lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-23892/42

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.09.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-23892/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.09.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1894
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2008 Tartu

Tsiviilasja number

2-06-23892

Tsiviilasi

Tartu linna hagi väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. märtsi 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L.I. i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): L.I. , esindaja vandeadvokaat Karl Saavo

esindajad

Vastustaja (hageja): Tartu linn, esindaja Tartu Elamuhalduse AS

RESOLUTSIOON

Iseseisva nõudeta kolmas isik: KÜ X e Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Maakohtu 12. märtsi 2008 otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

L.I.

i

vastu

7 949.40

krooni

Tartu

Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus

menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
Tartu linn esitas maakohtule hagi L.I. i vastu eluruumi üüri ja kõrvalkulude summas 7 949.40 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kasutab L.I. alates 25.04.2005 hagejale kuuluvat eluruumi Tartus, X 43506 kirjaliku üürilepingu alusel, millest tuleneb kostja kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulude (vesi ja kanalisatsiooniteenused, soojavarustus, maamaks, elektrienergia, hoonekindlustus) eest. Perioodil 01.06.2005 kuni 01.06.2007 esitas hageja kostjale üüri ja kõrvalkulude arveid 30 724.40 krooni eest, millest on laekunud 23 290.05 krooni. Seega on kostja poolt eluruumi üüri ja kõrvalkulude eest 01.06.2007 seisuga tasumata 7 949.40 krooni. Kostja on rikkunud nii seadusest kui ka üürilepingust tulenevat üüri ja kõrvalkulude eest tasumise kohustust, samuti ei ole ta vaidlustanud üüri suurust seaduses ettenähtud korras. Kostja ei ole vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele võlgnevust likvideerinud.
2.L.I. vaidles hagile vastu. Istungil antud seletuse kohaselt ei ela kostja L.I. alates 2005. a X e 43-506, vaid üürib pinda Y 23c korteris. X e 43-506 asuvas korteris elab pidevalt kostja tütar. Hagejaks on küll Tartu linn, aga arved koostab põhiliselt KÜ X e. Kostja arvates võib kolmanda isiku ärakuulamisel selguda asjaolu, et korteriühistu arved olid osaliselt alusetud ja Tartu linn on neid kontrollimatult ja kergekäeliselt tasunud.
3.Menetlusse kaasatud kolmas isik KÜ X e kinnitas, et korterit kasutab üks noorem naine, ilmselt kostja tütar. Alusetuid arveid linnale esitatud ei ole.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus rahuldas 12. märtsi 2008 otsusega hagi osaliselt ja mõistis L.I. ilt Tartu linna kasuks välja 7944.60 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt ei tulene seadusest üürniku õigust üür tasumata jätta. Vaidlus üüri ja kõrvalkulude summade üle ei saa olla üüri tasumata jätmise põhjuseks. Kostja ei ole täitnud üürikorteri eest maksmise kohustust – üüri, kõrvalkulude ning asjaga seotud makseid üürileandja poolt esitatud arvete alusel. Selline kohustus tuleneb Tartu linna ja L. I i vahel 25.04.2005 sõlmitud üürilepingu p-st 4.2.3 ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-dest 271 ja 292. Lepingu p 5.3 järgi on kõrvalkuludeks: vesi ja kanalisatsiooniteenused (p 5.3.1), individuaalsete veetarbimise koguste üldsumma ja elamu veetarbimise koguse erinevuse korral tasu, mis arvutatakse lähtudes Tartu Linnavalitsuse 10.05.2001 korraldusega nr 2111 kehtestatud „Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse ja tarbitud soojusenergia eest tasu arvestamise juhendi“ p-st 4.3.2 (p 5.3.2), soojavarustuseks vajalik soojus vastavalt tegelikult tarbimisele (p 5.3.3), maamaks (p 5.3.4), tarbitud elektrienergia (p 5.3.5), hoonekindlustus (p 5.3.6). Kohus leidis, et põhjendatud on postikulu võlgnevus summas 150 krooni, remondifondi võlgnevus 870 krooni, veekadu 849.60 krooni, üldelekter 927.25 krooni, korteri elektrienergia

tarbimise tasu 546.80 krooni, kütte ettemaks summas 1 914 krooni, 2006. a veebruari eest osaliselt tasumata küttearve summas 513.95 krooni, hooldustasu summas 1 224.80 krooni, halduskulud 433.15 krooni ja viivised summas 515.05 krooni. Kostja sõnul käis ta korduvalt hageja esindaja Tartu Elamuhalduse AS raamatupidamises ja taotles, et talle ei saadetaks kviitungeid posti teel, vaid ta ise tuleb kviitungitele järele. KÜ X e esindaja sõnul raamatupidajad L. I i väidet ei kinnita. Hageja sõnul on kostja saanud kätte kõik arved ja maksnud neid valikuliselt. Seega võib järeldada, et kostja on need arved saanud kätte posti teel. Kohus leidis, et postikulu võlgnevus summas 150 krooni on põhjendatud. Kohus leidis, et remondifondi võlgnevus 870 krooni on põhjendatud, kuna korteriühistu on panustanud elamu parandamisele selles elavate inimeste heaolu parandamiseks. Veearvestuse osas märkis kohus, et maja veearvest lahutatakse maha korterite veearvete summa, vahe jagatakse korterite vahel võrdselt. Seega ei koosne vee võlgnevus ainuüksi kostja veetarbimisest, mistõttu veekao võlgnevus 849.60 krooni on põhjendatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis paneksid selle võlgnetud summa kahtluse alla. Analoogselt veearvestusele ei koosne ka elektriarvestus vaid kostja elektritarbimisest ja üldelektri võlgnevus 927.25 krooni on põhjendatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis paneksid selle võlgnetud summa kahtluse alla. Nagu selgus Tartu Linnavalitsuse kirjast L. I ile, ei arvestata elektriarvestuses vaid korteri tarbitud elektrit, vaid ka maja elektritarbimist. Maja elektri arvest lahutatakse maha korterite elektriarvete summa. Vahe jagatakse korterite vahel võrdselt. Seega on korteri elektrienergia tarbimise tasu 546.80 krooni põhjendatud. KÜ X e esindaja selgitas istungil, et KÜ-l on enda katlamaja, 4-tonnine kütusepaak. Kui kütma hakatakse, siis peab olema valmis kütet välja ostma. Suvel kogutakse kütteraha ette. Kohus leidis, et kütte ettemaks summas 1 914 krooni on põhjendatud. Samuti on põhjendatud 2006. a veebruari eest osaliselt tasumata küttearve summas 513.95 krooni. KÜ X e esindaja sõnadest nähtub, et hooldustasu eest on tehtud töid ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud ega esitanud tõendeid, mis tõendaks vastupidist. Seega on hooldustasu summas 1 224.80 krooni põhjendatud. Kostja ei ole esitanud omapoolseid tõendeid, mis näitaks, et halduskulud oleksid ebaõiglased. Seega olid kohtu arvates halduskulud 433.15 krooni põhjendatud. Kohus leidis, et kuna põhivõlg on põhjendatud, siis on põhjendatud ka viivised summas 515.05 krooni. Viivise maksmise kohustus tuleneb poolte sõlmitud üürilepingu p-st 5.4.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.L.I. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 12. märtsi 2008 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti loetud põhjendatuks postikulu võlgnevus 150 krooni. Otsuses puudub põhjendus, kas postikulu tekitamine kostjale oli õiguslikult põhjendatud;

2) on jäetud analüüsimata L. I i poolt esitatud kirjalikud tõendid ega ole põhjendatud, miks nende sisu ei arvestata. Kostja poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et apellant on alates 2005. a juunist korduvalt pöördunud kirjalike avaldustega Tartu Linnavalitsuse poole, viidates eluruumi puudustele, mis takistavad temal kui üürnikul eluruumi kasutamist; 3) on jäetud tähelepanuta asjaolu, kas L. I i kasutusse antud eluruumi näol on tegemist sotsiaalkorteriga. Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja K. Jürgensoni 25.08.2005 kirjast L. I ile nähtub, et L. I iga on sõlmitud sotsiaaleluruumi üürileping. Sotsiaaleluruumi remondifondi maksete nõudmine on põhjendamata.

6.Tartu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 12. märtsi 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellatsioonkaebuse väited paljasõnalised ja oletuslikud. Postikulu võlgnevus on L. I ilt sissenõutav, kuna L.I. ei ole esitanud Tartu linnale ega linna volitatud esindajale avaldusi, millest nähtuks, et ta soovib arvetel ise järel käia. L.I. on ise õigeks võtnud, et arved on talle postiga saadetud ja linna kulud on vajalikud ja põhjendatud. Seega on arvete saamine ja nende saatmiskulude tasumine vajalikud, põhjendatud ja üldteadaolev asjaolu, mida iseenesest ei ole vaja eraldi põhjendada. Teatavasti ei osutata postiteenuseid tasuta, kuid arvete edastamine on möödapääsmatu; 2) on põhjendatud ka remondifondi võlgnevuse sissenõudmine, kuna remondiraha maksmise keeldumise põhjuseks ei saa olla L. I ile saadetud kirja ekslik tüüpsõnastus, et tegu on sotsiaaleluruumiga. Poolte vahel 25.04.2005 sõlmitud üürilepingust nr 1783 nähtub, et apellandi kasutusse on antud eluruum üürilepingu alusel, mis vastab üldistele nõuetele. Üürilepingu p 5.2 kohaselt tasub üürnik üürileandjale eluruumi kasutamise eest üüri üürileandja poolt koostatud majandamiskava või tegelike kulude alusel; 3) on asjakohatud väited, et eluruumil esinevad puudused, mis takistavad temal eluruumi kasutamist. Kolmanda isiku esindaja on korduvalt kohtus selgitanud, et apellant ei ole kordagi kaebustega ühistu poole pöördunud ja ühistu ei ole avastanud kostja eluruumiga seonduvalt puudusi. Apellant, võttes eluruumi vastu, on üürilepingu p-s 3.4 kinnitanud, et on enne lepingu sõlmimist põhjalikult tutvunud eluruumiga, eluruum vastab lepingu lisas 1 toodud tingimustele ning ei esine puudusi ega asjaolusid, mis takistaksid eluruumi sihtotstarbelist kasutamist. Korteri üüri ja kõrvalkulude arvestamisel ei ole kohus ega Tartu linn tuvastanud vigu. Kõik kulutused on vajalikud ja põhjendatud, mille kohta on esitatud asjakohased selgitused ja neid põhistavad raamatupidamisdokumendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
12.märtsi 2008 otsus muutmata. Kuna vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
8.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses on esitatud põhiliselt samu väiteid, milliseid esitati esimese astme kohtuski. Maakohus on neid põhjalikult käsitlenud,

hinnanud õigesti esitatud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust ning põhjendatult leidnud, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Üürniku kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulude eest tuleneb pooltevahelise eluruumi üürilepingu p-st 5, samuti VÕS §-dest 271 ja 292. Apellant ei ole tõendanud, et temalt nõutud tasu suurus üüri ja kõrvalkulude eest oleks ülemäärane ega vastaks talle osutatud teenuste või tegude suurusele. Üürilepingu p 5.2 kohaselt üürnik tasub üürileandjale eluruumi kasutamise eest üüri üürileandja poolt koostatud majandamiskava ja/või elamu tegelike kulude alusel. Üüri sisse kuuluvad muuhulgas ka kulutused elamu hoolduseks ja remondiks. Majandamiskulude ja hooldustööde mõisteid on defineeritud samuti KÜS §-s 151. Üüri suuruse hindamisel tuleb arvestada, et see oleks tavapärane, s.t vastaks sarnaste eluruumide tavapärasele üürile antud paikkonnas. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ning nende maksmises on pooled kokku leppinud üürilepingu p-s 5.3. Hageja on tõendanud oma nõuet üüri ja kõrvalkulude kohta arvete ning tõenditega tehtud tööde ja teenuste kohta (t.l 203-207). Kostja ei ole oma vastuväidet, et ta on tasunud vaid tegelikult tarbitu teenuste eest, tõendanud. Samuti ei ole kostja üüri suurust VÕS §-s 302 ettenähtud korras vaidlustanud. Üürilepingu p-st 3.4 nähtub, et üürnik on enne üürilepingu sõlmimist põhjalikult tutvunud eluruumiga ning kinnitab, et eluruum vastab lepingu lisas toodud tingimustele ning ei esine puudusi ega asjaolusid, mis takistaksid eluruumi sihtotstarbelist kasutamist. Eluruumi üleandmist lepingus sätestatud tingimustel on kostja kinnitanud oma allkirjaga üleandmise-vastuvõtmise aktil (t.l 46). Kuivõrd üüri ja kõrvalkulude võlgnevus puudutab perioodi 01.06.2005 kuni 01.06.2007 ning kostja sai eluruumi enda valdusesse 25.04.2005, siis ei ole usutav tema väide, et eluruumi lepingujärgne kasutamine on takistatud puuduste tõttu, mille eest ta ei vastuta. Maakohus on põhjendatult arvestanud korteriühistu esindaja selgitusega, et kostja ei ole kordagi ühistu poole väidetava puuduse tõttu pöördunud. Kostja kirjad Tartu Linnavalitsusele ja Tartu Linnavalitsuse vastused kostjale (t.l 151-173) ei tõenda, et kostjale esitatud arved üüri ja kõrvalkulude kohta oleksid põhjendamatud ning et kostjal oleks õigus neid tasuda valikuliselt. Seetõttu ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et kohus ei ole analüüsinud kostja esitatud tõendeid ja rikkunud sellega TsMS § 422 lg 8 (silmas peetud ilmselt TsMS § 442 lg 8) sätteid. Tartu Elamuhalduse AS haldur T. Sootla vastuses kostjale (t.l 151) muuhulgas väidetu, et korteriühistus on kord käest ära, ei tõenda, et kostjale saadetud üüri ja kõrvalkulude arvestused oleksid ebaõiged. VÕS § 292 lg 2 kohaselt üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Sellele võimalusele on juhitud ka kostja tähelepanu, kuid asja materjalidest nähtub, et nimetatud võimalust ei ole kostja kasutanud. Samuti ei ole kostja tõendanud oma väidet, et ta on soovinud Tartu Elamuhalduse AS raamatupidamisest saada kätte üüriarved ja säästa sellega 5 krooni postikulu kuus. Arvete osaline tasumine kinnitab, et kostja on posti teel saadetud üüriarved kätte saanud ning üürileandja tegelikult kantud kulud seoses eluruumi üürimisega peab kostja tasuma. Üürileping nr 1783 (t.l 41-43) tõendab, et kostjaga on sõlmitud eluruumi üürileping ning linnavalitsuse kiri (t.l 165) ei muuda eluruumi sotsiaalkorteriks.

9.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja