Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod” hagi XXX vastu hüvitiste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4250 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod” (registrikood 10031071, auskoht Peterburi tee 38, 11415 Tallinn, postiaadress Ruunoja 2, esindajad 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Alic Fuks (e-post [email protected]) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Valeria Titova (Osaühing Õigus ja Kord, Pärnu mnt 21, 10141 Tallinn, e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil isikud
08. veebruar 2017
osalenud Hageja lepinguline esindaja Alic Fuks Kostja XXX Kostja lepinguline esindaja Valeria Titova
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hageja Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod” hagi kostja XXX vastu hüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod” kanda. Meneltuskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.
Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu Menetluse käik
Hageja Aktsiaselts „Tallinna Toiduveod” (edaspidi hageja) esitas Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse kostja XXX (edaspidi kostja) vastu kahju hüvitamiseks.
2.TVK oma 11. jaanuar 2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2673 jättis hageja avalduse rahuldamata.
3.Hageja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas Harju Maakohtule 10. veebruar 2016 taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
4.16. veebruar 2016 kohrumäärusega jättis kohus taotluse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva.
5.23. veebruar 2016 esitas hageja Harju Maakohtule kostja vastu hagiavalduse kahju hüvitamiseks. Hageja nõue ja põhjendused
6.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kahju summas 4250 eurot ja menetluskulud.
7.Hageja põhiväited on järgmised: pooled sõlmisid 07. oktoober 2013 töölepingu nr 1399, mille kohaselt kostja asus tööle hageja juures autojuht-ekspediitori ametikohal; lisaks sõlmisid pooled samal päeval varalise vastutuse kokkuleppe VV-1399, mille kohaselt on kostja varalise vastutuse eest kokkulepitud hüvitise määraks 31,96 eurot kuus ning seda arvestusega, et varalise vastutuse kokkulepe hõlmab kahju kogusuuruses 6391,16 eurot – selle summa piires vastutab kostja hagejale kahju hüvitamise eest sõltumata süüst; 11. oktoober 2013 andis hageja kostja valdusesse üleandmise-vastuvõtmise aktiga tööde teostamiseks sõiduki registreerimisnumbriga XXX (edaspidi vaidlusalune auto); Kostja tekitas hagejale varalise kahju, kui sõitis kaubavedu teostades vaidlusalusel sõidukil katki furgooni küljeseina; Nädal enne töösuhte lõpetamist neetis kostja omavoliliselt vaidlusaluse auto katkise kongi küljele plastikdetaili ning leidis, et on sellega vaidlusaluse auto kongi külje korda teinud ja hagejale kahju hüvitanud; Hageja teavitas kostjat koheselt, et ei aktsepteeri sellist kostja tegevust, kuna isotermilise furgooni küljeseina kahjustuse remont lihtsalt augu lappimisega ei ole võimalik, furgooni suur sise- ja välistemperatuuride vahe, sõiduki vibratsioon ning sisemised pinged, mis on tingitud koormakinnitussiinidest ei taga vajalikku ja kestvat tulemust, mis on vajalik auto kasutamiseks kaubaveoks; Vaidlusaluse auto kongi külje saab korda üksnes kogu kongi külje väljavahetamisega, mille maksumus ilma käibemaksuta on 3750 eurot ja, millele lisandub auto remonti viimise kulud 500 eurot. Töösuhte lõppemisel kinnitas kostja 19. november 2015 seletuskirjas oma süüd ja vastutust kahju hüvitamisel; kostja vastutab hageja ees tulenevalt varalise vastutuse kokkuleppest või tulenevalt TLS § 74 lg 2 alusel, kuna kostja on rikkunud töölepingut hooletuse tõttu, kostja rikkus ametijuhendi „ohutusjuhend autojuhile“ punkte 3.4, 4.22 ja 4.23 ning LS § 14 lg 2 ja § 49 lg 1. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja peamised vastuväited on järgmised: hageja ei ole tõendanud tal kahju tekkimist ega kahjus suurust; VV Auto OÜ ja Silwi Autoehituse AS poolt koostatud asjatundja arvamused on ebausaldusväärsed, kuna on peaaegu identsed sõnastuselt ja hageja hagis toodud seisukohtadega, lisaks ei nähtu Silwi Autoehitus AS arvamuselt, millal see koostatud on. Asjatundja arvamused ei ole võrdsustatavad ka eksperdiarvamusega, pooled ei ole määranud asjatundjaid omavahelise kokkuleppega TsMS § 232 lg 2 alusel; OÜ Müügiekspert esitatud arves ei ole aru saada, millisele sõidukile on hinnapakkumine võetud; varalise vastutuse kokkulepe ei ole kehtiv, sest selles märgitud hüvitise summa ei ole mõistlik, vastutus ei ole piiritletud ja sama sõidukiga sõitsid ka teised juhid; kostja on rikkumise heastanud ning on parandanud septembris 2015 vaidlusaluse sõiduki furgooni küljeseina; hageja ei ole mõistliku aja jooksul teatanud, et ei ole heastamisega nõus; vaidlusalust sõidukit on kasutatud peale kostja poolset heastamist ja ei ole peetud vajalikuks sõiduki parandamist. Maakohtu põhjendused
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud üle tunnistajad ja kostja vande all ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 07. oktoobril 2013 sõlmisid pooled töölepingu nr 1399, mille kohaselt kostja asus tööle hageja juures autojuht-ekspediitori ametikohal (TVK tl 16-18); kostja andis allkirja selle kohta, et on tutvunud autojuhi ohutusjuhendi ning autojuht-ekspediitor ametijuhendiga (TVK tl 28 ametijuhendi väljavõte; I kd tl 23-24, 92-95 ohutusjuhendi väljavõte) 07. oktoobril 2013 sõlmisid pooled materiaalse vastutuse kokkuleppe, mille järgi on kostja vastutuse ülempiir 6391,16 eurot ja talle makstav igakuine hüvitis 31,96 eurot (TVK tl 19); 11. oktoobril 2013 andis hageja kostjale üleandmise-vastuvõtmise aktiga tööde teostamiseks sõiduki registreerimisnumbriga XXX (edaspidi vaidlusalune sõiduk) (I kd tl 75); Kostja, teostades kaubavedu vaidlusaluse sõidukiga, tagurdades sõidukiga sõitis katki vaidlusaluse sõiduki furgooni külje; Kostja parandas furgooni külje neetides furgooni küljele plastikdetaili; Vaidlusalust sõidukit on kasutatud hageja majandustegevuses peale kostja poolset sõiduki parandamist (I kd tl 66 lõik 6, tl 114); 19. oktoobril 2015 esitas kostja hagejale avalduse töölt lahkumiseks omal soovil alates 19. november 2015; 19. november 2015, viimasel tööpäeval, kirjutas kostja seletuskirja, milles tunnistas, et kahjustas tagurdades vaidlusaluse sõiduki auto külge, kuna see asus kitsas kohas, sissesõit oli ebamugav ja peeglites olid päikesehelgid. Tegi remondi ja kahjustus sai parandatud (TVK tl 20; I kd tl 89-90);
19. novembril 2015 koostas hageja kostjale kahju hüvitamise nõude (TVK tl 21-22); Vaidlusalune sõiduk on käesoleva ajani parandamata.
13.Hageja on esitanud kohtule kostja vastu nõude väidetavalt töösuhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja tugineb esimese võimalusena poolte vahel sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppele, millisel juhul on nõude õiguslik alus töölepingu seadus (TLS) § 75 lg 1. Kui nõue nimetatud alusel ei ole edukas, siis palub hageja lahendada vaidlus TLS § 74 lg 2 alusel.
14.Poolte vahel puudub otseselt vaidlus, et kostja, teostades kaubavedu, tagurdas selliselt, et sõitis, talle tööle asudes üle antud vaidlusaluse sõiduki furgooni külje katki. Nimetatut tõendavad kostja 19. november 2015 kirjutatud seletuskiri (TVK tl 20, I kd tl 89-90), kostja vande all antud ütlused (I kd tl 168-169), tunnistaja XXX (I kd tl 165 pöördel) ütlused ning kohtule esitatud fotod (I kd tl 56-57). Kohtule esitatud 11. oktoober 2013 üleandmise-vastuvõtmise aktiga ning fotoga on tõendatud, et auto üleandmisel kostjale vaidlusaluse sõiduki furgooni külg ei olnud katki (I kd tl 75-76, II kd tl 10). Kohtul puudub alust kahelda, et hageja poolt kohtule esitatud foto ei ole tehtud enne vaidlusalust sündmust. Vaidlus on, millal väidetav juhtum aset leidis. Kostja väitel toimus juhtunu mais 2015 ning hageja väitel juulis 2015. Kostja vande all antud ütlustega on tõendanud, et juhtum leidis aset mai 2015 (I kd tl 168). Kohtul puudub alus kahelda kostja antud ütlustes. Tõele ei vasta hageja väited, et kostja on andnud vastuolulisi ütlusi, kuna TVK istungil väitis kostja, et juhtum leidis aset juunis, maakohtus aga mai 2015. Kohus selgitab, et TVK istungil osales kostja esindaja (TVK tl 7-10), mitte kostja isiklikult ning kostja esindaja ütlused/selgitused ei ole tõendiks (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-41-05). Hageja ei ole esitanud kohtule vastupidiseid tõendeid, et juhtum leidis aset juulis 2015, kohus andis 08.02.2017 toimunud istungil võimaluse hagejale esitada täiendavaid tõendeid (juhtumi kohta koostatud aktid), aga hageja ei soovinud täiendavaid tõendeid esitada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vande all antud ütlustega saab lugeda tõendatuks, et kostja põhjustas oma tegevusega mais 2015 hagejale kahju.
15.Pooled vaidlevad, kas poolte vahel sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe on kehtiv, kas kostja on rikkumise heastanud ning kahju suuruse üle.
16.Kohus kontrollib edasi, kas hageja saab nõuda kostjalt kahju hüvitamist varalise vastutuse kokkuleppe alusel. Kostja on seisukohal, et varalise vastutuse kokkulepe on tühine, kuna hageja ei ole kostjale tasunud eraldi hüvitist varalise vastutuse eest ja isegi kui on tasutud, siis on varalise vastutuse hüvitis summas 31,96 eurot kuus ebamõistlikult väike võrreldes rahalise vastutuse ülempiiriga summas 6391,16 eurot. Hageja leiab, et varalise vastutuse kokkulepe on kehtiv. Hageja on tasunud kostjale varalise vastutuse hüvitist, asjaolu, et see ei nähtu kostja pangakonto väljavõttelt eraldi, ei tähenda, et hageja ei ole seda tasunud. Lisaks leiab hageja, et kostjale varalise vastutuse eest makstud hüvitis 31,96 eurot kuus on mõistlik ja vastavuses rahalise ülempiiriga. Esmalt märgib kohus, et varalise vastutuse kokkuleppe alusel töötajale hüvitise maksmata jätmine ei välista varalise vastutuse kokkuleppe kehtivust. Poolte vahel sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppest nähtub, et pooled olid kokku leppinud kostjale hüvitise maksmise summas 31,96 eurot (TVK tl 19). Seega isegi kui hageja ei tasunud kostjale hüvitist, on kostjal olemas nõude õigus hageja vastu, mistõttu ei mõjuta see varalise vastutuse kokkuleppe kehtivust. Kohus nõustub aga kostja väidetega, et varalise vastutuse kokkulepe ei ole kehtiv, kuna kokkulepitud hüvitise suurus ei ole proportsioonis vastutuse rahalise ülempiiriga. TLS § 75 lg 2 p 5 alusel varalise vastutuse kokkulepe kehtivuse üheks oluliseks punktiks on, et tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist. TLS § 2 alusel käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. Töölepingu seaduse seletuskirja kohaselt tuleb TLS § 75 lg 2 nimetatud hüvitise mõistlikkust hinnata iga üksikjuhtumi puhul eraldi ja hüvitis ei saa sisalduda alampalgas, vaid peab sellele lisanduma. Kohus leiab, et käesoleval juhul kokku lepitud varalise
vastutuse hüvitist summas 31,96 eurot kuus ei saa pidada proportsioonis olevaks vastutuse rahalise ülempiiriga summas 6391,16 eurot. Sellise summa katmiseks peaks töötaja saama töötada tööandja juures enam kui 16 aastat. Seega leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe ei vasta TLS § 75 lg 2 toodud kohustuslikele nõuetele ja on kostjale kahjulik ning on seetõttu TLS § 2 alusel tühine. Samade summade puhul on varalise vastutuse kokkulepet pidanud tühiseks ka Tallinna Ringkonnakohus (13. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 2-14-51259, p 27). Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist varalise vastutuse kokkuleppe alusel, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi
17.Alternatiivselt on hageja palunud rahuldada hagi TLS § 74 lg 2 alusel. Tulenevalt TLS § 74 lg 2, kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada VÕS-is ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust. VÕS § 104 sätestab vastutuse süü puhul ja määrab süü vormid, milleks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hageja heidab kostjale ette rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 tähenduses. Töötaja tekitatud kahju hüvitamise eelduseks on: 1) töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine ja kostja süü, 2) kahju olemasolu, 3) põhjuslik seos lepingu rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Töötaja vabaneb vastutusest, kui ta rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu (VÕS § 103 lg 1 ja 2). Antud juhul ei tuvasta kohus (ning pooled ei tuginenud sellele), et kostja oleks rikkunud oma kohustusi vääramatu jõu mõjul.
18.Sisuliselt heidab hageja kostjale ette, et kostja, tagurdades vaidlusaluse sõidukiga, ei veendunud tagurdamise ohutuses, kostja jätkas tagurdamist kitsasse sissesõitu olukorras, kus peeglites olid päikesehelgid, millega kostja jättis hoole järgimata olulisel määral. Raske hooletusega on tegemist siis, kui vajalikku hoolt ei järgita olulisel määral. Objektiivselt tähendab see hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, mistõttu rikkumine peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõtmatu. Sellisteks juhtumiteks võiks pidada näiteks liiklusreeglite või ohutusnõuete jämedat eiramist (vt Varul, P. jt, Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 104 p 6.2.2 lg b). Kohus on seisukohal, et kostja süü ja sellel rajanevat vastutust ei saa tuvastada 19. novembri 2015 seletuskirjaga (I kd tl 89-90). TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei ole pooled kokku leppinud, et seletuskiri tõendab kostja süüd. Kostja on seletuskirjas kirjeldanud üksnes sündmuse toimumist, kuid on leidnud, et kuna on vaidlusaluse sõiduki ära remontinud, siis on kahjustus parandatud. Nimetatut on kostja kinnitanud ka vande all antud ütlustes. Seega kohus peab esmalt tuvastama, kas kostja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust ja on rikkumises süüdi. TLS § 16 alusel töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama § lg 2 sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Poolte vahel sõlmitud töölepingust tulenevalt kohustus kostja alluma tööandja juhtimisele ning kontrollile, täitma Eesti Vabariigi õigusaktide ja tööandja poolt ettevõttesiseste aktidega sätestatud tingimusi (p 7.1). Hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel oma kohustuste täitmist või, mis kahjustavad tööandja, teiste töötajate või kolmandate isikute vara (p 7.3). Teatama otsesele
juhile (juhtkonnale) viivitamatult töötakistustest või nende ohust ning võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldama niisugused takistused või nende ohu (p 7.4) (TVK tl 17). Vastavalt autojuht-ekspediitori ametijuhendile oli kostja töö põhieesmärgiks kliendi poolt tarnitud toote, s.o kauba ja tema originaaldokumentide (edaspidi: veos) vedu punktist A punkti B ning kauba pealeja mahalaadimistööde teostamine järgides nii õigusaktide kui ka kliendi ning ettevõtte poolt kehtestatud eeskirju ja tingimusi (TVK tl 28). Vastavalt „Ohutusjuhend autojuhile“ (edaspidi ohutusjuhend, I kd tl 23-24, 92-95) p 3.4 peab autojuht-ekspediitor kontrollima, et esiaknaklaas, esi- ja tagatuled ning tahavaatepeeglid on puhtad ja vastavad seaduses nõutule ja p 4.23 kohustab autojuht-ekspediitorit olema eriti ettevaatlik, kui ta alustab liikumist tagurpidi sõitmisega ja piiratud vaatevälja või halva nähtavuse korral tuleb juhil kasutada teiste inimeste abi. Ohutusjuhendi p 4.22 kohustab enne kui alustada liikumist peatumist- (parkimist) kohalt või välja sõita õuest, tsehhi väravatest jne. on autojuht kohustatud veenduma, et see on jalakäijatele ja reisijatele ohutu, takistamata liikuvaid transpordivahendeid. Vastavalt liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 33 lg 2 p 3 sätestab, et autojuht kohustab enne sõidu alustamist veenduma, et tuled ja registreerimismärgid ning juhi vaatevälja jäävad sõiduki aknad ja tahavaatepeeglid on puhtad. LS § 49 lg 1 kohaselt ei tohi autojuht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Kostja töötas hageja juures alates 07. oktoober 2013 ehk ca kaks aastat enne juhtumi toimumist. Kostjale olid teada tema ametijuhendist ja ohutusjuhendist tulenevad kohustused. Kostja on allkirjastanud vastavad dokumendid (I kd tl 95), mille osas puudub ka vaidlus. Kohus nõustub hagejaga, et autojuht-ekspediitori ametikoht on seotud suurema ohuga, millest tingituna on eriti oluline, et autojuht-ekspediitor täidaks hoolikalt seadust ning ettevõttesiseseid juhendeid. Liikluses osalemine nõuab autojuhilt kõrgendatud tähelepanu. Kostja, et olla autojuht-ekspediitor, peab olema läbinud C-kategooria koolituse, autojuhi ametikoolituse. Kostja 19. novembri 2015 seletuskirjast (I kd tl 89-90) nähtub, et kostja tagurdas vaidlusaluse sõidukiga ebamugavasse ja kitsasse kohta vaatamata sellele, et nähtavus oli piiratud, kuna peeglites olid päikesehelgid. Seda, et kostja on sõidukit kahjustanud tunnistas kostja ka enda vande all antud ütlustes (I kd tl 168). Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kostja on olulisel määral rikkunud vajalikku hoolt ning on eiranud talle ametijuhendist, ohutusjuhendist ja liiklusseadusest tulenevaid kohustusi. Kostjal oli kohustus kontrollida enne sõidu alustamist, et auto tagurdamise manöövriks on paigas ja puhtad peeglid ning auto aknad, et tagurdamise manööver oleks ohutu ja vajadusel paluma kolmandate isikute abi manöövri sooritamiseks. Kostja on aga vaatamata sellele, et kostja nähtavus oli piiratud, seoses päikesehelkidega peeglitesse, jätkanud tagurdamist. Seega leiab kohus, et eeltoodust tulenevalt saab teha järelduse, et kostja on rikkunud töölepingut raske hooletuse tõttu ja vastutab seega tööandjale tekitatud kahju eest. Kostja väited, et sõidukil oli peegel katki ja auto käigukast ei olnud korralik, on asjakohatud ja tõendamata. Lisaks ohutusjuhendi p 3.1 ja 3.5 sätestavad autojuht-ekspediitorile kohustuse kontrollida enne väljasõitu auto tehnilist seisukorda ning rikke korral teavitama sellest viivitamatult töölõigu juhile ning mitte alustama tööd enne kui rikked on kõrvaldatud.
19.Järgnevalt kontrollib kohus kahju olemasolu ja suurust ning kostja kahju hüvitamise kohustuse ulatust. Hageja nõuab otsese varalise kahju hüvitamist VÕS § 128 lg 3 mõistes, mis hõlmab kahjustada saanud vaidlusaluse sõiduki kordategemise kulude hüvitamist summas 4250 eurot. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et hageja ei ole veel vaidlusalust sõidukit korda teinud ehk ei ole furgooni küljeseina vahetust teostanud, ei muuda fakti, et hageja on kahju kannatanud. Riigikohus on asunud seisukohale, et asja kahjustamise korral saab kannatanud nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui asja ei ole veel korda tehtud (vt Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-2-1-139-05, p 12; nr 3-2-1-75-07, p 13; nr 3-2-1-55-11, p 14).
VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 alusel asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Hageja leiab, et kahju suurus ja olemus on tõendatud kohtule esitatud asjatundjate arvamustega, seletuskirjadega ja tunnistaja XXX ütlustega. Hageja on seisukohal, et kahju likvideerimiseks on vajalik välja vahetada kogu vaidlusaluse furgooni küljesein, kostja poolt küljeseina lappimine ei anna vajalikku ja kestvat tulemust. Kostja on küljeseina lappinud nädal enne töösuhte lõppemist ja omavoliliselt. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kahju olemust ja suurust ning lisaks on kostja rikkumise heastanud. Hageja ei ole tõendanud, et vajalik on välja vahetada kogu vaidlusaluse furgooni küljesein ja leiab, et üksnes küljeseina lappimine on piisav, kuna hageja kasutab vaidlusalust sõidukit käesoleva ajani enda majandustegevuses ning ei ole pidanud vajalikuks furgooni küljeseina vahetust. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid tekitatud kahju ulatuse osas, kohtule ei ole esitatud fotosid sõiduki kahjustustest ega akti, mis algatati väidetavalt kostja poolt vaidlusalusele sõidukile kahju tekitamisel. Seega tugineb kohus kahju ulatuse osas kostja ja tunnistaja XXX ütlustele. Kostja vande all antud ütlustest nähtub, et kostja riivas vaidlusaluse sõiduki furgooni küljeseina, külg oli läbikriimustatud ja läbilöödud vastu suurt prügikasti, küljes oli auk, lai kriimustus. Kahjustus ei olnud tõsine (I kd tl 168). Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et vaidlusaluse sõiduki furgooni küljeseinal oli vineer katki ja näha oli penoplasti (I kd tl 168 pöördel). Seega saab järeldada, et furgooni küljesein sai kannatada, furgooni küljeseinas oli auk koos laia kriimustusega. Kohus on aga seisukohal ja nõustub kostjaga, et tõendamata on, et vaidlusalusel sõidukil vajab vahetamist kogu furgooni küljesein. Hageja on kohtule esitanud VV Auto OÜ töötaja XXX poolt 13.11.2015 koostatud ekspertarvamuse, mille kohaselt Sõiduki XXX isotermilise furgooni parema küljeseina kahjustuse remont „augu lihtsa lappimise nöoel“ ei ole mõistlik, sest sõiduki vibratsioon, furgooni suur sise –ja välis temepratuudie vahe ning sisemised pinged, mis tingitud koormakinnitusliinist ei taga kestvat tulemust. Remont on võimalik ja saavutatakse kestev tulemus vaid siis kui vahetatakse välja terve parempoolse seina paneel (I kd tl 74) ja Silwi Autoehitus AS ekspertarvamuse, mille kohaselt furgooni parem külgsein on saanud oluliselt kahjustada ja mõistlik on välja vahetada terve parempoolne paneel. Parandada tekkinud kahjustust ei ole otstarbekas kuna tegemist on liiga suure läbiva kahjustusega ja on tõsine oht sisemiste pingete ja külmasilla tekkeks (suur temeperatuuri vahe), samuti vibratsiooni arvestades ei taga seina osaline lappimine püsivat tulemust (II kd tl 11). Kohus käsitleb esitatud eksperdiarvamusi asjatundjate arvamusena. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist ei ole usaldusväärsete tõenditega. Kohus on tuvastanud, et õnnetus juhtus mais 2015, arvamused on aga koostatud novembris 2015 ja juulis 2016 (mida kinnitab hageja oma seisukohas (II kd tl 33, p 2.2) ja selgitustes istungil), arvamusest ei ole näha, mis haridusega on isikud, kes on arvamused koostanud, millal ja kas on vaidlusalune sõiduk üle vaadatud, millistele andmetele tuginedes on isikud jõudnud järeldusele, et mõistlik on välja vahetada kogu furgooni küljesein. Kohus on juhtinud hageja tähelepanu, et asjatundjate
arvamused ei ole usaldusväärsed ja on teinud hagejale ettepaneku ekspertiisi taotlemiseks, kuid hageja ei ole pidanud ekspertiis taotlemist vajalikuks. Lisaks märgib kohus, et mõlemad isikud on asunud seisukohale, et mõistlik ei ole parandada furgooni seina ehk nimetatust saab teha järelduse, et furgooni küljeseina vahetamine ei ole kohustuslik, vaid seda saaks parandada ka ilma tervet küljeseina välja vahetamata. Asjaolu, et terve furgooni küljesein ei vaja vahetamist tõendab ka see, et vaidlusalust sõidukit on kasutatud kaubaveoks peale kostja poolt sõiduki kahjustamist ja parandamist. Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostja parandas vaidlusaluse sõiduki furgooni küljeseina selliselt, et pani seinale plastiku, selle alla hermeetiku ja kinnitas plastiku neetidega (I kd tl 168 pöördel). Sõiduki parandamine nähtub ka kohtule esitatud fotodelt (I kd tl 56-57) ning nimetatud kinnitavad ka tunnistaja XXX ütlused (I kd tl 165-166). Puudub vaidlus, et vaidlusalust sõidukit on kasutatud peale kostja poolset sõiduki parandamist. Nimetatut on kinnitanud hageja oma 19.04.2016 seisukohas (I kd tl 66) ja 19.05.2016 seisukohas (I kd tl 115116) ning nimetatut tõendab tunnistaja XXX ütlused (I kd tl 165-166). XXX ütlustest nähtub, et tunnistaja on kasutanud vaidlusalust sõidukit talveperioodil 2015 ja 2016 ning ka siis, kui vihma või lund sadas ning furgooni vihma sisse ei sadanud. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt seisab vaidlusalune sõiduk käesoleva ajani väljas parklas (II kd tl 72). Kohtule esitatud tõendiga on tõendatud, et vaidlusaluse sõiduk on läbinud 14.08.2015 tehnoülevaatuse (I kd tl 104), ning sõiduk on tunnistatud kasutuskõlblikuks.
20.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud hageja nõue, mille kohaselt hageja nõuab kahjustatud furgooni küljeseina väljavahetamiseks uue küljeseina vastu tehtavate kulutuste hüvitamist. Kohus märgib ka, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Kohtule esitatud OÜ Müügiekspert 17. november 2015 arve nr 744 (TVK tl 26) ei tõenda kahju suurust. Arvelt ei ole arusaadav, millise sõiduki osas on hinnapakkumine võetud, tuvastatav ei ole, kes on käsikirjaliselt arvele lisanud auto registreerimisnumbri. Tõend ei ole ka usaldusväärne, kuna hinnapakkumine on võetud alles 17. november 2015, kuigi sündmus leidis aset juba mais 2015. Kohus on hageja tähelepanu antud asjaoludele juhtinud 28.06.2016 ja 08.02.2017 istungitel, kuid hageja ei ole pidanud vajalikuks täiendavaid tõendeid kahju suuruse osas esitada. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt avatakse iga sündmuse kohta tavaliselt koheselt väidetavalt akt ja tehakse hinnapakkumised kahju suuruse kindlakstegemiseks (II kd tl 67-73). Hageja ei pidanud vajalikuks kohtule sündmuse kohta esitatud akti esitada. Lisaks märgib kohus, et isegi kui oleks tõendatud vajadus vahetada kahjustatud furgooni küljesein uue küljeseina vastu, siis ei ole TLS § 74 lg 2 mõttega kooskõlas olukord, kus töötaja peaks hüvitama tööandjale kahju, mis on mitu korda suuremas ulatuses kui on töötaja töötasu, antud seisukohale on asunud ka Tartu Ringkonnakohus (vt 11. september 2015 otsus tsiviilasi nr 2-14-8631).
21.Kohus leiab ka, et hageja nõue on põhjendamatu, kuna kostjapoolset, vaidlusaluse sõiduki furgooni küljeseina parandamist, võib lugeda rikkumise heastamiseks VÕS § 107 tähenduses. VÕS § 107 lg 1 alusel lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, muu hulgas mittekohase täitmise parandada või asendada, kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, kui: 1) heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik ja 2) heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja 3) kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda. VÕS § 107 lg 2 sätestab, et kohustust rikkunud lepingupool võib kohustuse rikkumise heastada mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta on kahjustatud lepingupoolele teatanud heastamise kavatsusest, pakutavast heastamise viisist ja ajast ning kahjustatud lepingupool, kellel on heastamisest keeldumiseks õigustatud huvi, ei ole mõistliku aja jooksul teatanud, et ta ei ole heastamisega nõus. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjapoolne vaidlusaluse sõiduki kahjustamine toimus mai 2015. Puudub vaidlus ning on tõendatud (kostja vande all antud ütlused, fotod, tunnistajate XXX ja XXX ütlused), et kostja on sõiduki parandanud, paigutades furgooni küljeseinale plastikdetaili ja neetinud selle kinni, plastikdetaili alla paigutas kostja hermeetiku. Puudub vaidlus, et
vaidlusalust sõidukit on kasutatud hageja majandustegevuses peale kostja poolset sõiduki parandamist ning, et sõiduk seisab välitingimustes parklas, mida on tunnistanud tunnistaja XXX, ja on käesoleva ajani parandamata. Vaidlus on, millal toimus kostja poolt vaidlusaluse sõiduki parandamine ning, kas parandamine toimus hageja nõusolekul. Hageja väitel parandas kostja vaidlusaluse sõiduki novembris 2015 nädal enne töölt lahkumist omavoliliselt ning kostja väitel parandas kostja sõiduki september 2015 hageja nõusolekul. Kostja on vande all antud ütlustes märkinud, et parandas vaidlusaluse sõiduki septembris 2015 hageja garaažis logistiku XXX(hiljem selgunud, et XXX) ettepanekul (I kd tl 168-169). Kostja ütlusi kinnitab ka tunnistaja XXX, kelle ütluste kohaselt parandas kostja vaidlusaluse sõiduki, ajal, mil lund ei olnud ja oli soe, hageja garaažis hageja korraldusel, ning hageja parandusele vastuväiteid ei esitanud (I kd tl 166). Hageja esitatud tõend meteroloogilised andmed (II kd tl 14-15), ei tõenda, et sõiduki parandamine toimus novembris 2015. Üldteada on asjaolu, et novembrikuu on talvekuu ning keskmine temperatuur 7 kraadi ei ole soe. Seega leiab kohus, et saab teha järeldused, et kostja parandas auto septembris 2015. Asjaolu, et parandamine toimus hageja ettepanekul, toetavad tunnistaja XXX ütlused ja kirjalikud selgitused (I kd tl 134) ning XXX kirjalikud selgitused (I kd tl 133), kelle ütlustest nähtub, et hageja juures on tavapärane, et antakse võimalus leida töötajal ise remondiöökoda, kus auto parandada, mis kohtu hinnangul näitab, et töötajale antakse võimalus ise kahjustatud sõidukid parandada. Samas ei tõenda tunnistaja XXX ütlused ja kirjalik selgitus ning XXX kirjalikud selgitused, et kostjale ei antud võimalust ise sõiduk parandada, kuna nimetatud isikud ei töötanud vaidlusaluse sõiduki kahjustamise ajal hageja juures. Lisaks kõigele ei mäleta tunnistaja XXX üldse, millal ta töötas hageja juures, millal vaidlusalune sündmus toimus, kes teda sündmusest teavitas. Usutavad ei ole XXX kirjalikud ütlused (II kd tl 13), et tema ei ole andnud hagejale korraldust sõiduki parandamiseks, kuna ta isegi ei ole pädev andma töötajale korraldust sõidukite parandamiseks. Kostja töölepingust nähtuvalt on kostja otseseks ülemuseks logistik (TVK tl 1618), puudub vaidlus, et XXX oli logistik. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja juures saab otsuseid seoses sõidukite parandamisega vastu võtta ainult tehnikajuht ja, et sellisest korraldusest on kostjat teavitatud, nimetatule juhtis kohus hageja tähelepanu 08.02.2017 istungil. XXX ja XXX kirjalike ütluste usaldusväärsus ja tõendamisjõud on ka kohtu hinnangul madalam, kuna tegemist on hageja töötaja ja endise töötajaga ning, kuna hageja ei pakkunud kohtule ega vastaspoolele võimalust isikule tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-115-15, p 18), millele on kohus juhtinud hageja tähelepanu 28.06.2016 ja 08.02.2017 istungitel. Lisaks ei ole hageja pidanud vajalikuks esitada täiendavaid kirjalikke tõendeid kirjalikes selgitustes esitatud asjaolude tõendamiseks. Hagejal oli võimalus esitada kohtule väidetavalt sündmuse kohta hageja juures algatatud akt. Tõendite madalamat usaldusväärsust ja tõendamisjõudu kinnitab ka asjaolu, et kostjale ei ole esitatud peale vaidlusaluse sõiduki furgooni küljeseina katki sõitmist kahjunõuet. Hageja ei ole tõendanud, et on kostjale esitanud kahju nõude. 19. november 2015 koostatud kahjunõudel puudub kostja allkiri. Kostja avaldus TVK-le tõendab, et alles peale seda, kui kostja pöördus hageja poole lõpparve saamiseks, asus hageja nõudma kostjalt kahjusid, milledest kostja ei saanud aru, kuna kostjale ei olnud esitatud ühtegi pretensiooni hageja juures töötamise ajal (II kd tl 16-17). Seega leiab kohus, et eeltoodust tulenevalt saab teha järeldused, et kostja parandas vaidlusaluse sõiduki september 2015 hageja heakskiidul, mida kinnitab ka asjaolu, et hageja jätkas sõiduki kasutamist oma majandustegevuses ja ei ole pidanud vajalikuks käesoleva ajani sõidukit parandada ehk hageja ei esitanud vastuväiteid mõistliku aja jooksul kostja poolt sõiduki parandamisele.
22.Eeltoodust tulenevalt, kuna kostja parandas omal kulul vaidlusaluse sõiduki furgooni küljeseina, mille osas hageja ei esitanud mõistliku aja jooksul vastuväiteid ning jätkas sõiduki kasutamist oma majandustegevuses, siis on hea usu põhimõtte vastane, et kostja hüvitaks hagejale lisaks veel väidetavat kahju.
23.Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata.
24.Kohtuotsuse põhjendustes märkimata väited ja tõendid ei ole kohtu hinnangul käesolevat kohtuasja silmas pidades asjakohased. Menetluskulude jaotus
25.Juhindudes TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 on tsiviilasja hind 4250 eurot.
26.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
27.Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
28.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.