lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-13046/18

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.03.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-13046/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1494
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 436 lg 4, 5Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusVÕS § 113 lg 8ViivisTsMS § 392 lg 1Eelmenetluse ülesandedTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõueVÕS § 162 lg 1Leppetrahvi vähendamineVÕS § 30VõlatunnistusVÕS § 6 lg 1Hea usu põhimõte

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-07-13046/23Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja30.12.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-13046

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed, Ande Tänav, Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.03.2008, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-13046

Tsiviilasi

Alar Mäeste hagi OÜ Kaminapuu vastu 24 400 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 01.11.2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alar Mäeste apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Alar Mäeste (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x); Kostja OÜ Kaminapuu (registrikood xxxxxxxx, asukoht x) ja tema esindaja Martin Männik

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 01.11.2007 otsus Alar Mäeste hagis OÜ Kaminapuu vastu 24 400 krooni saamiseks ning saata tsiviilasi maakohtule uueks menetlemiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
Kostja ostis hagejalt 19.10.2004 kaminapuid. Üleandmise-vastuvõtmise aktis leppisid pooled kokku viivise nõudeõiguses arve tasumisega viivitamise korral ja selle suuruses 0,2% tasumata summast päevas. Hageja esitas kostjale 07.12.2004 arve nr 48 summas 41 198,50 krooni ja 07.01.2005 arve nr 2 summas 37 616 krooni. Kostja võttis kohustuse tasuda arve nr 48 eest 14 kalendripäeva ja arve nr 2 eest 15 kalendripäeva jooksul.
2.Kostja arveid õigeaegselt ei tasunud ja võlgneb hagejale seisuga 09.01.2006 viivistena kokku 24 489,59 krooni.
3.Hageja teatas 03.06.2005 saldoteatises kostjale lepingutingimuste rikkumisest ja andis kostjale täiendava maksekuupäevade valimise võimaluse, millele kostja ei vastanud. 19.07.2005 pöördus hageja Julianuse Inkasso Agentuur AS poole, misjärel kostja tasus põhivõlgnevuse. 18.08.2006 esitatud viivisnõude saldoteatisele summas 17 647,54 krooni, milles hageja oli nõus viivisega summas 10 980 krooni, vastas kostja keelduvalt sms teate teel hageja mobiiltelefonile, tuues põhjuseks, et hagejal puudub alus viiviste nõudmiseks. 21.02.2007 esitas hageja viivisnõude summas 24 400 krooni, kostja sellele ei reageerinud. Hageja esitas kostjale saldoteatisi, suhtles telefoni teel ja uskus kostja lubadustesse võlgnevuste tasumise osas. Heas usus kostja lubadustesse võlg tasuda ei nõudnud hageja koheselt viivist. Kostja aktsepteeris kõiki arveid ja tunnistas võlgnevust.
4.Kui kohus asub seisukohale, et viivisnõue on ebamõistlikult suur, nõustus hageja viivisnõude vähendamisega VÕS § 162 lg 1 alusel 16 400 kroonini.
5.Eeltoodu põhjal palus hageja mõista kostjalt välja viivise 24 400 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et 19.10.2004 üleandmise-vastuvõtmise akt summas 39 400 krooni on seotud kostjaga ning vaidlusaluste arvetega, mille tasumise eest hageja viiviseid nõuab, samuti, et nimetatud kokkulepe viivisarvete tasumise kohta on hõlmatud hilisemate tehingutega. 19.10.2004 üleandmisevastuvõtmise akt on seotud varasemate pooltevaheliste tehingutega. Kostja on osadele arvetele alla kirjutanud vaid arve vastuvõtmise osas, mitte aga selles, et pooltel oleks arve allkirjastamisega saavutatud kokkulepe viivise tasumise kohta. Puudub leping hageja viivisnõude osas ja hageja viivisenõuetel puudub alus. Osa hageja esitatud arvetest ei ole allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt, mistõttu ei ole osaliselt tõendatud kostja poolt kauba vastuvõtmine ja kostja kohustus tasuda arveid, sh kohustus tasuda hagejale viivist arvete tasumisega viivitamise korral. Hageja ei tõendanud arvete tasumisega viivitamist. Hagiavaldusele lisatud kontoväljavõte on puudulik ning ei kajasta perioodi kuni augustini 2005. Hageja esitatud tabel on paljasõnaline ega ole käsitletav dokumentaalse tõendina. Hageja poolt kostjale saldokinnituse esitamine ei tõenda, et kostja oli nõus viiviste tasumisega, saldokinnitus ei ole allkirjastatud kostja poolt. Hageja allkirjastatud saldokinnitus ei ole käsitletav võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes.
7.Perioodil, millal kostja oli väidetavalt viivituses (eelkõige jaanuarist augustini 2005), on kostja teinud hagejale mitmeid ülekandeid tehingute raames, mida hageja ei lugenud väidetavalt sissenõutavaks muutunud viivisnõude täitmiseks. Hageja viivisarvestus on ebaõige. Hageja ei nõudnud kostjalt viiviste tasumist mõistliku aja jooksul, st enam kui aasta jooksul, mistõttu hageja on kaotanud VÕS § 6 lg 1 ja VÕS § 159 lg 2 kohaselt õiguse nõuda käesoleval ajal viiviste tasumist.
8.Kui kohus asub seisukohale, et hagejal on nõue kostja vastu viiviste tasumiseks, taotles kostja viivisnõude vähendamist mõistliku suuruseni vastavalt VÕS § 113 lg 8. Kostja peab mõistlikuks suuruseks kuni 5 000 krooni.

2(4)

Maakohtu otsuse põhjendused

9.Pärnu Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Maakohus tuvastas, et 19.10.2004 andis hageja üleandmis-vastuvõtmise aktiga 1/04/10 kostjale üle pakendatud kase-kaminapuid 1 518 kotti, maksumusega kokku 39 407 krooni (t lk 25). Saadud kauba eest pidi kostja tasuma 14 päeva jooksul esitatud arve alusel. Aktiga leppisid pooled kokku viivise suuruses 0,2 % päevas. 07.12.2004 esitas hageja kostjale arve nr 48 summas 41 198,50 krooni. Arve järgi tasumine pidi toimuma 14 päeva jooksul arve kuupäevast. Kostja tasus saadud kauba eest 07.01.2005 20 000 krooni (viivitus 17 päeva; t lk 8), 26.01.2005 19 407,28 krooni (viivitus 36 päeva; t lk 8), 20.12.2005 1 791,22 krooni (viivitus 364 päeva t lk 10). 07.01.2005 esitas hageja kostjale arve nr 2 summas 37 616 krooni, mille järgi maksmine pidi toimuma 15 päeva jooksul arve kuupäevast. Kostja maksis 24.10.2005 17 616 krooni (viivitus 244 päeva t lk 9), 20.12.2005 8 208,28 krooni (viivitus 301 päeva t lk 10), 09.01.2006 11 791,22 krooni (viivitus 321 päeva t lk 10).
11.19.07.2007 sõlmis hageja Julianuse Inkasso Agentuur AS-iga nõude loovutamise lepingu (04.10.2007 hageja vastuse lisa), millega loovutas arvetest nr 48 ja 2 tulenevad nõuded Julianuse Inkasso Agentuur AS-ile. Nõue loovutati täies ulatuses (koos kõrvalnõuetega sh õigusega nõuda viivist ning kahju hüvitamist). Hageja kinnitas lepingut alla kirjutades, et on aru saanud, et nõude loovutamisega saab uueks kreeditoriks Julianuse Inkasso Agentuur AS, viimane võtab üle nõude menetlemise ning kõik pärast nõude loovutamist sõlmitud kokkulepped nõude kohta esialgse kreeditori (hageja) ja võlgniku (kostja) vahel on õigustühised. Hageja ei tõendanud, et on nimetatud lepingu lõpetanud või nõue oleks tagasi loovutatud. Eeltoodu põhjal on hageja tõendanud kostja poolt võla maksmisega viivitust, kuid kuna hageja on nõuded kostja vastu loovutanud kolmandale isikule koos kõrvalkohustustega, sh viivise ja kahju nõue, on õigus viivise nõudeks üle läinud uuele võlausaldajale. Kuna hageja on nõude loovutanud, jättis maakohus hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused
12.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
13.Kaebuse põhjenduste kohaselt on hageja nõudeõiguse tagasi saanud alates 15.01.2007. Maakohus ei tuvastanud, kas hagejal on nõude tagasiloovutust tõendav dokument ja jõudis seetõttu valele järeldusele. Pooled ega maakohus ei tuginenud maakohtus asjaolule, et hagejal ei ole õigust nõuda viivist seoses sellega, et hageja loovutas nõude Julianus Inkasso Agentuur AS-ile. Väite, et hageja ei tõendanud nõude tagasiloovutamist, esitas kohus alles kohtuotsuses ja seetõttu ei saanud hageja sellekohaseid tõendeid ja vastuväiteid kohtule esitada. Kohus rikkus menetlusnormi, jättes hagejale selgitamata, et tal on vaja tõendada nõude tagasiloovutamist. Kohus rajas oma otsuse asjaolule, mille üle vaidlust ei olnud ja mida menetluses ei käsitletud. Hageja tõendas kostja poolt võla maksmisega viivitamist. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Menetluse jätkamise korral palus kostja jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht 3(4)

15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise.
16.Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lõigete 3 ja 4 kohaselt võib kohus otsust tehes tugineda üksnes asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada ning ei tohi tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Kolleegium jagab apellandi seisukohta, et maakohus on nimetatud menetlusnorme rikkunud ning teinud seetõttu seadusele mittevastava kohtulahendi. Kuna hageja on viivisenõude pannud maksma iseseisvas menetluses, ei ole hageja nõude näol menetluslikult tegemist kõrvalnõudega ning seetõttu ei ole käesoleval juhul rakendatav TsMS § 436 lg 5, mille kohaselt ei ole kohus TsMS § 436 lg-s 4 sätestatud keeluga seotud juhul, kui tegemist on kõrvalnõudega (RKTK 29.01.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 p 28).
17.Toimikust nähtuvalt ei ole esimese astme kohtu menetluses enne kohtuotsuse langetamist tõusetunud kordagi arutelu selle üle, millist mõju avaldab poolte vahelisele võlasuhtele hageja ja Julianuse Inkasso Agentuur AS-i vahel nõude loovutamise lepingu sõlmimine. Hageja on menetluses läbivalt Julianuse Inkasso Agentuur AS-ile viidates ning nõude loovutamise lepingut kohtule tõendina esitades soovinud ilmestada üksnes oma püüdeid panna nõuet kostja vastu maksma ka kohtuväliselt. Sellele, et esitatud tõendil võib olla hageja jaoks nõude kaotamise tähendus, ei ole tuginetud. Et hagejal nõude loovutamise lepingule sellise hinnangu andmiseks alust ei olnud, on põhjendatav hageja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendiga, mille kohaselt on nõue hagejale Julianuse Inkasso Agentuur AS-i poolt 15.01.2007 tagasi loovutatud. Maakohtul nõude loovutamisega seotud asjaoludest teistsuguse ettekujutuse tekkimine viitab sellele, et kohus ei ole täitnud TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid, mille kohaselt peab kohus selgitama välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.
18.Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisest tingitud puudust kõrvaldada ning hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud selgitustele ja tõenditele esimesena sisulist hinnangut anda. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohutule uueks läbivaatamiseks.
19.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

Iko Nõmm

Ande Tänav

Malle Seppik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja