Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.03.2008.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas
Tsiviilasja number
2-07-24838
Tsiviilasi
OÜ E hagi OÜ P vastu 100 448 krooni väljamõistmiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
11.02.2008.a.
Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ E, registrikood xxx, asukoht xxx esindajad Hageja esindaja A Pahmurko, xxx Kostja OÜ P, registrikood xxx, asukoht: xxx Kostja esindaja vandeadvokaat A Vares, Advokaadibüroo Seppik ja Sirel, xxx
Hagi rahuldada osaliselt. Mõista OÜ-lt P OÜ E kasuks 38 896 (kolmkümmend kaheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend kuus) krooni. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 12.07.2006.a. töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama elektritöid aadressil Xxx, Harjumaa, üldmaksumusega 828 904 krooni. Hageja täitis oma kohustuse 09.01.2007.a. ning teavitas sellest kostjat. Pooled allkirjastasid üleandmisevastuvõtuakti nr 7, millega võttis kostja hagejalt tööd vastu. Hageja saatis kostjale 15.01.2007.a. tasumiseks arve nr 3 summas 119 448 krooni. Kostja tasus nimetatud arvest 100 000 krooni, ülejäänud summa 19 448 krooni on siiani tasumata.
Töövõtulepingu p 2.6.6 sätestati, et juhul kui kostja viivitab hagejale tasu maksmisega üle lepingus sätestatud tähtaja, on hagejal õigus nõuda viivist 1 000 krooni iga viivitatud päeva eest. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja töövõtulepingust tulenev võlgnevus 19 448 krooni ja viivis 81 000 krooni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja põhjendab viivise suurust asjaoluga, et ta on kandnud kahju. Nii oli ta rahaliste vahendite puudumisel sunnitud ostma kaablit kallimalt, 5,24 krooni/m asemel hinnaga 7,22 krooni/m, mille tõttu sai kahju 3 266,12 krooni. Samuti jäi hagejal sisseostu- ja väljamüügi hindade vahest tulenevalt saamata ühe nädala jooksul tulu 2 832 krooni. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja vastus Kostja ei tunnista hagi. Kostja leiab, et hageja ületas kokkulepitud tööde valmimistähtaega, millega rikkus töövõtulepingut. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 1.3.1 kohaselt oli tööde lõpetamise tähtajaks 30.11.2006.a. ja hageja poolt esitatud 11.12.2006.a. akti nr 2 kohaselt pikendati tööde teostamise tähtaega kuni 28.12.2006.a., samas võeti tööd vastu 15.01.2007.a. Kostjal oli töövõtulepingu p 2.6.3 kohaselt õigus nõuda hagejast tuleneva viivituse korral iga töö üleandmisega viivitatud päeva eest 1 000 krooni. Kostja jättis hagejale tasumata osa teostatud tööde eest, tuginedes töövõtulepingu p 2.5.4, mis sätestas kostja õiguse pidada kinni 10 % lepingu hinnast garantii ajaks. Kostja põhjendab kahtlust, et garantiiperioodil on vajalik teostada garantiitöid asjaoluga, et hageja ei ole koostanud ega üle andnud Niinesaare tee põik 4 elektritööde teostusjooniseid ning kaetud tööde akte. Seetõttu puudub kostjal teave selle kohta, kas hageja poolt tehtud tööd on kooskõlas projektiga, samuti ei tea kostja, kus asub hageja poolt maasse kaevatud kaabel. Samuti põhistab kostja garantiitööde teostamise võimalust asjaoluga, et hageja hilines korduvalt tööde teostamisega ning teostas töid kiirustades, millest võisid tulla ehitusvead. Kostja leiab, et hageja vigastas kaablit, paigaldades gaasitrassi, mille tõttu tuvastati 08.02.2007.a. Niinesaare tee 2 ridaelamu boksi nr 6 juures gaasileke. Kostja oli gaasilekke likvideerimiseks sunnitud tellima tööd OÜG, kes väljastas teostatud tööde eest arve summas 14 536,42 krooni, mis on käsitletav kostjale tekkinud kahjuna. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kostja seisukohalt on hageja väited ebaselged, samuti ei ole usutav, et hageja ei olnud võimeline ostma kaablit hetkel pakutava hinnaga. Kostja ei saanud ette näha, et tasudes hagejale 100 000 krooni ja pidades töövõtulepingu p 2.54 alusel kinni 19 448 krooni, tekib hagejal vaatamata positiivsetele majandusaasta näitajatele nimetatud summas puudujääk. Kostja ei nõustu viivise suurusega ja leiab, et viivis on ebamõistlikult suur võrreldes põhinõudega ja seaduses sätestatud viivise määraga, samuti hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga. Kostja taotleb viivise vähendamist juhul, kui kohus peaks hagi rahuldama. Kostja palub jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, uurinud kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooltel puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid 12.07.2006.a. töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus teostama elektritöid aadressil Xxx, Harjumaa. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tööd anti faktiliselt üle 09.01.2007.a., s.o. hiljem, kui pooled algselt töövõtulepingu p 1.3.1. kokku leppisid. Samuti ei vaidlusta kostja hageja poolt tehtud töö mahtu, kvaliteeti ega 15.01.2007.a. hageja poolt esitatud arve suurust.
Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt tööde teostamine kokkulepitust hiljem oli hagejapoolne lepingurikkumine, mis tingis kostja poolt oma kohustuse mittetäitmist. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas Niinesaare 2 ridaelamu boksi nr 6 juures gaasitrassile tekitatud kahjustus on omistatav hagejale ja kas see õigustab kostjapoolset oma kohustuse mittetäitmist. Poolte vahel on vaidlus samuti selle üle, kas kostjal oli õigus pidada kinni hagejale makstavast tasust 19 448 krooni, kuna kostjal oli põhjendatud kahtlus garantiitööde teostamise vajalikkuse osas. Pooled vaidlevad veel selle üle, kas hageja viivisenõue on vastuolus heade kommetega või mitte. Esmalt analüüsib kohus kostja vastuväidet, mille kohaselt oli tal töövõtulepingu p 2.5.4 tulenevalt õigus pidada kinni 10 % lepingu hinnast garantiiperioodiks. Poolte vahel 12.07.2006.a. sõlmitud töövõtulepingu nr 02/06 p 2.5.4 sätestab: „Tellijal on õigus hoida lepingu eritingimuste punktis 1.3.3 märgitud garantiiperioodi aja kinni, kui tellijal on põhjendatud kahtlus, et garantiiperioodil on vajalik teostada garantiitöid“. Eeltoodust järeldub, et osa tasu kinnipidamine ei ole kostjale lepinguga antud automaatne õigus, vaid realiseerub ainult garantiitööde põhjendatud kahtluste olemasolul. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud põhjendatud kahtluste olemasolu ning kostja vastuväited selles osas on paljasõnalised. Kostja viide hageja väidetavale gaasitrassi vigastamisele hageja poolt ja tööde teostamisega hilinemisele ei ole põhjuslikus seoses kostja lepingujärgselt teostatud tööde kvaliteediga ega anna iseseisvalt alust põhjendatud kahtlustele garantiitööde teostamise vajalikkusele. Üleandmise-vastutõtu aktiga nr 7 (tl 17) on tõendatud asjaolu, et hageja on 09.01.2007.a. kostjalt tööd vastu võtnud. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 2.4.3 kohaselt oli tellija kohustatud ehitustööd üle vaatama 10 päeva jooksul alates ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 2.4.4 kohaselt loetakse ehitustöö vastu võetuks, kui on möödunud lepingu p 2.4.3 sätestatud tähtaeg ja tellija ei ole esitanud töövõtjale kirjalikku pretensiooni seoses puudustega ehitustöödes. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole mõistliku tähtaja jooksul teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavuseset. Seetõttu leiab kohus, et kostja on hagejalt tööd vastu võtnud ja kostja on minetanud õiguse tugineda väidetavatele puudustele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud enda õigust pidada kinni osa hagejale tasumisele kuuluvast summast. Kohus ei analüüsi kostja vastuväiteid selle kohta, et tal on hagejale vastunõuded tulenevalt väidetavalt tekitatud kahjust või lepingutähtaegade rikkumise osas rakendatavast leppetrahvist, kuna kostja ei ole nimetatud vastunõudeid esitanud tasaarveldusavalduse või vastuhagi näol. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostjal on õigus väidetavad nõuded hageja vastu edaspidi esitada kohtule iseseisva hagina., tasudes nõuetelt riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Kostja taotleb viivisenõude vähendamist mõistliku suuruseni. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada hagejal, kui kostja nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab hageja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhivõlg 19 448 krooni. Hageja ei ole põhjendanud, et ostetud kaabli (arved tl 79-82) hind oli kõrgem ja et kostja poolt 19 448 krooni tasumata jätmisel ja kaabli soetamisel väidetavalt kallima hinnaga vahel on põhjuslik seos. Kohus on seisukohal, et leppetrahv ja viivis on ebamõistlikult suured, kui nad ületavad põhivõlgnevust. Hageja on esitanud põhinõude summas 19 448 krooni ja viivisenõude summas 81 000 krooni. Seega moodustab viivisenõue põhivõlast 416 %. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et viivisenõue on ebamõistlikult suur. Kohus rahuldab kostja taotluse ja vähendab viivist kuni põhivõla suuruseni s.o 19 448 krooni. Kohus arvestab sealjuures kostjapoolset kohustuse täitmise ulatust – kostja on tasunud hageja nõudest enamuse (119 448 kroonist 100 000 krooni). Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus määrab, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.