(Kostja õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohtuasja number
2-07-53004
Otsuse kuupäev
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Tsiviilasi
AS H hagi OÜ C vastu 52 772,88 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS H, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen, Advokaadibüroo XXX Kostja OÜ C, registrikood XXX asukoht XXX
Asja läbivaatamise kuupäev
07.03.2008.a., kirjalik menetlus
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Mõista välja OÜ-lt C AS H kasuks 52 772 (viiskümmend kaks tuhat seitsesada seitsekümmend kaks) krooni ja 88 senti. Menetluskulud jätta OÜ C kanda. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel 21.03.2007.a. sõlmitud üürilepingust tuleneva võla summas 47 034,80 krooni, tekitatud kahju summas 944 krooni ja viivise summas 4 794,08 krooni ning menetluskulud.
Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ärakirja ja selle lisad koos kohustusega esitada hagile kirjalik vastus. Kostja on eelnimetatud materjalid kätte saanud ja on kohtule 06.02.2008.a.kirjalikult vastanud. Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja tunnistas hagi. Kostja palub jätta menetluskulud poolte enda kanda. Oma taotlust põhjendab kostja asjaoluga, et ta on hageja ees võlgnevust tunnistanud, mistõttu hageja oleks võinud asja menetleda maksekäsumenetluses, kus on riigilõiv väiksem ja oleks puudunud vajadus kasutada advokaadi õigusteenust. Samuti leiab kostja, et hageja nõue oli sissenõutav alates 14.12.2007.a.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kuivõrd kostja oma 05.01.2008.a. kirjalikus vastuses tunnistas hagi ja selle vastu ei vaielnud, tuleb hagi rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kostja esitas taotluse jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kohus leiab, et kostja taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt muutus nõue sissenõutavaks 14.12.2007.a. Hageja on esitanud kostjale arveid, mille tasumise tähtaeg on nimetatud kuupäevast varasem, viimaste arvete tasumise tähtaeg on 31.10.2007.a. (arve nr 00251, tl 18 ja arve 002246, tl 23). Pärast kostjapoolset lepingurikkumist esitas hageja kostjale pretensiooni, milles palus võlgnevus tasuda hiljemalt 05.12.2007.a. (tl 20). Kostja esitas vastuse pretensioonile, milles teatas, et kustutab võlgnevuse 14.12.2007.a., kuid nimetatud kuupäeva ei saa pidada kohustuse sissenõutavaks muutumise päevaks. Samas ei ole kostja kohustust seni täitnud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja ei ole põhistanud asjaolu, miks menetluskulude jätmine kostja kanda eeltoodu alusel kostja jaoks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik on. Kohus peab märkima, et asja menetlenud kohus määrab oma kohtulahendis TsMS § 173 kohasel kindlaks menetluskulude jaotuse. Hüvitatava summa kindlaksmääramine toimub eraldi menetluses, mille käigus kostjal on õigus esitada vastuväited juhul, kui hageja menetluskulud tunduvad kostjale ebamõistlikult suured. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme
kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub kostja õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.