Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, samuti võib kolmas isik esitada iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise eseme suhtes. Hageja peab vajalikuks kaasata menetlusse kolmanda isikuna KÜ X e, kuna hagejal on alust eeldada, et kolmas isik võib esitada tema vastu lepingu rikkumisest või kahju hüvitamisest tuleneva nõude eluruumi haldamise ja hooldamise, jms tasude suhtes, mis võivad tuleneda kohtulahendist. Hageja on nõus kirjaliku menetlemisega. Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Hageja palub mõista kostjalt Tartu linna kasuks välja eluruumi üüri ning kõrvalkulude põhivõlg summas 7 949,40 krooni.

MENETLUSE KÄIK

09.03.2007.a. määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse Tartu linna avalduses L.I. suhtes võla maksmise nõudes ning määras jätkata asja menetlemist hagimenetluses Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas (kohtumäärus tl 17). 16.04.2007.a. võttis kohus asja menetlusse. 20.06.2007.a. istungil (tl 89) tegi hageja ettepaneku korteriühistu kaasamiseks esialgu iseseisva nõudeta kolmanda isikuna, kuna linn on kõik korteriühistu poolt esitatud arved tasunud ja edastanud kostjale tasumiseks. 06.08.2007.a. määras kohus (tl 97) kaasata KÜ X menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. 06.09.2007.a. määras kohus (tl 106) L.I. riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta esindamiseks kohtus.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

Kostja oma sõnade kohaselt ei ela pidevalt X 43-506, vaid üürib pinda Vabriku 2-3c korteris (istung 04.12.2007, tl 139). X 43-506 asuvas korteris elab pidavalt kostja tütar. Kostja sõnul ei saa ta seal koos tütrega elada, kuna tema peab tööd tegema ja õppima ja kostja tervis on väga halb. Kostja viibib seal korteris sageli, aga ööbib Vabriku tn korteris. X on sageli väga rahutud ööd. Rahutud ööd on sellest, et see on vene tüüpi ühiselamu ja seal on palju seltskondi. Kostja ei ela X tn korteris 2005.a. sellest kuupäevast, kui kirjutas alla lahkumislepingule. See võis olla 27.mail (istung 20.06.2007, tl 90). Hageja oma vastuses (tl 146) leiab, et kostja elab tegelikult Vabriku 2-3c korteris ja seal ta ka ööbib, mis tuleneb kostja ütlustest 04.12.2007.a. toimunud istungilt. Vabriku tn eluruumi on kostja kasutanud alates 2005.a. Kostjaga sõlmiti eluruumi kasutamiseks üürileping 25.04.2005.a. Nendest asjaoludest nähtuvalt on kostja teise eluruumi elama asunud peaaegu koheselt üürilepingu sõlmimisel. Seega ei ole kostja tegelikult informeeritud eluruumiga seonduvatest tegelikest asjaoludest ja on seoses hagiavaldusega esitanud põhjendamatuid ja oletuslikke asjaolusid. Kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud, mistõttu tema vastuväited on paljasõnalised ja oletuslikud. Menetlusse kaasatud kolmas isik, KÜ X esindaja U.J. kinnitas (istung 04.12.2007, tl 134), et korterit kasutab üks noorem naine, ilmselt kostja tütar. Esindaja ise ei ole kostjat näinud. Esindaja elab korteris 503, sama koridori peal. KÜ X esindaja on nõus isiku ära kuulama, kui ta väidab, et arved on põhjendamatud. Korteriomanikul on võimalus tulla korteriühistu koosolekule ja teha ettepanekuid ja asi läbi arutada. Pigem on asi selles, et üldkoosolekute külastatavus on madal.. Alusetuid arveid linnale esitatud ei ole. Need on samasugused nagu on esitatud teistele korteriühistu liikmetele. Esindaja sõnul ei ole kostja tema poole kaebustega pöördunud. Hageja sõnul on üürilepingule lisatud eluruumi üleandmise vastuvõtmise akt ja pooled on kinnitanud, et see eluruum vastab nõuetele. Kostja on tunnistanud, et ta korterit siiski kasutab. Samuti elab seal isik, kes on üürilepingusse kirja pandud kui kasutaja. Kui kostja leiab, et arved on väga suured, siis selle raha eest on võimalik ehk üürida teistsugune korter. (istung 20.06.2007, tl 90).

Hageja leiab (istung 23.10.2007, tl 120), et kuivõrd korteriühistu on Tartu linnale arved esitanud, mida linn on maksnud, aga ei ole neid maksnud linnale kostja, siis kui kohus jätab kasvõi osaliselt Tartu linna hagi rahuldamata kostja vastu, siis tekib suur segadus ja linnal tekib nõue kolmanda isiku vastu, millega korteriühistu ilmselt nõus ei ole. Kostja leiab (istung 23.10.2007, tl 120), et hagejaks on küll Tartu linn, aga arved koostab põhiliselt korteriühistu X e. Kostja arvates võib kolmanda isiku ärakuulamisel selguda asjaolu, et korteriühistu arved olid osaliselt alusetud ja Tartu linn on neid kontrollimatult ja kergekäeliselt tasunud. Hageja sõnul (istung 23.10.2007, tl 121) moodustab enamuse võla summast tasu, mida Tartu linn on maksnud selle korteriühistule ja üür, mida 35m2 2–toalise korteri eest linn võtab, see on 139.20 krooni. Aga suurem osa arvetest, mis korteriühistu on esitanud, moodustavad küttekulud. Umbes 3⁄4 kuludest on küttekulud. Ülejäänud on põhjendatud – vesi, kanalisatsioon, prügivedu, elekter, koristus, hooldus. Tegemist on kõrvalkuludega, mis on põhjendatud. Postikulu võlgnevus summas 150 krooni Kostja oma täiendavas vastuses hagiavaldusele 27.11.07 (tl 125) leiab, et käis korduvalt hageja esindaja Tartu Elamuhalduse AS’i raamatupidamises ja taotles, et talle ei saadetaks kviitungeid posti teel, vaid ta ise tuleb kviitungitele järele. Hageja esindaja sellele taotlusele ei reageerinud ja jätkas kviitungite saatmist posti teel. Objektiivset põhjust selle kulu tekkimiseks ei olnud. KÜ X esindaja sõnul (istung 04.12.2007., tl 138) on ta küsinud raamatupidajatelt ja nende sõnul ei ole L.I. palunud endale saata arveid posti teel. Kuidas siis L.I. sai need jätta maksmata, kui ta ei ole neid kätte saanud. Ta on ise kirjutanud, et on jätnud need summad maksmata. Ei ole kokkulepet, et kostja käiks ise arvetel järel. Kostja selgitusest hagiavalduse vastusele (tl 141) nähtub, et Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja K.J. 25.08.2005.a. kirjast nähtub, et postikulu 5 krooni lisatakse arvele vastavalt Elamuhalduse AS juhataja käskkirjale. Üürnikul on võimalus ka ise minna üüriarve järele, sellisel juhul 5 krooni ei lisata. Kostja leiab, et üürileandja selgitus temale on piisavaks põhjenduseks taotleda üüriarvete mittesaatmist postiga, arvestades asjaolu, et postkastide lõhkumise tõttu võivad posti teel saadetavad arved kaduma minna. Hageja oma vastuses (tl 147) leiab, et raamatupidamise arvestusest nähtuvalt on kostja igakuiselt arveid tasunud, millest saab teha ühese järelduse, et ta on arved kätte saanud, kuid on asunud arveid oma suva kohaselt revideerima, tasudes arvetest valikulise osa. Remondifondi võlgnevus 870 krooni Kostja oma täiendavas vastuses hagiavaldusele 27.11.07 (tl 125) leiab, et üürilepingust ei tulene, et ta peaks tegema makseid remondifondi. Kuna Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja K.J. 25.08.2005.a. kirjast nähtub, et üürileandja esindaja nimetab kostja kasutuses olevat eluruumi sotsiaaleluruumiks, siis ei ole sellest tulenevalt kostja kohustatud tasuma makseid sotsiaaleluruumi remondifondi (tl 142). Hageja leiab (tl 147), et lähtuda tuleb poolte vahel sõlmitud lepingust. Kirjavastusega ei saa muuta lepingut. Veekadu 849,60 krooni Kostja oma täiendavas vastuses hagiavaldusele 27.11.07 (tl 125) leiab, et tegemist ei ole mitte elamu üldise veekaoga, vaid selle elamu konkreetsete korterite poolt tasumata veekuluga, mille eest on kostjale esitatud tasumiseks summa 849,60 krooni. Kuna kostja ei ole selle summa eest vett tarbinud, ei ole alust temalt nõuda tasu tarbimata teenuse eest. KÜ X esindaja sõnul (istung 04.12.2007, tl 135) on inimeste näidud, mis esitavad veemõõtjatega ja suure maja mõõtja vahe läks küllaltki suureks, siis tekkis inimestel nurin, et mille eest nad maksavad. Seetõttu tehti veevahe avalikuks, see on üldvee nimekirjas. Veevärgi mõõtja on keldris ja kui inimesed esitavad oma veemõõtjate näidud, need liidetakse kokku ja võetakse maha suure veemõõtja näidust ja see vahe on üldvesi. Vee üldkulu suurust ei oska esindaja konkreetselt öelda. See jagatakse korterite vahel ära. Maja veemõõtja näitu ei saa esindaja sõnul vaidlustada. Kortereid majas on 56. Ikka juhtub, et keegi unustab oma näidu andmata. Aga kui ta järgmisel kuul selle

esitab, siis järgmisel kuul on üldvesi väiksem. Veekao osas ei suutnud tuvastada, kes kasutab vett rohkem. Sellepärast võetigi ühine taatlemine ette. Kostja (tl 142) leiab, et istungil leidis kinnitust kostja väide, et alusetu on nõuda temalt veekulu maksumust, mida on tekitanud konkreetselt teadaolevad korterid. Üldelekter 927,25 krooni Kostja oma täiendavas vastuses hagiavaldusele 27.11.07 (tl 125) on nõus tasuma 100,25 krooni, mis vastab reaalsele üldelektri kulule. Ülejäänud summa 827 krooni osas on tegemist mitte üldelektri maksumusega, vaid konkreetsete korterite poolt tekitatud elektrivõla jagamisega maja kõigi korterite vahel. Korteri elektrienergia tarbimise tasu 546,80 krooni Kostja oma täiendavas vastuses hagiavaldusele 27.11.07 (tl 125) leiab, et nimetatud summa ei ole vastavuses korteri elektriarvesti näiduga. Kostja on tasunud elektriarved vastavalt elektriarvesti näidule. Tegemist on 2006.a. valesti koostatud elektriarvetega, mille firma Randem jättis korrigeerimata vaatamata kostja avaldustele. Kostja (tl 141) väidab, et jaanuaris 2007.a. esitatud arvetel oli detsembri eest nõutud elektrienergia maksumust 546,80 krooni, nagu eelmistelgi kuudel. Tegelik elektri kulu oli olnud 141 kw/h. Kostja seda summat enam ei maksnud ja kirjutas arvele selgituste lahtrisse tasumatajätmise põhjuse. Järgmistel kuudel kuni 2007.a. maini toimus tagasiarvestus tegelike näitude alusel. Kostja leiab, et jaanuari 2007.a. eest on võlgnevus 546,80 krooni alusetult kostja vastu esitatud. Kütte ettemaks summas 1 914 krooni Kostja oma täiendavas vastuses hagiavaldusele 27.11.07 (tl 125) leiab, et kütte ettemaks oli arutlusel korteriühistu koosolekul, kus ettemaksu ei loetud kohustuslikuks, vaid soovitatavaks. Korteriühistu ei ole kostjale tõendanud, et nõutud ettemaksu summat oleks arvestatud kütteperioodil küttearvetes. Kui korteriühistu ettemaksu arvestamist tõendab, on kostja nõus ettemaksu summa 1 914 krooni tasuma. Tegelikult olid küttearved sedavõrd suured, et nendes ei olnud ettemaksu arvestatud. KÜ X esindaja sõnul (istung 04.12.2007, tl 135) on KÜ-l enda katlamaja, 4-tonnine kütusepaak. Kui kütma hakatakse, siis peab olema valmis kütet välja ostma. Talvel tuleb hakata kütma, aga pole täpselt teada, kuna see juhtub, see sõltub ilmast. Arve tehakse kuu alguses. Suvel kogutakse kütteraha ette. Korterite peale kokku kogutakse kuus umbes 8000 krooni, 4 kuuga 32 000 krooni. Kui jäetakse ettemaksud maksmata, siis teeks see KÜ olukorra väga raskeks. 2006.a. veebruari eest osaliselt tasumata küttearve summas 513,95 krooni Kostja oma täiendavas vastuses hagiavaldusele 27.11.07 (tl 125) leiab, et küttearve 1 336,30 krooni oli kostja kasutuses oleva korteri suurust arvestades põhjendamatult suur. Tegemist võib olla arvutusvea või teadlikult suurendatud arvega. KÜ X esindaja sõnul (istung 04.12.2007, tl 136) tuleneb küttearve vaid kütuse hinnast, seal hulgas on veel ka katlaelekter ja vesi. See on kinnine süsteem ja veekulu on väike. Hooldustasu summas 1 224,80 krooni Kostja oma täiendavas vastuses hagiavaldusele 27.11.07 (tl 125) leiab, et üürileandja ei ole reageerinud üürniku korduvatele pretensioonidele eluruumi puuduste kohta. Korteris esines vee läbijooks laest. Ventilatsioonišaht oli suletud ja ventilatsioon puudus. Elamu koridorid olid pimedad, antisanitaarsed. Välisuksed lukustamata, postkastid lõhutud, koridoridesse kogunesid kambad lärmama ja korda rikkuma jne. KÜ X esindaja sõnul (istung 04.12.2007, tl 135) üritatakse hooldustasu eest majas midagi teha. Näiteks pisemaid töid – pisike katuseremont jne. Sellised tööd, mis mahuvad paari tuhande krooni piiresse. Suuremate tööde jaoks on kogutud rahasid. See oli küttesüsteemi renoveerimine. Suuremad asjad on üritatud eraldi välja tuua. Hoolduse sees on ka lumelükkamine, näitude vaatamine, pisitööd mis on vaja teha, pisiremonttööd. Samuti on lukkude vahetus selle sees. On lõhutud ka postkaste. Siis on tellitud Randemist uus või tehtud see töö omade jõududega. Esindajani

ei ole jõudnud, et kostja oleks kurtnud katuse läbijooksmist. Majas on koristaja, ta koristab ka. Aga kõik sõltub siiski inimestest, kuidas nad puhtust hoiavad. Esindaja on kostjaga nõus, et välisuksed on sageli katki. Aga sellel aastal sai pandud uued välisuksed fonolukkudega. Et korteris et ei tööta ventilatsioon, seda ei oska esindaja kommenteerida. Maja on ehitatud 1980 ja on selleaegne ventilatsioon. Seda renoveeritud ei ole. Halduskulud 433,15 krooni Kostja oma täiendavas vastuses hagiavaldusele 27.11.07 (tl 125) leiab, ei üürileandja ei ole eluruumi haldust teostanud vajalikul tasemel. Üürileandja ei teavitanud üürnikku haldus- ja hooldustasude muutmisest, mistõttu üürnik luges muudatused üürikviitungitel eksituseks ja sellest tekkis osa võlgnevusest. Üürileandja ei märkinud arvetele korteri vee ja elektrinäitusid, mistõttu üürnikul ei olnud võimalik kontrollida summa õigsust. Viivised summas 515,05 krooni Kostja oma täiendavas vastuses hagiavaldusele 27.11.07 (tl 125) leiab, et kuna viivised on arvestatud põhivõlalt, mille suurust kostja vaidlustab, on sellega vaidlustatud ka viivise põhjendatus. Hageja leiab (tl 149), et viivitusintress kuulub väljamõistmisele vastavalt üürilepingu p-le 5.4.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, kuna kostja ei ole täitnud üürikorteri eest maksmise kohustust – üüri, kõrvalkulude ning asjaga seotud makseid üürileandja poolt esitatud arvete alusel. Selline kohustus tuleneb Tartu linna ja L.I. vahel 25.04.2005.a. sõlmitud üürilepingu p-st 4.2.3. (tl 41) ja ka seadusest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab üürilepingu mõiste. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Antud juhul on kõrvalkulude osas kokku lepitud. Lepingu p 5.3. järgi on kõrvalkuludeks: vesi ja kanalisatsiooniteenused (tl 42 p 5.3.1), individuaalsete veetarbimise koguste üldsumma ja elamu veetarbimise koguse erinevuse korral tasu, mis arvutatakse lähtudes Tartu Linnavalitsuse 10.05.2001.a. korraldusega nr 2111 kehtestatud „Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse ja tarbitud soojusenergia eest tasu arvestamise juhendi“ p-st 4.3.2. (tl 42, p 5.3.2.), soojavarustuseks vajalik soojus vastavalt tegelikult tarbimisele (tl 42, p 5.3.3.), maamaks (tl 42, p 5.3.4.), tarbitud elektrienergia (tl 42, p 5.3.5.), hoonekindlustus (tl 42, p 5.3.6.). VÕS § 284 järgi võib üürileandja teha asjale parendusi ja muudatusi ning üürnik peab taluma parenduste ja muudatustega seotud töid ning muid mõjutusi, kui tööd ja mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad. Kostja väitel ei ole põhjendatud postikulu võlgnevus summas 150 krooni, remondifondi võlgnevus 870 krooni, veekadu 849,60 krooni, üldelekter 927,25 krooni, korteri elektrienergia tarbimise tasu 546,80 krooni, kütte ettemaks summas 1 914 krooni, 2006.a. veebruari eest osaliselt tasumata küttearve summas 513,95 krooni, hooldustasu summas 1 224,80 krooni, halduskulud 433,15 krooni, viivised summas 515,05 krooni. Seetõttu ei ole kostja temale esitatud arveid maksnud. Järgnevalt kohus leiab, et esitatud arved on põhjendatud. Kostja (tl 125) sõnul käis ta korduvalt hageja esindaja Tartu Elamuhalduse AS’i raamatupidamises ja taotles, et talle ei saadetaks kviitungeid posti teel, vaid ta ise tuleb kviitungitele järele. X esindaja sõnul (istung 04.12.2007., tl 138) on ta küsinud raamatupidajatelt ja nende sõnul ei ole L.I. palunud endale saata arveid posti teel. Hageja sõnul on kostja saanud kätte kõik arved ja maksnud neid

valikuliselt. Seega võib järeldada, et kostja on need arved saanud kätte posti teel. Kohus leiab, et postikulu võlgnevus summas 150 krooni on põhjendatud. Riigikohus otsuses 3-2-1-97-07 ütleb, et EES § 151 lg 3 määratles eluruumi hoolduse ja remondi mõiste. Selle sätte järgi on eluruumi hoolduseks tööd, millega hoitakse elamu kasutamiskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Remondiks aga eelnimetatud sätte kohaselt on ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamine, eemaldamine, asendamine või ennistamine. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. 18. jaanuari 2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-05 (p 15) märkis kolleegium, et remondifondi summadest tuleb muuhulgas katta kulutused kogu elamusisese keskküttesüsteemi remondiks ja parendamiseks. Riigikohus 3-2-1-101-02 otsuses on leidnud, et ES § 37 lg 2 järgi kuuluvad üüri sisse arvestuslikult muuhulgas ka kulutused hoone osa hoolduseks ja remondiks (sh renoveerimiseks). Kolleegium leiab, et elamuseaduse sellise regulatsiooni mõte on, et üürileandja saaks teha kulutusi eluruumi viimiseks seisundisse, millele selline eluruum selles kohas tavaliselt vastab, ja arvestada selleks tehtud kulutused üüri hulka ilma eraldi kokkuleppeta üürnikuga. Vajalike kulutuste kompenseerimine toimub seejuures mõistliku aja jooksul. Üürnikku kaitseb ES § 37 lg 4, mille kohaselt üürileandja saab eelnimetatust suuremaid, st renoveerimiseks tehtud täiendavaid kulutusi nõuda vaid eelneva kokkuleppe olemasolu korral üürnikuga. Ülalnimetatut arvestades leiab kohus, et remondifondi võlgnevus 870 krooni on põhjendatud, kuna Korteriühistu on panustanud elamu parandamiseks selles elavate inimeste heaolu parandamiseks. Veekao võlgnevuse koha pealt leiab kostja, et tegemist ei ole mitte elamu üldise veekaoga, vaid selle elamu konkreetsete korterite poolt tasumata veekuluga, mille eest on kostjale esitatud tasumiseks summa 849,60 krooni. Kuna kostja ei ole selle summa eest vett tarbinud, ei ole alust temalt nõuda tasu tarbimata teenuse eest. Tartu Linnavalitsuse kirjast L.I. (tl 164) nähtub, et veearvestus käib analoogselt elektriarvestusele. Majas on üks peaveemõõtja ja korterites individuaalsed veemõõtjad. Maja veearvest lahutatakse maha korterite veearvete summa, vahe jagatakse korterite vahel võrdselt. Seega ei koosne vee võlgnevus ainuüksi kostja veetarbimisest ning seetõttu on kohtu arvates veekao võlgnevus 849,60 krooni põhjendatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis paneksid selle võlgnetud summa kahtluse alla. Tartu Linnavalitsuse kirjast L.I. (tl 164) nähtub, et elektriarvestus käib järgnevalt: on üks peavoolumõõtja, mille näitude alusel koostatakse elektriarve. Korterites on ka individuaalsed voolumõõtjad. Igale korterile arvestatakse tarbitud elektrienergia eest summa esitatud näitude alusel. Maja elektri arvest lahutatakse maha korterite elektriarvete summa. Vahe jagatakse korterite vahel võrdselt. Seega ei koosne elektrivõlgnevus vaid kostja elektritarbimisest ning seetõttu on üldelektri võlgnevus 927,25 krooni põhjendatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis paneksid selle võlgnetud summa kahtluse alla. Samas peab kohus vajalikuks rõhutada, et kostja ei ole ka ise õigeaegselt esitanud elektrinäite, mille alusel oleks korteriühistul olnud võimalik arvestusi teha. Samas on ettemaksud kõik arvesse võetud ja näiteks märtsis ja aprillis ei tulnud kostjal üldse maksta. Nagu selgus Tartu Linnavalitsuse kirjast L.I. (tl 164), ei arvestata elektriarvestus vaid korteri tarbitud elektrit, vaid ka maja elektritarbimist. Maja elektri arvest lahutatakse maha korterite elektriarvete summa. Vahe jagatakse korterite vahel võrdselt. Seega on korteri elektrienergia tarbimise tasu 546,80 krooni põhjendatud. KÜ X esindaja sõnul (istung 04.12.2007, tl 135) on KÜ-l enda katlamaja, 4-tonnine kütusepaak. Kui kütma hakatakse, siis peab olema valmis kütet välja ostma. Talvel tuleb hakata kütma, aga pole täpselt teada, kuna see juhtub, see sõltub ilmast. Arve tehakse kuu alguses. Suvel kogutakse kütteraha ette. Korterite peale kokku kogutakse kuus umbes 8000 krooni, 4 kuuga 32 000 krooni. Kui jäetakse ettemaksud maksmata, siis teeks see KÜ olukorra väga raskeks. Kohus leiab, et selline ettemaksu küsimine on põhjendatud. Seega on kütte ettemaks summas 1 914 krooni põhjendatud.

KÜ X esindaja sõnul (istung 04.12.2007, tl 136) tuleneb küttearve vaid kütuse hinnast, seal hulgas on veel ka katlaelekter ja vesi. Kohus leiab, et 2006.a. veebruari eest osaliselt tasumata küttearve summas 513,95 krooni on põhjendatud. Kostja oma täiendavas vastuses hagiavaldusele 27.11.07 (tl 125) leiab, et üürileandja ei ole reageerinud üürniku korduvatele pretensioonidele eluruumi puuduste kohta. KÜ X esindaja sõnul (istung 04.12.2007, tl 135) üritatakse hooldustasu eest majas midagi teha. Näiteks pisemaid töid – pisike katuseremont, sellised tööd, mis mahuvad paari tuhande krooni piiresse. Suuremate tööde jaoks on kogutud rahasid. Hoolduse sees on ka lumelükkamine, näitude vaatamine, pisiremonttööd, lukkude vahetus, uued postkastid, koristus. Esindajani ei ole jõudnud, et kostja oleks kurtnud katuse läbijooksmist. Sellel aastal sai pandud uued välisuksed fonolukkudega. Esindaja sõnadest nähtub, et hooldustasu eest on tehtud töid ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud ega esitanud tõendeid, mis tõendaks vastupidist. Seega on hooldustasu summas 1 224,80 krooni põhjendatud. Tulenevalt Tartu Linnavalitsuse kirjast L.I. (tl 164) arvestatakse halduskulud vastavalt Tartu Linna ja Elamuhalduse AS vahelisele lepingule tariifiga 3 kr/ ja summa sisaldab tasu Tartu Elamuhalduse AS-i poolt osutatavate teenuste eest – linna esindamine korteriühistus, arvete koostamine ja arveldamine korteriühistuga, võlgnevuse väljanõudmine kohtu korras jne. Kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid, mis näitaks, et halduskulud oleks ebaõiglased. Seega on kohtu arvates halduskulud 433,15 krooni põhjendatud. Kostja on vaidlustanud viivise võlgnevuse, kuna viivised on arvestatud põhivõlalt, mille suurust kostja vaidlustab (tl 125). Viivise maksmise kohustus tuleneb poolte sõlmitud üürilepingust (tl 42) p-st 5.4. Kohus leiab, et kuna põhivõlg on põhjendatud, siis on põhjendatud ka viivised summas 515,05 krooni. Seadusest ei tulene üürniku õigust üür tasumata jätta. Vaidlus üüri ja kõrvalkulude summade üle ei saa olla üüri tasumata jätmise põhjuseks. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 7 944,60 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, jäi välja mõistmata üksnes ~ 4.80 krooni, kusjuures vahe tuleneb ilmselt arvutusveast viivisearvutusel. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.