Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue kostja vastu Harju Maakohtule 26.02.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures autojuhina alates 05.12.2005.a. töölepingu alusel. 2006.a. jaanuarikuus palus kostja hagejalt laenuks 23 000 krooni. Hageja rahuldas kostja suulise taotluse ning 13.01.2006.a. andis hageja kostjale laenuks 23 000 krooni. Samal päeval andis kostja hagejale kirjaliku võlatunnistuse, milles kinnitas, et võtab endale kohustuse kustutada oma võlgnevus summas 23 000 krooni hageja ees 12 kuu jooksul alates 2006.a veebruarikuust ehk 1 917 krooni kuus. Oma kohustust kostja ei täitnud ning seletas hagejale, et tal on suured rahalised raskused ning lubas hagejale oma võlgnevuse tasuda 2006.a. suve lõpuks. Hageja oligi nõus ootama suve lõpuni. 2006.a. juunikuu alguses kostja enam tööle ei ilmunud. Umbes 10-ne päeva pärast õnnestus hageja juhatajal kohtuda kostjaga ning kostja edastas talle oma lahkumisavalduse, milles palus temaga tööleping lõpetada. Kostja lubas ka lahendada oma võlgnevuse küsimuse hagejaga, kuid enam ta hageja juurde ei ilmunud. Hageja on kostjale saatnud korduvalt kirju, paludes ilmuda töölepingu lõpetamise vormistamiseks ning tööraamatu saamiseks hageja juurde. VÕS § 108 lg. 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sama seaduse § 113 lg. 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt võlatunnistusele võttis kostja endale kohustuse mitteõigeaegse võlgnevuse kustutamise juhul maksta viivist 0,15 % päevas. Hageja arvestuse kohaselt moodustab viivisesumma kokku 10 448 krooni. Eeltoodut aluseks võttes ning juhindudes VÕS §-dest 2 lg. 1, 30 lg. 1, 76 lg. 1, 94, 101 lg. 1 p.-dest 1, 3 ja 6, 101 lg. 2, 108 p.-st 1 ja 113 lg. 1 palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 23 000 krooni ning viivised summas 10 488 krooni. Asja menetluskulud palub hageja jätta samuti kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikes vastuväidetes hagi ei tunnista ja palub kohtul see kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt kustutas kostja oma võla hagejale. Ajavahemikul 05.12.2005.a. – 12.06.2006.a. töötas kostja hageja juures töölepingu alusel autojuhina. 2006.a. jaanuarikuus sai kostja hagejalt laenuks 20 000 krooni, mille väljastamisel nõudis hageja kostjalt kirjaliku võlakirja koostamist, milles märgitakse saadud laenu suuruseks mitte 20 000 krooni, vaid 23 000 krooni. Kostja täitis hageja nõude. Peale võlakirja üleandmist hagejale teatas viimane kostjale, et võla kustutamine toimub kostjale osalise palga väljamaksmata jätmise arvelt. Vastavalt töölepingu p.-dele 4.1. ja 5.1. asus kostja töökoht aadressil Tallinn, XXX ja tema põhipalk oli 3 000 krooni kuus. Vastavalt töölepingu p.-le 4.2. on tööandjal õigus vajadusel saata töötaja lähetusse, tasudes talle selle eest vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale töölähetuste korrale ja tasustamise määradele. Tegelikult töötas kostja raskeveoki juhina ja teostas konteinerite vedu Moskvasse. Kostjal on säilinud mõned CMR-id, millega kostja kinnitab oma töö sisu. Kostja passis olevad märked piiriületamiste kohta Venemaale ja tagasi lubavad määratleda ajavahemikul 05.12.2005.a. – 12.06.2006.a. kostja poolt tehtud reiside arvu. Kostja asjas esitatud tabelist nähtub, et kostja on sooritanud perioodil 07.12.2005.a. – 03.06.2006.a. 15 reisi Venemaale ja tagasi. Ajavahemikul 05.12.2005.a. - 12.06.2006.a. oli kostja kuupalk 3 000 krooni. Vastavuses töölepingu p.-ga 4.2. oleks hageja pidanud kostjale maksma 2006.a. tehtud töö eest mitte vähem kui 42 000 krooni. Maksuametist saadud informatsioonist nähtub, et 2006.a. eest tasus hageja kostjale 16 200 krooni. Hageja selgitas kostjale, et igakuiselt kostja poolt teenitud palgaraha mittetäielikul välja maksmisel teostab hageja kostjaga tasaarveldust ja kustutab kostja poolt võetud laenu. Juhul kui hageja ei ole nõus käesoleva vastuse p.-s 1 toodud kostja arvamusega, leiab kostja, et viivis tuleb arvestada tegelikult väljastatud laenusummalt 20 000 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt kavatseb

kostja asjas esitada vastuhagi palga väljanõudmiseks hagejalt.

ja palga väljamaksmisega

viivitamise eest

arvestatud viivise

Hageja kostja vastuväiteid ei tunnista ning palub kohtul hagi kostja vastu rahuldada täies ulatuses. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda lähtudes alljärgnevaist põhjendustest. Kostja ei vaidlusta oma kirjalikus vastuses hagile asjaolu, et ta on andnud hagejale kirjaliku võlakirja 13.01.2006.a., milles kinnitab, et on saanud hagejalt laenuks 23 000 krooni ning kohustub oma võla tasuma hagejale igakuiselt 12 kuu jooksul summas 1 917 krooni ulatuses alates 2006.a veebruarikuust. Maksetähtaja ületamise korral kohustub kostja maksma viivist 0,15 % iga maksetähtaja ületanud päeva eest. Kostja ettevõttest vallandamise korral kohustub kostja maksma kogu ülejäänud maksmata võlaosa ära ühekorraga. Kostja kinnitab oma võlakirjas, et on selle andnud AS-le A vabatahtlikult. VÕS § 100 sätte kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg. 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 230 lg. 1 sätte kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised ning kohus võib menetlusosalistele teha ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Asja mAjalidest tuleneb, et poolte vahelise vaidluse puhul on tegemist võlaõigusliku vaidlusega, mille kohaselt oli hageja küll kostja tööandja, kuid samal ajal ka kostja võlausaldaja, sest kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et just tema pöördus hageja poole sooviga saada hagejalt laenu. Kostja on kirjalikus võlakirjas kinnitanud hagejalt laenu saamist summas 23 000 krooni ning on selles võtnud endale kohustuse see summa hagejale tagastada 12 kuu jooksul. Kostja ei ole asjas kohtule esitanud ainsatki tõendit selle kohta, et ta on hagejale asunud oma võlga tagasi maksma alates 2006.a. veebruarikuust, nagu oli märgitud võlakirjas. Kostja väide, et hageja on võlgnevuse kinni pidanud kostja töötasust, on asjas nõuetekohaselt tõendamata, kuna kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on hagejale esitanud vastava avalduse võlasumma kinnipidamiseks tema palgast. Asjaolu, et kostja käis hageja ülesandel autojuhina välislähetustes Venemaal, käesoleva vaidluse lahendamisel kohtu arvates õiguslikku tähendust ei oma. Kui hageja jättis kostjale välislähetustes viibimise eest lähetuskulud ja päevarahad või muu sellise seoses töösuhtega hüvitamata, on kostjal seaduses sätestatud tähtaja jooksul õigus esitada hageja vastu oma nõue saamata kulutuste hüvitamiseks. Kostja on asjas esitanud maksekorralduse nr. 36 ärakirja (vt. tlk. 63), mille kohaselt ta on hagejalt saanud laenuks 20 000 krooni laenulepingu alusel 13.01.2006.a. Et kostja on hagejale antud võlakirjas kohustunud hagejale tagasi maksma 23 000 krooni, tuleb seda summat käesolevas vaidluses käsitleda kui kostja poolt tagastamata võla summat. VÕS § 30 lg. 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on kostja poolt hagejale antud võlakirja võimalik käsitleda kui võlatunnistust VÕS § 30 lg. 1 sättest lähtuvalt. Kostja on võtnud endale kohustuse maksta hagejale saadud laenu katteks 23 000 krooni ning kohustunud maksetähtaja ületamise korral tasuma hagejale ka viivist 0,15 % iga maksmisega viivitanud päeva eest. Hageja arvestuse kohaselt moodustab hageja viivise nõue kostja vastu 10 488 krooni kuni hagi esitamiseni kohtule. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele ning hageja menetluskulud tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta samuti kostja kanda. Kostja hagile esitatud vastuväited tuleb jätta tähelepanuta, kuna kostja ei ole oma vastuväiteid seaduses sätestatud korras tõendanud. Selleks õigustatud isikul on õigus TsMS § 174 lg. 1 alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise

avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 10.03.2008.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.