguga, 16.01.2007 saadetud kirjaga kostjale koos tähtajaks laekumata arvete viivisearvestusega, AS Eesti Posti teatega, et kiri on tähtkirjaga soovitud edastada kostjale, ja AS Eesti Posti teatega, et kostja ei käinud kirjal järel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja sama lõike p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 82 353.06 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.