Hageja BOÜ (registrikood XXX asukoht XXX); hageja lepinguline esindaja Anatoli Pahmurko (XXX);
Istungi toimumise aeg Istungil osalesid
kostja PU(isikukood XXX, elukoht XXX). 18.02.2008.a. Hageja esindaja Anatoli Pahmurko Kostja PU esitas taotluse, kus palub istungit pidada ilma tema osavõtuta.
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnustada BOÜ nõuet summas 135 525,01 krooni PU suhtes.
3.Jätta menetluskulud kostja PU kanda. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja esitas 02.04.2007.a. hagi PU vastu nõude summas 135 525,01 krooni tunnustamiseks.
2.Tallinna Linnakohtu 12.10.2005.a. otsusega tsiviilasjas nr 2/32-23271/05 kuulutati välja PU pankrot. Kostja maksejõuetuse - pankroti väljakuulutamise avalduse esitamise aluseks oli kostja võlgnevus hageja ees summas 135 525,01 krooni.
3.Võlgnevus tuleneb käendus- ja võlakokkuleppest, mis oli sõlmitud kostja ja hageja vahel 05.11.2004.a. Antud kokkuleppega võttis kostja endale kohustuse vastutada võlgniku OÜ S võlgnevuse tasumise ning käendatava kohustuste rikkumise eest hageja ees summas kuni 118 893,01 krooni koos tekkinud viivistega. Kostjale pankroti väljakuulutamise hoiatuse esitamise hetkeks moodustas võlgnevus koos viivistega 135 525,01 krooni.
4.Pankrotihalduri jaotusettepanekuga tunnustati nõuet ja see paigutati II rahuldamisjärku ning nimetatud jaotusettepanek kinnitati Harju Maakohtu kohtumäärusega 07.06.2006.a.
5.11.11.2005.a. esitas kostja enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut hageja nõudele vastuväite, kuid ei põhjendanud oma seisukohta. Harju Maakohus lõpetas 07.11.2006.a. kohtumäärusega pankrotimenetluse PU suhtes lõpparuande kinnitamisega.
6.Hageja on seisukohal, et hageja nõue võlgniku vastu on pankrotimenetluses tõendatud ning antud asjaolu annab hagejale õiguse nõuda oma nõude tunnustamist hagimenetluses. 1(4)
Tsiviilasi nr: 2-07-12958
7.Hageja palub tunnustada BOÜ nõuet summas 135 525,01 krooni PU vastu ning jätta menetluskulud kostja kanda.
8.17.09.2007.a. esitas hageja vastuse PU 20.07.2007.a. vastusele, mille kohaselt hageja ei ole nõus kostja poolt toodud vastuväidetega täies ulatuses.
9.Hageja tunnistab, et suhted kostja vahel põhinevad 03.05.2004.a. sõlmitud agendilepingul nr 0305/k24-T. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule oli pretensiooni esitamise tähtaeg 7 päeva. Kostja väited arvete ebakorrektsuse ning teenuste mittetarbimise osas on alusetud, kuna selle kohta ei olnud kostja poolt esitatud ühtegi pretensiooni.
10.Hagejale on arusaamatu kostja väide, et võlakokkuleppe allakirjutamisel oli põhivõlgnik sunnitud olukorras, kus hageja käitumine oleks tekitanud põhivõlgnikule otsese kahju alustatud pankrotimenetluse läbi. Kostja ise pakkus välja antud variandi asja lahendamiseks ning hageja tuli kostjale vastu. Käenduslepingu allakirjutamisega kinnitas kostja võla olemasolu ning võttis kohustuse vastutada võlgniku OÜ S võlgnevuse tasumise eest hageja ees summas 118 893,01 krooni koos tekkinud viivistega võlgnikuga solidaarselt.
11.Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja peaks esitama oma esmased nõuded põhivõlgniku vastu. Tähelepanuväärseks asjaoluks on see, et antud juhul on OÜ S ainuosanikuks PU ning käendajaks on PU. Hageja on seisukohal, et kostja vastuväited tuleb jätta tähelepanuta. Võlakokkuleppe ja käenduslepinguga võttis kostja endale kohustuse tasuda võlgnevus. Kostja seisukoht
12.Kostja esitas 20.07.2007.a. vastuse hagile.
13.Vaadeldaval juhul on hageja esitanud hagi pankrotimenetluses tunnustatud nõude tunnustamiseks. Pankrotimenetlus on läbi viidud ning hagejale kuulub pankrotimenetluses tunnustatud nõue suurusega 135 525,01 krooni. Kostjal kui võlgnikul puudub vara, mille arvelt hageja nõudeid rahuldada. Hagiavaldusest ei selgu miks on hagejal vajalik tunnustada oma nõuet käesoleva hagimenetluse raames ning seeläbi saada jaotusettepanekule täitedokumendi tähendus.
14.Hageja nõude alusel oleva algdokumendi kohaselt on tegemist solidaarkohustusega, millest tulenevalt peaks hageja suunama oma esmased nõuded põhivõlgniku vastu. Kostja on seisukohal, et hagi esitamine kostja vastu enne kui ta ei ole võlakohustuse täitmist nõudnud põhivõlgnikult, ei ole õiguspärane ja ei vasta hea usu põhimõttele.
15.Hageja nõuded ei ole vastavuses hea usu põhimõttega ka järgnevas osas. Võlakokkuleppe ja käenduslepingu aluseks arved olid tegelikkuses ebakorrektsed. Käenduslepingus viidatud arved kajastavad tegelikkusele mittevastavaid andmeid ning hageja püüab kostja arvel alusetult rikastuda.
16.Võlakokkuleppe allkirjastamisel oli põhivõlgnik sunnitud olukorras, kus hageja käitumine oleks tekitanud põhivõlgnikule otsese kahju alustatud pankrotimenetluse läbi. Põhivõlgnik oli sunnitud nimetatud võlakokkuleppe sõlmima, et säilitada oma seniste lepingupartnerite usaldus ning jätkata majandustegevust.
17.Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
18.19.02.2008.a. esitas kostja vastuse hagiavaldusele ning taotluse menetleda antud tsiviilasja kohtuistungil ilma kostja osavõtuta. Kostja palub arvestada asja lahendamisel kostja kirjalike seisukohtadega. Kohtu põhjendused
19.TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. 2(4)
Tsiviilasi nr: 2-07-12958
20.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda nõude summas 135 525,01 krooni tunnustamist hagimenetluse raames või mitte.
21.Pankrotiseaduse (PankrS) § 167 lg 1 kohaselt võivad pärast pankrotimenetluse lõppemist võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sel juhul pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata.
22.PankrS § 104 lg 1 esimese lause kohaselt võib vastuväite nõudele või nõuet tagavale pandiõigusele hiljemalt nõude kaitsmise koosolekul esitada ka võlgnik ise. PankrS § 104 lg 2 kohaselt kui võlausaldaja soovib, et tunnustatud nõuete nimekirjal oleks tema nõude või pandiõiguse osas, millele võlgnik vastuväite esitas, täitedokumendi tähendus, võib ta esitada hagi võlgniku vastu nõude või pandiõiguse tunnustamiseks. Hagi võib esitada kolme aasta jooksul nõuete kaitsmise koosolekust arvates, mil võlgnik nõudele vastuväite esitas. Kohus kontrollib esmalt, kas hagi on esitatud tähtaegselt, s.t kolme aasta jooksul arvates nõuete kaitsmise koosoleku toimumisest. Asja materjalidest nähtub, et 07.11.2006.a. kohtumäärusega (t lk 13-15) lõpetati pankrotimenetlus PU suhtes lõpparuande kinnitamisega. Nimetatud kohtumääruse resolutsiooni punkt 2 kohaselt on kohtumäärus täitedokumendiks AS-i Hansapank 14 017,64 kroonise tunnustatud nõude osas. Kohtumääruse põhjendustes on märgitud, et BOÜ-l on tunnustatud nõue summas 135 525,01 krooni, kuid kohtumäärus ei ole täitedokumendiks, kuivõrd võlgnik esitas nimetatud nõude suhtes vastuväite. 07.06.2006.a. kohtumäärusest (t lk 16-17) nähtub, et nõuete kaitsmise koosolek toimus 02.05.2006.a. Seega on hageja õigus esitada hagi nõude tunnustamiseks kuni 02.05.2009.a. Hageja on hagi esitanud 02.04.2007.a., s.o tähtaegselt.
23.Kostja on oma vastuses hagiavaldusele märkinud, et hageja nõude aluseks oleva algdokumendi kohaselt on tegemist solidaarkohustusega, millest tulenevalt peaks hageja suunama oma esmased nõuded põhivõlgniku vastu. Kohus nimetatud väitega ei nõustu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja on hagiavaldusele lisanud võlakokkuleppe ja käenduse (t lk 18). Nimetatust nähtub, et käendaja PU võtab endale kohustuse vastutada võlgniku OÜ S võlgnevuse tasumise eest BOÜ ees kuni summas 118 893,01 krooni koos tekkinud viivistega võlgnikuga solidaarselt. Käendaja kohustused kehtivad tähtajatult kõigi käenduses märgitud võlgniku põhi- ja kõrvalkohustuste kohase täitmiseni. Seega on kostja võtnud endale kohustuse, juhul kui OÜ S ei tasu hagejale võlgnevust, täita OÜ-le B OÜ S kohutus. Võlaõigusseaduse käenduslepingu regulatsioon ei näe ette nõuet, et kõigepealt tuleb nõue maksma panna põhivõlgniku ja alles seejärel käendaja vastu. Kohus ei tuvastanud ka siin vastuolu hea usu põhimõttega. Järelikult on hageja otsustada, kelle vastu kohustuse täitmise nõue esitatakse. Kostja vastuväited nimetatud osas on seega paljasõnalised ning PU oli kohustus täita OÜ S kohustus hagejale. Hageja on 18.02.2008.a. toimunud kohtuistungil asunud seisukohale, et 05.11.2004.a. sõlmitud käenduslepingu näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi vastuväidete osas tõendamiskoormise ümberpööramine. Hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega ning sellele ei ole vastu vaielnud ka kostja.
24.Kostja on väitnud, et võlakokkuleppe ja käenduslepingu aluseks olevad arved olid tegelikkuses ebakorrektsed. Hageja on asunud aga seisukohale, et kostja väited arvete ebakorrektsuse ning teenuste mittetarbimise osas on alusetud, kuna selle kohta ei olnud kostja poolt esitatud ühtegi pretensiooni. Kohus nõustub antud juhul hageja seisukohaga, sest kostja pole oma väidet millegagi tõendanud. Kohtule esitatud ning poolte poolt allkirjastatud agendilepingu nr 0305/K24-T (t lk 43-52) punkti 5.1.4 kohaselt on PRINTSIPAL kohustatud teatama agendile 7 päeva jooksul, alates aruande teele saatmise hetkest agendi poolt, oma vastuväidetest agendi poolt esitatud aruandes ära toodud faktide kohta. Hageja poolt kohtule esitatud arvetest (t lk 53-62) nähtub, et kostjal on tekkinud kohustus tasuda hagejale arvete alusel osutatud teenuste ning kaupade eest. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et pole osutatud teenuseid 3(4)
Tsiviilasi nr: 2-07-12958 kasutanud või kaupu saanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks esitanud pretensioone hagejale osutatud arvete suhtes.
25.Arvestades eeltoodut ning asja materjale, asub kohus seisukohale, et hageja BOÜ hagi PU vastu tunnustada nõuet summas 135 525,01 krooni PU suhtes, kuulub rahuldamisele. Menetluskulu
26.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
28.Kuna hagi rahuldati, siis tuleb menetluskulud jätta kostja PU kanda.
Kaupo Paal Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.