lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
30. detsember 2008
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-07-13046
Hagi ese
FIE Alar Mäeste hagi OÜ Kaminapuu vastu 24 400 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja FIE Alar Mäeste (registrikood 10627987, Pikk tn. 28-5, Värska 64001) kostja OÜ Kaminapuu(registrikood 10467644 Põhja 7, Kuressaare) esindaja advokaat Martin Männik (Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14, Tallinn 10128)
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Kaminapuu FIE Alar Mäeste kasuks viivis 16 400 (kuusteist tuhat nelisada) krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista OÜ-lt Kaminapuu FIE Alar Mäeste kasuks menetluskuluna riigilõiv 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
lk 2 Vastavalt esitatud hagile sõlmisid hageja ja kostja 19. 10. 2004 ostu-müügi tehingu vormistamiseks üleandmis-vastuvõtmis akti selle kohta, et hageja müüb ja kostja ostab kase-kaminapuid. 19.10.2004.a. esmakordsel ostu-müügi tehingul ( kase-kaminapuud ) koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktis nr. 1/04/10 kajastub viivise nõudeõigus 0,20 (null koma kakskümmend ) %. Vastavalt kostjale esitatud arvetele nr. 48 07.12.2004.a. summas 41 198 krooni 50 senti ja nr.2 07.01.2005.a. summas 37 616 krooni võttis kostja kohustuse saadud kaminapuude eest tasuda arve väljakirjutamise kuupäevast arvates, vastavalt arve 48 eest 14 kalendripäeva ja arve 2 eest 15 kalendripäeva jooksul, mida aga ei täidetud. Hageja poolt esitatud arve 48 summas 41 198 krooni 50 senti tasus kostja hilinemisega ja osaliselt alljärgnevalt: 20000 krooni 07.01.2005.a. 17 päeva üle tähtaja 19407.28 krooni 26.01.2005.a. 36 päeva üle tähtaja 1791.22 krooni 20.12.2005.a. 364 päeva ü1e tähtaja Hageja poolt esitatud arve 2 summas 37 616 krooni tasus kostja hilinemisega ja osaliselt a1ljägnevalt: 17616.00 krooni 24.10.2005.a. 244 päeva üle tähtaja 8208.28 krooni 20.12.2005.a. 301 päeva üle tähtaja 11791.22 krooni 09.01.2006.a. 321 päeva üle tähtaja Juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) paragrahvist 114 lg.l, teatas hageja 03.06.2005.a. saldoteatises kostjale lepingutingimuste rikkumisest ja andis täiendava maksekuupäevade valimise võimaluse, millele aga kostja ei vastanud. 19.07.2005.a. pöördus hageja inkassofirma Julianuse Inkasso Agentuur AS poole, misjärel kostjalt saavutati võlgnevuse tasumine. Hagejale tekitatud rahalist kahju, viivist arve summast iga hilinenud päeva kohta tähtajaks tasumata summast lähtudes, aga kostja ei ole hüvitanud. 18.08.2006.a. esitatud viivisnõude saldoteatisele summas 17 647.54 krooni milles hageja oli nõus viivisnõudega summas 10 980 krooni, kostja vastas keelduvalt sms teate teel hageja mobiiltelefonile 52 14 894, tuues põhjuseks, et hagejal puudub alus viivise nõudeks. 21.02.2007.a. saatis hageja kostjale kogu tekitatud viivisnõude summas 24 400 krooni, kuid kostja ei ole sellele reageerinud . Vastavalt ülalmainitud aktis nr. 1/04/10 sisalduvale muude tingimuste punktile 1 ja kostja poolt aktsepteeritud arvetele, kus kajastub viivisnõue arve õigeaegselt tasumata jätmisel, kohustus kostja saadud kauba maksetähtaja ületamise eest maksma viivist 0,20% arve summast iga hilinenud päeva kohta, tähtajaks tasumata summast lähtudes . Seisuga 09.01.2006.a. moodustub tegelik viivis 24 489 krooni ja 59 senti (Viivise arvestus lisatud hagiavaldusele ). Vastavalt VÕS paragrahvile 30 lg. 3 võlatunnistus ei pea olema kirjalikus vormis, kui see antakse jooksva arve alusel, samuti, kui võlgnik tunnistab võlga, mis on tekkinud tema majandus- v õ i kutsetegevuses. VÕS paragrahv 76 lg.l, sätestab et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule v õ i seadusele. Viimatinimetatud paragrahvi lg.3 sätestab, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. VÕS paragrahv 113 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda viivist lepingus sätestatud ulatuses . Lähtudes eeltoodust ja juhindudes võlaõigusseaduse paragrahvidest 8 lg. 2, 68 lg. 1, 100, 101 lg 1, 103, 208 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 3 lg 1, 1621g 1, palub hageja
lk 3
lk 4 mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Kui võlgnik ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist. Alles 19.07.2005.a. pöördus Hageja inkassofirma Julianuse Inkasso Agentuur AS poole (olles eelnevalt 03.juuni 2005 teavitanud ja võimaldanud Kostjal makseraskuste korral maksekuupäevad ise määrata), misjärel Kostjalt saavutati võlgnevuse tasumine, mitte aga viiviste osas. Hageja on vastu tulnud Kostjale, pakkudes 18.august 2006.a. saldoteatises kompromisslahendust viivismakse osas, millele taas Kostja ei reageerinud. Hageja aktsepteerib VÕS § 162 lg 1, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kostja on teinud ettepaneku kõik menetluskulud , kaasa arvatud Kostja omad Hageja kanda jätta . VÕS § 90 sätestab selgesõnaliselt, et võlgnik kannab oma kohustuse täitmisega seotud kulud. Hageja ei vastuta Kostja võimetuses ennast ise kaitsta, kasutamata advokaadi teenuseid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes võlaõigusseaduse paragrahvidest 100, 101 lg 1, 102, 103,105,106 lg 1 ja 2, 208 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 3 lg 1, 1621g 1, palub hageja :
Kostja hagi ei tunnista. Oma kirjalikus vastuses teatab kostja järgmist: Hageja ei ole tõendanud, et hagiavaldusele lisatud 19. oktoobri 2004. aasta üleandmisevastuvõtmise akt summas 39.407,00 krooni on seotud Kostjaga ning vaidlusaluste
lk 5 arvetega, mille tasumise eest Hageja nõuab viiviseid, samuti et nimetatud kokkulepe viivisarvete tasumise kohta on hõlmatud hilisemate tehingutega. 19. oktoobri 2004. aasta üleandmise-vastuvõtmise akt on seotud varasemate Hageja ja Kostja vahel tehtud tehingutega. Kostja on osadele arvetele alla kirjutanud vaid arve vastuvõtmise osas, mitte selles osas, et pooltel oleks arve allkirjastamisega saavutatud kokkulepe viivise tasumise kohta. Seega puudub alus Hageja hagiavalduses märgitud viivisnõuetel 0,2% summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Osa Hageja poolt kohtule esitatud arvetest ei ole allkirjastatud Kostja seadusliku esindaja poolt vaid kolmandate isikute poolt, mistõttu osaliselt ei ole tõendatud Kostja poolt kauba vastuvõtmine ja Kostja kohustus tasuda arveid, sealhulgas kohustus tasuda Hagejale viivist arvete tasumisega viivitamise korral. Hageja ei ole tõendanud hagiavalduses märgitud arvete tasumisega viivitamist. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud konto valjavõte on puudulik ning ei kajasta perioodi kuni august 2005, samuti on Hageja poolt esitatud tabel paljasõnaline ning ei ole käsitletav dokumentaalse tõendina, vaid poole seletusena. Hageja poolt Kostjale saldokinnituse esitamine ei tõenda, et Kostja oleks olnud nõus viiviste tasumisega, sest saldo kinnitus ei ole allkirjastatud Kostja poolt. Vaid Hageja poolt allkirjastatud saldokinnitus ei ole käsitletav võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes. VÕS § 88 lg 6 p 1 sätestab, et kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kostja avaldab, et Hageja poolt nimetatud perioodil, millal Hageja oli väidetavalt viivituses (eelkõige jaanuarist 2005 kuni augustini 2005), on Hageja teinud Kostjale mitmeid ülekandeid tehingute raames, mida Hageja ei ole lugenud väidetavalt sissenõutavaks muutunud viivisnõude täitmiseks. Seega on Hageja poolt kohtule esitatud viivisarvestus ilmselt ebaõige. Hageja ei ole nõudnud Kostjalt viiviste tasumist mõistliku aja jooksul st. enam kui aasta jooksul, mistõttu Hageja on kaotanud VÕS § 6 lg 1 ja VÕS § 159 lg 2 kohaselt õiguse nõuda käesoleval ajal viiviste tasumist. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kui kohus asub siiski seisukohale, et Hagejal on nõue Kostja vastu viiviste tasumiseks, taotleb Kostja viivisnõude vähendamist mõistliku suuruseni, mida Kostja peab suuruseks kuni 5000 krooni. Kostja soovis asja lahendamist kirjalikus menetluses ja palus:
lk 6
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lk 7 Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et hagejal on olemas alus viivise sissenõudmiseks kostjalt. Isegi kui lugeda kehtetuks hageja poolt esitatud lepped, on hagejal siiski olemas õigus viivise nõudeks seaduses ettenähtud määras. Arvestatud viivisest on kostja nõustunud 5000 krooni tasumisega hagejale, kui kohus peab nõuet põhjendatuks. Hageja on oma nõude alternatiivina leidnud, et juhul, kui kohus leiab viivisenõude olevat ebamõistlikult suure, on hageja nõus viivisega suuruses 16 400 krooni. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et mõistlikuks ja põhjendatuks saab pidada viivist hageja poolt pakutud alternatiivses suuruses e. 16 400 krooni. Selle summa ulatuses rahuldab kohus hageja nõude. TsMS § 163 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Lõike 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Antud juhul rahuldas kohus hagi hageja poolt pakutud alternatiivses suuruses, millega kostja ei nõustunud ja sellega seoses jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 430 lg. 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtava lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
Kohtunik: Külli Mõlder
/allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.