Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-11230
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
07.03.2008, Tallinn
Kohtuasi
KÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi AS S ( registrikood XXX, asukoht XXX) vastu 170 281.41 krooni nõudes.
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
Resolutsioon
Liili Lauri
Hageja esindajad : seaduslik esindaja AV ja lepinguline esindaja Aleksei Vassiljev, asukoht XXX, XXX, Õigusbüroo Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista kostjalt AS S hageja KÜ kasuks võlgnevus 170 281.41 krooni ( sh esialgse hagi nõue 95 627 krooni ja suurendatud nõue 74 654.31 krooni) ja viivis 17 297 krooni (millest täitemenetluses on sisse nõutud 95 627 krooni ja viivis 17 297 krooni). Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue.
KÜ esitas 11.05. 2006 aastal hagiavalduse AS S vastu rahalises nõudes talle vahendatud ja tasumata kommunaalteenuste eest. Hagiavalduse kohaselt on kostja asukohaga korteriomandite : korter nr 2, üldpinnaga 84,8 m 2 , korter nr 21 üldpinnaga 58,3 m 2, korter nr 22 üldpinnaga 58,3 m 2, korter nr 34 üldpinnaga 58,2 m 2 omanik. Hageja teostab elamu haldamist alates 13.01.1999.a. Kostja võlgnevus on 95 627.11 krooni, millest 28 912.89 moodustub korter 2 eest perioodil mai 2004 – märts 2006, korteri 21 eest 22 263.34 krooni perioodil mai 2004 – märts 2006, korteri 22 eest 22 470.45 krooni perioodil mai 2004 – märts 2006 ja korteri 34 eest 21 980.43 krooni eeltoodud perioodil. Hageja palub välja mõista põhivõlgnevuse 95 627.11 krooni ja viivise 17 297 krooni ning 0,07 % põhinõudest kuni otsuse täitmiseni. 21.12.2007 esitas hageja TsMS § 376 lg 1 alusel nõude suurendamise avalduse ( tlk 352), suurendatud põhinõue on kokku 170 281.42 krooni. Perioodil aprill 2006 kuni november 2007 on tasumata kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest 74 654.31 krooni. Arve korterile nr 2 on summas 23 219.27 krooni, korterile nr 21 summas 15 766.61, arve korterile nr 22 summas 14 927.35 krooni ja korterile nr 34 summas 20 741.08 krooni. Kokku palub hageja välja mõista viivist seisuga 31.12. 2007 aasta 72 357.40 krooni ja edaspidi kuni põhinõude täitmiseni 0,07 % põhinõudest 170 281.42 krooni kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on esitanud viiviste arvestuse, seisuga 01.05.2006 oli viivise summa 17 297 krooni, alates 02.05.2006 on viivis summast 95 627.11 krooni 40 832.78 krooni ( seisuga 31.12.2007).Hageja palub suurendada nõuet 74 654.31 krooni võrra. Kostja vastuväited. Kostja leiab, et 15.05.2004 üldkoosoleku otsusega kehtestatud tasud on tühised, seega selle tariifi alusel ei saa arvestada remondifondi ja halduskulude makseid. Esitatud arved prügiveo, vee ja kanalisatsiooni osas ei vasta tegelikkusele, kostja on ise sõlminud prügiveolepingud, arvestatud ei ole kostja esitatud veenäitusid ning hageja ei ole kostjale selgitanud, millise metoodika alusel on summa saadud. Selge ei ole, kui palju on köetavat pinda ning kuhu läheb korteriühistu tulu. Korteriomanikelt kogutud summa ja soojuse eest tasutud arvestuse vahe on 7621.86 krooni. Vaatamata näitude esitamisele arvestab korteriühistu oma äranägemise järgi. AS S kasutab oma prügikonteinerit. Kostja ei nõustu viivistega, pidades nõuet suureks. Kostja vastuväiteid, mis esitati 28.02.2008 ei saa kohus arvestada, kuivõrd need esitatid pärast kohtuistungit. Kostja esindaja taotles 07.01.2008 toimunud istungil aega nõude suurendamisega tutvuda, kohus andis aega vastata sellele hiljemalt 28.01.2008 (tlk 359), kostja seaduslik esindaja vastust ei esitanud, teavitas vaid lepingulise esindaja volituste lõpetamisest.
Kohtumenetluse käik. Kostja esindaja RGei ilmunud 08.02.2008 toimunud kohtuistungile. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja
esindaja taotles toimunud kohtuistungil asja sisulist arutamist ilma kostja kohalolekuta. Kostja on esitanud taotluse asja arutamise edasilükkamiseks ning sinna juurde lisanud haiguslehe, millest nähtub, et see on lõpetatud juba enne kohtuistungi toimumist 01.02.2008. Taotluse kohaselt oli ta jätkuvalt kõrgvererõhutõve ja palaviku tõttu haige. TsMS § 422 lg 2 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et hagist saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Kostja ei esitanud kohtule sotsiaalministri 12.12.2003 määrusega nr 136 kinnitatud vormikohast tõendit, et tema tervislik seisund ei võimalda tal ilmuda kohtuistungile. Kostja on korduvalt vahetanud lepingulisi esindajaid ( advokaat Indrek Leppik, advokaat Sven Sillar), ka vahetult enne 07.02.2008 kohtuistungit. Seaduslik esindaja ise ei ole kohtule kätte saadav tema antud aadressilt ega sidevahenditelt. Kohtumenetlus on alates 11.05.2006. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt, lg 2 järgi ei luba kohus menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. TsMS 200 lg 4 kohaselt peab menetlusosaline kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Harju Maakohtu 09.08.2006 tagaseljaotsusega ( tlk 177) on kostjalt välja mõistetud hageja kasuks 95 627.11 krooni, 01.05.2006 seisuga viiviseid 17 297 krooni. Maksekorraldusest kohtutäiturile Risto Sepp ( tlk 273, 309) nähtub, et kostja on tasunud 132 783.55 krooni. Hageja on kinnitanud ( tlk 328), et 18.10 2006 on täitemenetluses laekunud raha 119 082.50 krooni. Seega ilmneb et täidetud on tagaseljaotsusega välja mõistetud põhinõue 95 627 krooni ja viivis 17 297 krooni, kokku 112 924 krooni, koos täitemenetluses käigus arvestatud viivisega on hagejale laekunud 119 082.50 krooni. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära hageja ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tõendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Hagi jätta rahuldamata osaliselt viiviste osas summas 72 357.40 krooni osas. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjaolu, et kostja on hagiavalduses märgitud korterite omanik kinnitavad kinnistusosakonna väljavõtted (tlk 12, 13, 14, 15 ). Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine ( korteriühistuseaduse § 2 lg 1). Sellest tulenevalt tuleb igal korteriomanikul arvestada korteriomanike ühiste huvidega, vastavate maksete korrapärane tasumine võimaldab korraldada maja valitsemist ja tagab ühistu majandamise. Korteriühistustul on õigus nõuda kindlaks määratud maksete ja vahendatud teenuste eest korteriomanikult makseid tulenevalt korteriühistuseadusest ning ühistu põhikirjast.
Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § - le 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. AÕS sätteid kohaldatakse korteriomanike suhtes niivõrd, kui KOS – st ei tulene teisiti. 01.07.2001.a. jõustus korteriomandiseadus ( KOS), § 8 lg 1 kohaselt kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse ( KÜS) nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Kaasomandi eseme valitsemise suhtes kohaldatakse KOS niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud, KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanikeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud nimetatud seaduses sätestatud korras. Seega laieneb eelnimetatud kohustus ka kostjale kui korteriühistu liikmele. Korteriühistuseaduse ( KÜS) § 4 lg 2 kohaselt lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord, nimetatu on kajastatud hageja põhikirjas. Kostja võlgnevust 95 627.11 krooni ulatuses kinnitavad arved ja raamatupidaja arvestused ( tlk 16- 148, 362, 363, 364). Hageja on piisavalt põhjendanud maksete kujunemise õigusliku alust ja suurust. 09.04.1999 on AS Tallinna Soojus ( õigusjärglane AS Tallinna Küte) ja KÜ sõlminud soojusenergia ostu- müügi lepingu nr 624. 05.03.1999 on hageja sõlminud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingu nr 362023/01, arvete koostamise aluseks on veemõõtja näidud. 01.02.1999 on hageja sõlminud AS- ga Eesti Energia elektrienergia ostu- müügi leping nr 142975001- 1, igakuiste arvete alusel kogu elamu üldelektri ( trepikoda, pööning, kelder) eest makstud summa jagatakse ruumide omanike vahel vastavalt korteri üldpinnale. Maamaksu arvestamise aluseks Tallinna Maksu- ja Tolliameti teated. Majandamiskulu tariif on kinnitatud üldkoosoleku otsusega ruumi üldpinna kohta 7, 5 kr/m2 ning kostja arvestuslik osa on korteri nr 2 osas 636 krooni, korteri nr 21 osas 437.25 krooni, korteri nr 22 osas 437.25 krooni ja korteri nr 34 osas 436. 50 krooni. Tsiviilasja menetlemise käigus andis kohus kostjale aega täpsustada, milliseid kululiike ja mis suuruses ta konkreetselt vaidlustab (tlk 285). Kostja leiab, et põhjendatud ei ole nõue kütte osas 7621.86 krooni, veetarbimise osas 14 654.79 krooni, prügiveo osas 3582.48 krooni. Asjaolu, et AS S omab lepingulist suhet Ragn Sells AS – ga ning on sõlminud jäätmekäitluslepingu nr 1900006792 ei tõenda, et ta ei kasuta ühiskasutuses olevaid prügiveoteenuseid. Vastavasisulist kokkulepet korteriühistuga ei ole esitatud. Seega on põhjendatud hageja viide korteriühistu seaduse §- le 13 lg 4. Hageja on esile toonud et majas on korterid 23, 29 ja 61 elektriküttel, kes tasuvad 35% kütte täismaksumusest. (tlk 274, 275), tasu arvestamise metoodika on kinnitatud 05.05.2005.a. üldkoosoleku otsusega, tasu küttesüsteemi
reguleerimise 28.02.1998, 29.04.2000, 24.05.2001, 16.05.2002, 15.05.2003, 15.052004, 05.05.2005, 24.05.2006 ja 06.06.2007 üldkoosoleku otsusega. Hageja väitel ei esitanud kostja veemõõtja näitusid mai 2004 kuni oktoober 2005, alates 2005 hakkas esitama, mil hageja tegi ümberarvestuse mida kajastavad arved ( tlk 60,84). Kostja ei seda väidet ümber lükanud. Hageja tõendamiskoormus seisneb kohustuses tõendada, et sissenõutavatel maksetel on seaduslik alus, maksete mittelaekumisel ei osutugi elamu majandamine/hooldus ja teenuste vahendamine võimalikuks. Maksekohustus tuleneb üldkoosoleku otsusest, millega mittenõustumisel on korteriühistu liikmel õigus seda nii sisuliselt kui vorminõuete rikkumise tõttu vaidlustada. KÜS § 15 `lg 1 on sätestatud majandamiskulud, milleks KÜS tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KÜS § 15` lg 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks KÜS tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. ( 29.11.2000.a. jõustunud redaktsioon). Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kostja vastuväited nagu puuduks majanduskulude arvestamiseks kehtestatud alus ei ole põhjendatud, viited 15.05.2004 aasta üldkoosolekule ei ole asjakohased ( tlk 186, 188), esitatud kohtulahendist nähtub, et vaidlusobjektiks oli just nimetatud üldkoosoleku otsus, kuid hageja on hagiavalduses viidanud 15.05.2003 aasta üldkoosolekule (tlk 113-119), nimetatud otsuse kohaselt otsustati säilitada 2002 aasta tariifid. Perioodil aprill 2006 kuni november 2007 on tasumata kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest 74 654.31 krooni. Arve korterile nr 2 on summas 23 219.27 krooni, korterile nr 21 summas 15 766.61, arve korterile nr 22 summas 14 927.35 krooni ja korterile nr 34 sumas 20 741.08 krooni. Esitatud kirjalike tõendite kohaselt on vaidlusalusel perioodil majanduskulude tariif 7, 5 kr/m2 . Korteriühistu kui mittetulundusühistu võib KÜS § 6 lõikest 1 tulenevalt omandada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara. Korteriühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest, arvestades kehtivaid üldkoosoleku otsuseid, on arvetel toodud maksed määratletud korteriomanike huvide ja KÜS sätete kohaselt elamu
majandamiseks. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et võlgnevuse täpne suurus ei ole selge ja korteriühistule valearvestuse põhjal maksetest kasum. Hagetava võlgnevuse 95 627 krooni ja suurendatud osa 74 654.31 loeb kohus eeltoodud põhjendustel tõendatuks ning see tuleb kostjalt välja mõista. Kohtulahendi täitmisel tuleks arvestada täitemenetluse käigus sissenõutud võlgnevust. Viivise nõue. Vastavalt KÜS § - le 7 lg 4 võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas. Kohus loeb põhjendatuks viivise summas 17 297 krooni, mis on põhjendatud ja arvestatud võlasummalt 95 627 krooni. Hilisema arvestuse kohaselt on hageja arvestanud kogu võlasummat, kusjuures võlgnevus on tasutud. Kostja on esitanud vastuväited pidades viivise summat arvestuslikult liiga suureks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § - s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt , kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Täiendavat viivisenõuet 72 357.40 krooni ei pea kohus põhjendatuks. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub põhinõude osas rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.