Hageja: Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ (registrikood 10031071), lepinguline esindaja Riho Friedrichs Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Valeria Titova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata hageja Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod“ taotlus võtta tõendina asja juurde YY-ga sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe nr.VV-1602.
2.Jätta Harju Maakohtu 15. märtsi 2017 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja Aktsiaseltsi „Tallinna Toiduveod“ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod“ esitas Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile 29.12.2015 avalduse, milles palus XX-lt kahju hüvitamiseks välja mõista 4250 eurot. Töövaidluskomisjon jättis 11.01.2016 otsusega avaldaja nõude rahuldamata. Hageja esitas 10.02.2016 Harju Maakohtule taotluse ja 28.02.2016 täpsustatud sõnastuses hagiavalduse asja lahendamiseks hagimenetluses. Hageja palus mõista kostjalt kahju hüvitamiseks välja 4250 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 07.10.2013 kostjaga töölepingu nr 1399 ja varalise vastutuse kokkuleppe nr VV-1399. Kostja tööks oli kauba ja originaaldokumentide vedamine ning kauba peale- ja mahalaadimistööde teostamine. 11.10.2013 üleandmisevastuvõtmise aktiga andis hageja kostjale tööde teostamiseks auto (227BJS). Kostja sõitis kaubavedu teostades tagurdamisel katki auto kongi külje. Kostja kinnitas juhtunut oma seletuskirjas. Umbes nädal enne töösuhte lõpetamist neetis kostja omavoliliselt auto katkisele kongi küljele plastikdetaili ja leidis, et on sellega kongi külje korda teinud ja tekitatud kahju küsimuse lahendanud.
3.Hageja teatas kostjale kohe, et ei nõustu tema tegevusega. Isotermilise furgooni küljeseina kahjustuse remont augu lappimisega ei ole võimalik, sest furgooni suur sise- ja välistemperatuuride vahe, sõiduki vibratsioon ning sisemised pinged, mis on tingitud koormakinnitussiinidest ei taga vajalikku ja kestvat tulemust, mis on vajalik auto kasutamiseks kaubaveol. Auto kongi külje saab korda üksnes kogu külje vahetamisega, mis maksis kokku 3750 eurot (käibemaksuta) ja millele lisandub auto remonti viimise (TallinnValga-Tallinn) kulu 500 eurot. Kokku tekitas kostja hagejale kahju 4250 eurot (käibemaksuta).
4.Töölepingu p 7.1 kohaselt on töötaja kohustus töötada tööandja juures lepingus sätestatud tingimustel, alluda tööandja juhtimisele ja kontrollile, täita Eesti Vabariigi õigusaktide ja tööandja poolt ettevõttesiseste aktidega sätestatud tingimusi; p 7.3 kohaselt on töötaja kohustatud hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel oma kohustuste täitmist või mis kahjustavad tööandja, teiste töötajate või kolmandate isikute vara; p 8.1 kohaselt kannab töötaja varalist vastutust temale töö tegemiseks üle antud põhivara ja vahendite eest vastavalt töötajaga sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppele. Varalise vastutuse kokkuleppe kohaselt vastutab töötaja varaliselt temale üle antud vara eest, milleks on veok koos kõikide lisadega, haagis ja kaup. Kostja varalise vastutuse rahaline ülempiir oli 6391,16 eurot, mis ei ole arvestades auto väärtust liiga kõrge. Tööandja maksis varalise vastutuse eest hüvitist 31,96 eurot kuus, mis on mõistlik ja vastavuses vastutuse rahalise piiriga. Varalise vastutuse kokkuleppe p 1.1 kohaselt kohustub töötaja hoolikalt suhtuma temale hoidmiseks või muuks otstarbeks antud ettevõtte varalistesse väärtustesse ja rakendama abinõud kahju vältimiseks; p 1.4 kohaselt kohustub töötaja hüvitama sõltumata süüst tekitatud kahju. Vastavalt „Ohutusjuhend autojuhile“ p-le 3.4 peab autojuhtekspediitor kontrollima, et esiaknaklaas, esi- ja tagatuled ning tahavaatepeeglid on puhtad ja vastavad seaduses nõutule ja p 4.23 kohustab autojuht-ekspediitorit olema eriti ettevaatlik, kui ta alustab liikumist tagurpidi sõitmisega, piiratud vaatevälja või halva nähtavuse korral tuleb juhil kasutada teiste inimeste abi. Juhendi p 4.22 kohustab enne
liikumise alustamist peatumis- (parkimis-) kohalt või õuest, tsehhi väravatest jne väljasõitmist autojuhti veenduma, et see on jalakäijatele ja reisijatele ohutu, takistamata liikuvaid transpordivahendeid. Liikleja kohustused tulenevad ka liiklusseadusest (§ 14 lg 2 ja § 49 lg 1). Kostja on läbinud C-kategooria sõidukijuhi koolituse, autojuhi ametikoolituse ja hageja on kostjat tööle asumisel juhendanud.
5.Seega tekitas kostja hagejale kahju hooletusest, s.t ei käitunud selliselt, nagu ta vastavalt seadusele ja ettevõtte sisekorrale oleks pidanud käituma. Selline kahju ei ole hageja tegutsemise valdkonnas tõenäoline ja tavaline. Liikluskindlustus sellist kahju ei hüvitata.
6.Kui kohus leiab, et hageja ei saa nõuda kostjalt kahju hüvitamist TLS § 75 alusel, palus hageja rahalise nõude rahuldada TLS § 74 lg 2 alusel. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Õige ei ole hageja väide, et auto kongi külje vahetamine maksis 4250 eurot. Auto külg on tänaseni vahetamata. See on samas seisus nagu oli hagejale üleandmisel.
9.Tõele ei vasta ka hageja väide, et auto küljeseina kahjustuse remont augu lappimisega ei ole võimalik. Auto on pärast avariid olnud pidevalt kasutuses. Seega on ebaõige hageja väide, et autot saab parandada vaid kongi külje vahetamisega ja ilma selleta ei saa kaubavedu teostada. Hageja ei ole kostja käitumise tõttu sattunud halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud.
10.Kostja seletuskiri ei tõenda kahju tekitamist, vaid üksnes seda, et kongi külg läks tagurdamise tagajärjel katki. Seletuskiri sisaldab vaid sündmuste kirjeldust. Kostja koostas selle ligi pool aastat pärast sündmust. Hageja ei ole tõendanud, millises seisukorras oli auto üleandmise-vastuvõtmise ajal ja millises seisundis pärast väidetava kahju tekitamist.
11.Isegi, kui kahju oleks tekitatud, on kahju suurus tõendamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millised remonditööd on teostatud, kes neid teostas ja millal. Hageja ei ole esitanud ühtegi kuludokumenti ega tõendit, et need kulud on reaalselt kantud. Arusaamatuks jääb, miks oli vaja viia auto remonti Valka ja tõsta sellega väidetavaid kulusid.
12.Varalise vastutuse kokkulepe on tühine, kuna selle eest tasutud hüvitise suurus ei ole mõistlik. Kostjale tehtud palgaülekanded ei sisalda eraldi hüvitist varalise vastutuse eest, samuti ei kajastu see ülekannete selgitustes. Seega ei ole hüvitist kunagi makstud. Isegi kui hageja tõendab hüvitise maksmise, on hüvitis, mis moodustab 0,5% rahalisest ülempiirist, ebamõistlikult väike. Kuna kostja töötas hageja juures ligi 25 kuud, maksis hageja kostjale hüvitist ainult 799 eurot, s.o 5 korda vähem, kui on tema kahjunõue.
13.Kostja parandas auto septembris 2015, mitte nädal enne töösuhte lõpetamist. Kostja on sellega kohustuse rikkumise heastanud. Hageja ei teatanud mõistliku aja jooksul, et ta ei ole heastamisega nõus. Pärast seda, kui kostja teatas soovist lõpetada töösuhe, hakkas hageja otsima põhjuseid lõpparve mittemaksmiseks. Esimese astme kohtu otsus
14.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
15.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: pooled sõlmisid 07.10.2013 töölepingu nr 1399, mille kohaselt asus kostja tööle hageja juures autojuht-ekspediitori ametikohal; kostja andis allkirja selle kohta, et on tutvunud autojuhi ohutusjuhendi ning
autojuht-ekspediitor ametijuhendiga; 07.10.2013 sõlmisid pooled materiaalse vastutuse kokkuleppe, mille järgi on kostja vastutuse ülempiir 6391,16 eurot ja talle makstav igakuine hüvitis 31,96 eurot; 11.10.2013 andis hageja kostjale üleandmise-vastuvõtmise aktiga tööde teostamiseks sõiduki registreerimisnumbriga 227BJS; kostja, teostades vaidlusaluse sõidukiga kaubavedu, sõitis sõidukiga tagurdades katki furgooni külje; kostja parandas furgooni külje, neetides furgooni küljele plastikdetaili; sõidukit on pärast seda kasutatud hageja majandustegevuses; 19.10.2015 esitas kostja hagejale avalduse töölt lahkumiseks omal soovil alates 19.11.2015; 19.11.2015 kirjutas kostja seletuskirja, milles tunnistas, et kahjustas tagurdades sõiduki külge, kuna see asus kitsas kohas, sissesõit oli ebamugav ja peeglites olid päikesehelgid. Kostja tegi remondi ja kahjustus sai parandatud; 19.11.2015 koostas hageja kostjale kahju hüvitamise nõude. Sõiduk on käesoleva ajani parandamata.
16.Otseselt puudub vaidlus selle üle, et kostja, teostades kaubavedu, tagurdas selliselt, et sõitis vaidlusaluse furgooni külje katki. Seda tõendavad kostja seletuskiri, tema vande all antud ütlused, tunnistaja YY ütlused ja fotod. 11.10.2013 üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja fotoga on tõendatud, et auto üleandmisel kostjale ei olnud selle külg katki. Kostja vande all antud ütlustega on tõendanud, et juhtum leidis aset mais 2015. Kostja ütlustes puudub alus kahelda. Tõele ei vasta hageja väited, et kostja on andnud vastuolulisi ütlusi, kuna TVK istungil ta olevat väitnud, et juhtum leidis aset juunis. TVK istungil kostja isiklikult ei osalenud. Hageja ei tõendanud, et juhtum leidis aset juulis ega esitanud hoolimata kohtu selgitustest juhtumi kohta muid tõendeid, nt akte.
17.Hageja ei saa nõuda kostjalt kahju hüvitamist varalise vastutuse kokkuleppe alusel. Varalise vastutuse kokkulepe ei ole kehtiv, kuna kokkulepitud hüvitise suurus (31,96 eurot kuus) ei ole proportsioonis vastutuse rahalise ülempiiriga (6391,16 eurot). Sellise summa katmiseks peaks töötaja saama töötada tööandja juures enam kui 16 aastat. Kokkulepe ei vasta TLS § 75 lg 2 toodud kohustuslikele nõuetele, on kostjale kahjulik ja tühine.
18.Kostja rikkus töölepingut raske hooletuse tõttu ja vastutab seega tööandjale tekitatud kahju eest TLS § 74 lg 2 alusel. Kostja süüd ja vastutust ei saa tuvastada 19.11.2015 seletuskirjaga. Kostja kirjeldas seletuskirjas üksnes sündmuse toimumist, kuid leidis, et kuna ta on vaidlusaluse sõiduki ära remontinud, on kahjustus parandatud. Autojuht-ekspediitori ametikoht on seotud suurema ohuga, millest tingituna on eriti oluline, et autojuht täidaks hoolikalt seadust ja ettevõttesiseseid juhendeid. Liikluses osalemine nõuab autojuhilt kõrgendatud tähelepanu. Kostja tagurdas sõidukiga ebamugavasse ja kitsasse kohta vaatamata sellele, et nähtavus oli päikesehelkide tõttu piiratud. Seega rikkus kostja olulisel määral vajalikku hoolt ja eiras ametijuhendist, ohutusjuhendist ja liiklusseadusest tulenevaid kohustusi. Kostja väited, et sõidukil oli peegel katki ja auto käigukast ei olnud korralik, on asjakohatud ja tõendamata.
19.Hageja nõuab kahjustada saanud sõiduki kordategemise kulude - 4250 euro hüvitamist. Asjaolu, et hageja ei ole sõidukit veel korda teinud, ei muuda fakti, et ta on saanud kahju ja ta saab nõuda kordategemise kulude hüvitamist. Hageja ei ole aga tõendanud tekitatud kahju ulatust. Esitatud ei ole fotosid sõiduki kahjustustest ega akti, mis koostati väidetavalt pärast kostja poolt sõidukile kahju tekitamist. Kahju ulatuse hindamisel saab tugineda kostja ja tunnistaja YY ütlustele, millest järeldub, et furgooni küljesein sai kannatada. Selles oli auk koos laia kriimustusega.
20.Tõendamata on asjaolu, et vahetamist vajab kogu furgooni küljesein. VV Auto OÜ töötaja ZZ poolt 13.11.2015 koostatud ekspertarvamus ja Silwi Autoehitus AS ekspertarvamus, mille kohaselt ei ole augu lihtne lappimine mõistlik, sest ei taga kestvat tulemust, ei ole usaldusväärsed tõendid. Õnnetus juhtus mais 2015, kuid arvamused on koostatud novembris 2015 ja juulis 2016. Arvamustest ei ole näha, millise haridusega on need
koostanud isikud, millal ja kas on vaidlusalune sõiduk üle vaadatud ning millistele andmetele tuginedes on isikud jõudnud järeldusele, et mõistlik on välja vahetada kogu furgooni küljesein. Hageja ei pidanud vaatamata kohtu selgitustele vajalikuks ekspertiisi taotlemist. Arvamustest järeldub, et küljeseina vahetamine ei ole kohustuslik ja seda saaks ka parandada. Sõidukit ongi pärast parandamist kaubaveoks kasutatud. Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostja parandas furgooni küljeseina selliselt, et pani seinale plastiku, selle alla hermeetiku ja kinnitas plastiku neetidega. Sõiduki parandamine nähtub ka fotodelt ja seda kinnitavad YY ütlused. YY ütluste kohaselt kasutas ta sõidukit talvel 2015 ja 2016 ning ka siis, kui vihma või lund sadas ning furgooni vihma sisse ei sadanud. AA ütluste kohaselt seisab sõiduk käesoleva ajani väljas parklas. Sõiduk on läbinud 14.08.2015 tehnoülevaatuse ja tunnistati kasutuskõlblikuks. Seega ei ole tõendatud nõue furgooni küljeseina väljavahetamise kulude hüvitamiseks.
21.Tõendamata on ka kahju suurus. OÜ Müügiekspert 17.11.2015 arve nr 744 ei tõenda kahju suurust. Arvelt ei ole arusaadav, millise sõiduki osas on hinnapakkumine võetud ja tuvastatav ei ole, kes on käsikirjaliselt arvele lisanud auto registreerimisnumbri. Tõend ei ole ka usaldusväärne, kuna hinnapakkumine on võetud alles 17.11.2015, kuigi sündmus leidis aset mais 2015. Hageja ei pidanud kahju suuruse kohta vajalikuks täiendavaid tõendeid esitada. Tunnistaja AA ütluste kohaselt tehakse iga sündmuse kohta tavaliselt kohe akt ja võetakse hinnapakkumised kahju suuruse kindlakstegemiseks. Hageja ei esitanud sündmuse kohta koostatud akti tõendina. Isegi kui oleks tõendatud vajadus vahetada kahjustatud furgooni küljesein, ei ole TLS § 74 lg 2 mõttega kooskõlas olukord, kus töötaja peaks hüvitama tööandjale kahju, mis on mitu korda suurem kui on töötaja töötasu.
22.Hageja nõue on põhjendamatu ka seetõttu, et kostjapoolset furgooni küljeseina parandamist võib lugeda rikkumise heastamiseks. Pärast küljeseina parandamist on sõidukit kasutatud hageja majandustegevuses, see seisab välitingimustes parklas ja on käesoleva ajani parandamata. Kostja väidet, et ta parandas sõiduki septembris 2015, kinnitavad tunnistaja YY ütlused, mille kohaselt parandas kostja sõidukit ajal, mil lund ei olnud ja oli soe. Hageja esitatud meteoroloogilised andmed ei tõenda, et sõiduki parandamine toimus novembris. On üldteada, et novembrikuu on talvekuu ja keskmine temperatuur 7 kraadi ei ole soe. Asjaolu, et parandamine toimus hageja ettepanekul, toetavad tunnistaja AA ütlused ja kirjalikud selgitused ning VV kirjalikud selgitused, mille kohaselt on hageja juures tavapärane, et töötajale antakse võimalus leida ise remonditöökoda, kus auto parandada. See näitab, et töötajale antakse võimalus kahjustatud sõiduk ise parandada. Tõendatud ei ole asjaolu, et kostjale ei antud võimalust ise sõiduk parandada, kuna nimetatud isikud ei töötanud vaidlusaluse sõiduki kahjustamise ajal hageja juures. Tunnistaja AA ei mäletanud üldse, millal ta hageja juures töötas, millal vaidlusalune sündmus toimus või kes teda sündmusest teavitas. Usutavad ei ole TT kirjalikud ütlused, mille kohaselt ta ei ole andnud kostjale korraldust sõiduki parandamiseks, kuna tal ei ole sellist pädevust. Kostja otsene ülemus on töölepingu järgi logistik ja puudub vaidlus, et TT oli logistik. Tõendatud ei ole, et otsuseid seoses sõidukite parandamisega saab vastu võtta ainult tehnikajuht ja et sellisest korraldusest on kostjat teavitatud. TT ja VV kirjalike ütluste usaldusväärsus ja tõendamisjõud on ka madalam, kuna tegemist on hageja töötaja ja endise töötajaga ning hageja ei pakkunud kohtule ega vastaspoolele võimalust nende tunnistajana küsitlemiseks ja kirjade koostamise asjaolude selgitamiseks. Hageja ei pidanud vajalikuks esitada täiendavaid tõendeid kirjalikes selgitustes esitatud asjaolude tõendamiseks. Tõendite madalamat usaldusväärsust ja tõendamisjõudu kinnitab ka asjaolu, et kostjale ei esitatud kahjunõuet pärast furgooni küljeseina katkisõitmist. Hageja ei tõendanud, et ta on kostjale esitanud kahju hüvitamise nõude. 19.11.2015 koostatud kahjunõudel puudub kostja allkiri. Kostja avaldus TVK-le tõendab, et alles pärast seda, kui kostja pöördus hageja poole
lõpparve saamiseks, asus hageja nõudma kostjalt kahju hüvitamist, millest kostja ei saanud aru, kuna talle ei olnud ühtegi pretensiooni hageja juures töötamise ajal esitatud. Seega parandas kostja vaidlusaluse sõiduki hageja heakskiidul, hageja jätkas sõiduki kasutamist oma majandustegevuses ja ei ole pidanud vajalikuks käesoleva ajani sõidukit parandada. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja poolt sõiduki parandamisele mõistliku aja jooksul. Eeltoodud asjaoludel on hageja nõue ka hea usu põhimõtte vastane. Apellatsioonkaebus
23.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 4250 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
24.Kaebuse kohaselt on kohtulahend põhistamata. Maakohus leidis, et kuigi on tõendatud, et kostja rikkus töölepingut olulisel määral raske hooletuse tõttu, tekitas sellega hagejale kahju ja vastutab tekitatud kahju eest, on kostja poolt tehtud augu parandus piisav tekitatud kahju heastamiseks. Kohtu järeldused on arusaamatud. Menetlusosalised ei oma autoehitaja või lukksepa eriharidust. Arusaamatu on, kuidas saab pidada kõige tavalisemat lappimist just sellises määras professionaalsel tasemel heastamiseks, et täiendavalt midagi teha ega hüvitada ei tule. Samas luges kohus tuvastatuks, et sõiduk on käesoleva ajani parandamata. Seega leidis kohus ka ise, et kostja tehtud parandus ei ole piisav ja furgooni sein on tegelikult parandamata. Kohtulahend on vastuoluline ja segane.
25.Kohus pidas parandust ebaõigesti heastamiseks. Pärast sellist lappimist ei näe veoauto välja selline, nagu ta oli enne avariid. Paigatud lapile pandud kleebis on taustast eredavärvilisem ja tungib esile. Needid ei ole paigaldatud ühtlaselt teineteise ega paiga ääre suhtes. Needid ei ole taustaga ühte värvi. Olukord on eemalt näha ja inetu. Ilma täiendavate tõenditeta on selge, et oskamatult lapitud furgoon on turuhinnalt madalam kui terve furgoon. Seega ei saa tegemist olla heastamisega.
26.Otsusest ei tulene, kuidas pidas kohus heastamise tulemusel samaväärseks furgooni soojapidavust. Kostja ei esitanud tõendeid kasutatud materjali vastavuse või sobivuse kohta. Kui isolatsiooniks kasutatakse mittesobivat materjali või ei kasutata üldse isolatsiooni, ei ole tegemist kohase asendamisega. Kuna auk oli läbiv, oleks tulnud vahetada ka kahjustada saanud isolatsioon, mida ei tehtud. Lisaks oli katki furgooni seinas olev vineer, mille parandamisest või asendamisest ei ole juttu olnud.
27.Arusaamatuks jääb, kuidas jõudis kohus järeldusele, et parandatud versioonis on furgooni sein sama tugev, jäik ja vibratsioonile vastupidav, kui see oli enne avariid. Puudub teave, millist hermeetikut kasutati ja kas see oli kohane ning kas kasutatud plastik on mõeldud vastu pidama veoauto igapäevatööga kaasnevat vibratsiooni. Puudub teave neetide sobivuse ja neetimistehnika kohta. Seega on kindlaks tegemata, kas kasutatud materjal oli kohane veoauto furgooni parandamiseks. Hageja tõendid lähtusid sellest, et seina plastikul on oluline roll furgooni seina tugevuses, mis lõhutuna seab reaalsesse ohtu kogu furgooni tugevuse. Maakohus tegi kostjale ettepaneku esitada tõendeid selle kohta, et tema teostatud remont oli piisav ja hageja poolt aktsepteeritud. Kostja selliseid tõendeid ei esitanud.
28.Kohus leidis ebaõigesti, et hageja eeldas parandustöö läbiviimist kostja poolt ja andis selleks loa. Töötajale anti võimalus leida ise odavam töökoda. Auto parandamist töötaja poolt ei saa temalt eeldada ega tööandja seda lubada. Kostja on autojuht, kellel puuduvad erialased teadmised autoehitusest. Tööandja peab aga saama kindluse, et töö on tehtud kvaliteetselt ja vastab nõuetele. Seetõttu teeb parandused alati remonditöökoda, kes annab tööle ka garantii. Seega ei ole heastamine sama, mis töö tegemine remonditöökoja poolt.
29.Kohus leidis ebaõigesti, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ta on veoautot edasiselt majandustegevuses kasutanud. Asjaolu, et hageja riskib ja kasutab sõidukit edasi, ei ole seotud tema nõudega kostja vastu ega näita omaksvõttu selles, et parandus on kohane või nõuetele vastav. Auto majandustegevuses kasutamine on hädavajadus, mis kannab riski, et kostja töö võib olla (ja on) nõuetele mittevastav. Auto kasutamata jätmine toonuks kaasa selgelt suuremaid kahjusid kui selle sellisena kasutamine. Seda ei pea täiendavalt tõendama. Maakohus jättis need asjaolud arvestamata.
30.Kohus leidis ebaõigesti, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja ei esitanud oma nõuet mõistliku aja jooksul. Auto parandati novembris, mitte septembris, nagu leidis kohus. Õige ei ole kohtu järeldus, et auto parandati septembris, kuna YY ütluste kohaselt sellel ajal lund ei olnud ja oli soe ning on üldteada, et novembrikuu on talvekuu ja keskmine temperatuur 7 kraadi ei ole soe. Asjaolu, et novembrikuu on talvekuu ei kuulu üldteadaolevate asjaolude hulka TsMS § 231 lg 1 mõttes ja seda ei saa otsuse tegemisel arvesse võtta. YY ütlustest ei saa järeldada, et remonti teostati just septembris 2015. Isegi, kui remontimine oleks toimunud septembris 2015, on heastamise ebasobivusest teatamine 19.11.2015 toimunud mõistliku aja jooksul. Mõistliku aja kriteerium peab olema ka proportsionaalne, st arvestada tuleb ajaperioodi kahju tekitamisest kuni heastamiseni.
31.Kohus andis ebaõigesti kirjalikele seletustele madalama tõendamisväärtuse. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-15 ei ole absoluutne. Kohus jättis selgitamata, millist asja kohta antud selgitust kohus usaldusväärseks ei pea. Samuti jättis kohus ära näitamata, et esines vajadus kõnealustele tunnistajatele küsimuste esitamiseks või et kellelgi menetlusosalistest või kohtul tekkis kahtlusi kirjade kirjutamise asjaolude osas, mida nad soovinuks täpsustada aga mida nad teha ei saanud. Tõendid ei ole automaatselt vormi poolest madalama tõendamisväärtusega. Esitatud seletused ei ole ka adresseeritud ütlustena kohtule, vaid on esitatud seletustena hageja juhatusele sündmuste uurimise raames.
32.Arusaamatu on TT kirjaliku seletuse mitteusutavaks tunnistamine seoses tema ütlustega, et tema ei ole andnud kostjale korraldust sõiduki parandamiseks, kuna ta ei ole pädev sellist korraldust töötajale andma. Kuna veoautode avariijärgne parandamine ei olnud kostja tööülesanne, ei saanud ükski ülemus temalt seda nõuda. Arusaamatu on etteheide, et hageja ei tõendanud, et logistik ei saa selliseid otsuseid vastu võtta.
33.Kohus tuvastas ebaõigesti kahjunõude esitamata jätmise ja omistas sellele ebaõigesti õigusliku tähenduse. Kuigi kohus märkis, et vaidlus puudub selles, et hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude 19.11.2015, leidis ta hiljem sisuliselt, et hageja ei ole üldse kostjale nõuet esitanud. Asjas puudub vaidlus, et pärast kahju tekitamist, kuid enne sõiduki parandama asumist oli hageja esitanud ja kostja tunnistanud hageja nõuet. Kuna kostja võttis kahju tekitamise omaks ja mõistis, et furgoon tuli korda teha, on asjakohatu kohtu etteheide, et hageja ei esitanud pärast furgooni küljeseina katkisõitmist eraldi kahjunõuet. Pooled ei ole kahtluse alla seadnud, et nad kohtusid töölepingu lõpetamise ja nõude esitamise kuupäeval, s.o 19.11.2015. Seega oli nõude üleandmine võimalik. Töövaidluskomisjoni 04.01.2016 istungil selgitas kostja esindaja ise, et lõpparve lehel nõuti kahjude hüvitamist ja sellele allkirja ei antud. Ka 04.12.2015 avaldusest töövaidluskomisjonile järeldub, et kostja on saanud hagejalt nõude. 28.06.2016 kohtuistungil kinnitas kostja, et ta on saanud selle kätte enne töövaidluskomisjoni istungit. Seega leidis kohus ebaõigesti, et hageja ei ole nõuet üldse esitanud.
34.Kohus leidis ebaõigesti, et müügiekspertide tõendid ei ole usaldusväärsed. Arusaamatuks jääb, kuidas mõjutab tõendi koostamise kuupäev selle usaldusväärsust. Hageja küsis remonttöödega tegelevatelt ettevõtetelt arvamust, et saada ülevaade olukorrast. Ettevõttelt ettevõttele antavale arvamusele ei ole kriteeriume. VV Auto OÜ ja Silwi Autoehituse AS
on pikaajalise kogemusega, mis on kompetentsi märk. Arusaamatu on etteheide asjatundja haridusele, kuna tõend on esitatud ettevõtte poolt. Ettevõtted kasutavad igapäevatöös asjatundjaid, kellel on vastav erialane haridus. Asjaolu, et sõiduk on asjatundjate poolt üle vaadatud, kinnitas hageja kohtuistungil ja tunnistaja AA ülekuulamisel. Kuna arvamusi tehakse soovist jõuda tehinguni, on arvamuse andja oma arvamusega seotud ja tähtsust ei oma, mil viisil on ettevõtja kindlaks teinud töö mahu. Kohus hindas asjatundjate arvamust ebausaldusväärseks eelkõige seetõttu, et need ei vastanud vormilt ega sisult ekspertiisiarvamustele, millega kohus on harjunud. See ei oma aga tähtsust tõendi koostaja aususe ja tõe seisukohast. Kohus ei viidanud ebaaususele või ekslikkusele, mis võiks muuta tõendi ebausaldusväärseks.
35.Kohus tugines otsuse tegemisel tunnistaja AA ütlustele ja kirjalikele seletustele, seega pidas neid usaldusväärseks. Samas jättis kohus arvestamata AA 18.05.2016 seletuskirja, millest tuleneb, et ta teavitas koos VV-ga novembris 2015 kostjat, et omavoliliselt katkise furgooni küljeseina augu lappimist tööandja ei aktsepteeri. Sama kinnitas tunnistaja ka 08.02.2017 kohtus antud ütlustes. Seega oli tõendatud heastamise vastuvõtmisest keeldumine. Samuti jättis kohus arvestamata tunnistaja kui autoremondi kohta erialaseid teadmisi omava isiku ütlused selle kohta, et vajalik oli furgooni kogu küljeseina vahetus. Kohtulahend on seetõttu vastuoluline, kuna kohus tugineb tunnistaja ütlustele vaid osaliselt ja jätab need osaliselt tähelepanuta.
36.Kohus jättis ebaõigesti YY varalise vastutuse lepingu tõendina arvestamata. Tõend on asjakohane tunnistaja ütluste usaldusväärsuse hindamisel. YY nimelt eitas ülekuulamisel sellise lepingu sõlmimist.
37.Kohus jättis arvestamata ka selle, et YY antud seletused põhinesid paljuski kostja enese poolt öeldul, st asjaoludel, millest ta teab vaid kostja sõnade läbi. Tunnistaja ei tea hageja ja kostja vahelistest suhetest või kokkulepetest ise midagi. Vastus apellatsioonkaebusele
38.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
39.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
40.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
41.Maakohus leidis õigesti, et poolte vahel sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe on tühine. Hageja ei ole seda seisukohta apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
42.Hageja alternatiivse seadusest (TLS ja VÕS) tuleneva kahju hüvitamise nõude jättis maakohus rahuldamata eelkõige seetõttu, et hageja ei ole tõendanud vajadust vahetada välja furgooni küljesein ja tõendamata on küljeseina vahetamise maksumus. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus selles osas seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on oma
seisukohti piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, nagu oleks maakohtu otsus põhjendamata ja vastuoluline. Ringkonnakohus nõustub eelmärgitud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
43.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta esitab ja milliste tõenditega neid tõendab.
44.Kohus hindab TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et kohtuotsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus vastab eelmärgitud nõuetele.
45.Ebaõige on hageja väide, nagu oleks maakohus tuvastanud, et hageja on kahju heastanud furgooni augu parandamisega ja samas leidnud, et kostja tehtud parandus ei ole piisav ja furgooni sein on tegelikult parandamata. Kohus selliseid järeldusi ei teinud. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja on rikkumise furgooni küljeseina parandamisega VÕS § 107 tähenduses heastanud. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et kostja parandas furgooni hageja ettepanekul ja heakskiidul. Tõendamist ei leidnud asjaolu, et kostjale anti üksnes võimalus leida töökoda, kus parandustöid teha. Maakohus on oma sellekohaseid seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kohus märkis otsuses, milliste asjaolude ja tõendite alusel ta selliste järeldusteni jõudis. Hageja ei ole veenvalt tõendanud, et kostja tehtud parandus ei ole piisav ja kogu furgooni küljesein on vaja välja vahetada. Maakohus juhtis hageja tähelepanu sellele, et asjatundjate VV Auto OÜ ja Silwi Autoehitus AS arvamused ei ole usaldusväärsed ja tegi hagejale ettepaneku ekspertiisi taotlemiseks. Hageja ei pidanud seda vajalikuks (I kd lk 174). Maakohus põhjendas otsuses piisavas ulatuses, miks ta neid arvamusi otsuse tegemisel tõenditena ei arvesta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
46.Maakohus hindas VV ja TT seletuskirju (I kd lk 133, II kd lk 13) õigesti TsMS § 232 lgte 1 ja 2 alusel koos muude tõenditega. Kuna poolte tõendid olid vastuolulised küsimuses, kas kostja parandas furgooni hageja nõusolekul või tegutses omavoliliselt ja hageja teadmata, leidis maakohus põhjendatult, et hageja esitatud seletuskirjade usaldusväärsus ja seega ka tõendusjõud on eeltoodud asjaolude väljaselgitamisel madalam. Sellele juhtis maakohus hageja tähelepanu 08.02.2017 istungil (II kd lk 76). Kohus küsis istungi lõpus hagejalt, kas ta soovib esitada täiendavaid tõendeid istungil selgunud ja selgitatud asjaolude osas. Hageja seda teha ei soovinud (II kd lk 77). Hageja ei pakkunud kohtule ja kostjale võimalust eelnimetatud isikute tunnistajana ülekuulamiseks, st välistas võimaluse, et neile oleks saanud esitada küsimusi ja välja selgitada seletuskirjade koostamise asjaolud. Kohtus käsitleti seda küsimust 08.02.2017 istungil.
47.Seletuskirjad on vormistatud maakohtu menetluse ajal aasta pärast furgooni kahjustumist. Maakohus märkis õigesti, et VV ja AA, kelle seletuskiri on samuti kohtule esitatud, ei töötanud sõiduki furgooni kahjustamise ajal hageja juures. AA tunnistajana antud ütlused olid eelmärgitud küsimuses sedavõrd vastuolulised ja umbmäärased, et neid ei saanud
maakohus otsuse tegemisel arvestada. AA ei mäletanud, kas furgoon sai vigastada enne tema hageja juurde tööle asumist või pärast seda, kes teda juhtunust teavitas, millal akt koostati ja kas ta võttis hinnapakkumisi või mitte. Tunnistaja väitel teavitas teda juhtunust VV. See väide ei vasta tõele, sest VV asus hageja juurde tööle alles 2015 sügisel. Kui kohus küsis tunnistajalt, kuidas sai VV teda teavitada, kui ta hageja juures ei töötanud, vastas tunnistaja kohtule, et see on hea küsimus (tunnistaja ütlused II kd lk 67-93). Maakohus märkis otsuses õigesti, et kuigi hageja väitel koostati sündmuse kohta kohe akt ja võeti hinnapakkumised, ei ole ta esitanud mõistlikku selgitust selle kohta, miks ta neid tõenditena kohtule ei esitanud.
48.Töölepingu järgi oli kostja otseseks ülemuseks logistik (TVK toimiku lk 16). Kohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et ettepaneku furgooni parandamiseks tegi logistik TT. TT seletuskirja selle kohta, et ta ei ole andnud kostjale korraldust furgooni parandamiseks ja tal puudub selleks pädevus, ei pidanud maakohus veenvaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga (vt ka käesoleva otsuse p 46). Hageja selgitused selle kohta, kuidas ja kelle poolt fikseeriti sõidukitele tekkinud kahjustused ning kes tegi otsustusi remondi kohta, on vastuolulised ja seega tervikuna ebaveenvad.
49.Maakohus tuvastas õigesti ka selle, et hageja hakkas alles pärast seda, kui kostja pöördus hageja poole lõpparve saamiseks, väitma, et kostja on tekitanud talle kahju. Kahjunõude olemusest ei saanud kostja aru, sest kostja töötamise ajal ei esitanud hageja talle mingeid pretensioone. Tõele ei vasta apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks hageja esitanud pärast kahju tekitamist kostjale nõude ja kostja tunnistas seda. Selle kohta asjas tõendid puuduvad. Kostja esindaja selgitus TVK istungil, millele hageja viitab, ei ole tõend TsMS § 229 tähenduses. Kostja 04.12.2015 avaldust töövaidluskomisjonile ei ole kohtule tõendina esitatud. 19.11.2015 kuupäeva kandva hageja kahjunõude sai kostja kätte koos hageja esitatud vastuavaldusega töövaidlusasjas nr 4-1/2475 (kostja nõue lõpparve saamiseks) alles TVK menetluse ajal, s.o pärast 29.12.2015 (TVK toimiku lk 37).
50.Tunnistaja YY ütlusi hindas maakohus õigesti koosmõjus teiste tõenditega, sh kostja vande all antud seletusega. Ebaõige on hageja väide, nagu oleks tunnistaja andnud ütlusi üksnes asjaolude kohta, millest ta teab kostja öeldu kaudu. Tunnistaja ütlustest sellist järeldust teha ei saa (I kd lk 165,166).
51.Maakohtu menetluses ei tuginenud hageja asjaoludele, et parandatud auto ei näe välja samasugune, nagu see oli enne furgooni kahjustumist, et needid ei ole paigaldatud ühtlaselt ja need ei ole taustaga ühte värvi, furgoon ei ole nii soojapidav kui varem, sest kahjustada saanud isolatsiooni ei vahetatud ja furgooni turuhind on vähenenud. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses põhjendanud uute asjaolude esitamise lubatavust ja ringkonnakohus jätab need TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
52.Maakohus leidis otsuse p-s 22 muu hulgas seda, et kostja parandas omal kulul vaidlusaluse sõiduki furgooni küljeseina, hageja ei esitanud sellele mõistliku aja jooksul vastuväiteid ja jätkas sõiduki kasutamist oma majandustegevuses, mistõttu on hea usu põhimõtte vastane, kui kostja peaks hagejale hüvitama lisaks veel väidetava kahju. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et käesolevas asjas ei olnud maakohtul alust tugineda hagi rahuldamata jätmisel muu hulgas hea usu põhimõtte rikkumisele.
53.TsÜS § 138 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
54.Riigikohus on korduvalt märkinud, et aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut saab pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (vt nt Riigikohtu 10.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-14 p 11, 29.01.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 p 23 jt). Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud (vt nt Riigikohtu 30.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-13 p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selliseid erandlikke asjaolusid käesolevas asjas tuvastanud.
55.Riigikohus on selgitanud, et võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju (vt nt Riigikohtu 06.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-07 p 16; 07.11.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07 p 16 jt).
56.Maakohus ei ole hea usu põhimõtte rikkumisele tuginedes tuvastanud hageja sellist käitumist, millest saaks järeldada, et hageja kuritarvitas oma õigusi, käitus vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada kostjale kahju. Selliseks käitumiseks ei saa pidada asjaolusid, et hageja ei esitanud kostja poolt furgooni parandamisele mõistliku aja jooksul vastuväiteid ja et hageja jätkas sõiduki kasutamist oma majandustegevuses.
57.Ringkonnakohus leiab, et kuigi hea usu põhimõtte rikkumisele tuginemine ei andnud praegusel juhul nõude rahuldamata jätmiseks alust ja maakohtu otsuse põhjendusi tuleb seetõttu muuta, on kohtu lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta õige.
58.Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole tõendanud temale väidetavalt tekitatud kahju suurust (otsuse p 20). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et OÜ Müügiekspert arve nr 744 seda ei tõenda (TVK toimiku lk 26). Hageja ei ole eeltoodud seisukohti apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Seega isegi juhul, kui muud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused oleks käesolevas asjas täidetud, ei saaks hagi kahju suuruse tõendamata jätmise tõttu rahuldada.
59.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, jääb kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Taotluse lahendamine
60.Hageja esitas apellatsioonkaebuses taotluse võtta asja juurde tõendina YY-ga sõlmitud materiaalse vastutuse leping, mille maakohus jättis asja juurde võtmata.
61.Ringkonnakohus jätab taotluse TsMS § 652 lg 2 alusel rahuldamata, sest maakohus jättis selle tõendi õiguspäraselt arvestamata. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Asja lahendamisel ei oma tähtsust hageja ja tunnistaja YY vahel sõlmitud leping. Seda möönis maakohtu 08.02.2017 istungil ka hageja (II kd lk 76).
Menetluskulud
62.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.