Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kohus taastab menetluse, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Hagiavalduse sisu Hageja sõlmis kostja I.P. ga 04.08.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0601211/15kt, mille alusel kostjale anti laenu 35 496.05 krooni, intressimääraga 27,07 % aastas krediidisummalt. Tagasimaksed pidid toimuma igakuuliselt. Samal kuupäeval sõlmis hageja kostja A.K. käenduslepingu. Kostjad ei ole laenu tagasimaksmise kohustust täitnud, vaatamata hageja saadetud kirjalikele meeldetuletustele ja hoiatustele 08.02.2007 ja 11.07.2007.a. 01.08.2007 saadetud kirjaga ütles hageja lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Pärast lepingu ülesütlemist on tasutud 4150 krooni. Hageja nõue kostjate vastu on 50 030.82 krooni, millest 29 645.77 krooni moodustab põhivõlg, 8 624.23 krooni on lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5 001.67 krooni on sissenõutavaks muutunud viivis ja 6 759.15 krooni on leppetrahv. Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista alates 23.01.2008 viivise 27,07 % tagastamata krediidisummalt aastas ja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast viivise 27.10 % aastas tasumata intressisummalt kuni selle täieliku tasumiseni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. I.P. ema M.P. ja A.K. ema A.K. on kostjate rahvastikuregistrisse kantud elukohtades 31.01.2008 vastu võtnud hagimaterjalid ja kohtumääruse. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kätteantuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kohus loeb menetlusdokumendi – hagiavalduse koos lisade ja kohtumäärusega, milles kostjat kohustati vastama hagile ning hoiatati tagajärgedest – kostjatele kättetoimetatuks. Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostjate kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostjad ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud tarbijakrediidilepinguga, käenduslepinguga, võlateatistega, lepingu ülesütlemise teatistega, hinnakirjaga. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Nimetatud sätte alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise 27,07 % viivitatud summalt päevas alates 23.01.2008 kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 461 lg 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud intressi summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisti määratud. VÕS § 65 lg 1 alusel ja tulenevalt sõlmitud käenduslepingust on kostjate vastutus kohustuse täitmise eest solidaarne. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hagiavalduses nõutud võla koos viivistega, intressiga ja leppetrahviga summas 50 030.82 krooni. Lisaks tuleb kostjatel maksta viivist 27,07 % tasumata summalt aastas kuni põhivõla ja kohtuotsusega väljamõistetud intressi täieliku tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjatel. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.