2.Tühistada Harju Maakohtu 21. aprilli 2017 otsus osas, milles maakohus rahuldas Osaühingu Euronurk Spedition (likvideerimisel) hagi Osaühingu PILVER TRANSPORT vastu põhivõlga 700 eurot ületavas osas ja viivisevõlga 191,36 eurot ületavas osas seisuga 20.04.2017, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi eelmärgitud osas rahuldamata ja jaotada teisiti menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Rahuldada osaliselt Osaühingu Euronurk Spedition (likvideerimisel) hagi Osaühingu PILVER TRANSPORT vastu. 3.2.Välja mõista Osaühingult PILVER TRANSPORT Osaühingu Euronurk Spedition (likvideerimisel) kasuks põhivõlg 700 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, viivis põhivõlalt 20.04.2017 seisuga 191,36 eurot ja edasi viivis protsendina tasumata põhivõlalt (700 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 3.3.Jätta rahuldamata Osaühingu Euronurk Spedition (likvideerimisel) taotlus tunnistada otsus viivitamata täidetavaks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Euronurk Spedition (likvideerimisel) esitas 14.10.2016 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse Osaühingu PILVER TRANSPORT vastu 1849,88 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 23.12.2016 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1440 eurot, viivise 352,92 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise protsendina põhinõudest alates 24.12.2016 kuni selle täitmiseni, arvestades esimeses järjekorras tasutuks viivise ja teises järjekorras põhivõla. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt osutas hageja suulise käsunduslepingu alusel kostjale juriidilist abi tsiviilasjades nr 2-12-32943 ja 2-12-33859 ning võlgnikuga seotud isikuga notariaalse tehingu ettevalmistamisel. Hageja täitis võetud kohustusi korrektselt ja nõuetekohaselt. Pretensioone, märkusi ja vastuväiteid teenuste osutamise kohta kostja ei esitanud.
4.Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest mh 29.11.2013 arve nr 697 summas 840 eurot ja 28.11.2013 arve nr 696 summas 600 eurot. Kostja sai arved isiklikult kätte, kuid ei tasunud neid ettenähtud tähtajaks 03.12.2013. Kokku võlgneb kostja hagejale 1440 eurot. Hageja ei ole loobunud oma nõuetest kostja vastu.
Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud käsunduslepingu olemasolu ega selle sisu. Hageja ei tõendanud, et kostja andis talle käsundi arvetel kajastatud tegevuste tegemiseks ja et teenust on nõuetekohaselt osutatud. Samuti on tõendamata tasukokkulepe.
7.Tõendatud ei ole, et arvel nr 697 kajastatud tööd olid kostjale vajalikud ja kasulikud. Tasustamisele kuulub üksnes töö, mis oli kliendile vajalik. Arve kohaselt oli tegemist varasemate dokumentide parandamise ja täiendamisega, mis ei kuulu tasustamisele.
8.Arusaamatuks jääb, miks peab kostja hagejale tasuma teiste füüsiliste isikute väidetavate toimingute eest. Arusaadav ei ole Anastasia Nezgovorova seos hagejaga ja miks peab tema väidetava töö eest tasuma hagejale.
9.Hageja on oma nõuetest loobunud. Hageja kinnitas 28.11.2013 e-kirjas, et selle manuses olev dokument kajastab täielikku ja ammendavat arvete ning nende aluste loetelu. Vaidlusalused arved selles loetelus ei kajastu.
10.Kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud, tasaarvestab kostja hageja nõude oma nõudega tema vastu. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, mille alusel osutas hageja kostjale teenuseid seoses esindamisega pankrotimenetluses. Selle kokkuleppe raames andis hageja kostjale korralduse maksta ettemaksu 4000 eurot kolmanda isiku Log Agency LPP arveldusarvele. Kostja korraldusel täitis kostja ettemaksu tasumise kohustuse Lineata LTD, kes maksis 22.08.2013 Log Agency LPP arvele 4148,35 eurot. Kuna hageja ei ole ettemaksu summas teenuseid osutanud, kuulub see tagastamisele. Kostja andis hagejale 04.12.2015 kirjaga ettemaksu tagastamiseks tähtaja kuni 28.12.2015. Hageja ei ole ettemaksu tagastanud. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1200 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, viivise põhivõlgnevuselt 20.04.2017 seisuga 328,05 eurot ja edasi viivise protsendina tasumata põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus 83% ulatuses hageja ja 17% ulatuses kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 774,39 eurot ja hagejalt kostja kasuks 170,85 eurot. Tasaarvestuse tulemusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 603,54 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni kohustuse täitmiseni.
12.Otsuse kohaselt tõendavad käsunduslepingut õigusteenuste osutamiseks järgmised dokumendid: kostja 03.09.2012 volikiri, mille kohaselt pidid käsundit täitma A.Nezgovorova ja I.Nezgovorova; apellatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-12-32943 ja ringkonnakohtu 31.10.2013 otsus; arve nr 152 ja arve nr 216, mis on kostja poolt tasutud. Õige ei ole kostja väide, et arve nr 152 on võltsitud, sest hageja poolt kostjale esitatud arve erineb hageja poolt kohtule esitatud arvest. Kostja ja hageja esitatud arvetel märgitud teenuste sisu ja nende eest küsitav tasu kattuvad. Et hageja esitatud arve eksemplaris on teenuseid kirjeldatud pikemalt, ei sea arve ehtsust kahtluse alla. Kostja märgib oma 04.11.2016 nõudeavalduses ka ise, et hageja osutas talle 2012. ja 2013.a juriidilisi teenuseid. Hagejal on õigus nõuda tasu maksmist arvetel nr 697 ja nr 696 märgitud teenuste eest. Et hageja tegevusalaks oli 2013.a veoste ekspedeerimine, ei lükka ümber, et hageja osutas kostjale õigusteenust käsunduslepingu alusel.
13.Arve nr 697 koostati 29.11.2013 ja arve nr 696 koostati 28.11.2013. Arvete tasumise tähtaeg oli 03.12.2013. Kostja ei väitnud, et ta ei ole arveid kätte saanud ja ta ei ole neid mõistliku aja jooksul vaidlustanud. Seega võib eeldada, et kostja on arvega nõustunud ja ülesande täitmine on tema poolt vastu võetud.
14.Õigusteenuse osutamist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest ja hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu. Kuna tõendamata on kokkulepe tasu suuruse kohta, on hagejal õigus mõistlikule tasule. Kostjale osutatud õigusteenuse mõistlikuks tunnitasuks võib pidada 100 eurot (käibemaksuta). Arve nr 697 kohaselt osutati õigusteenust 7 tundi hinnaga 840 eurot (käibemaksuga). Arve nr 696 kohaselt osutati õigusteenust 5 tundi hinnaga 600 eurot (käibemaksuga). Kuna hageja on käibemaksukohuslane, tuleb kostjalt mõista tasu välja käibemaksuta. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 29.11.2013 arve nr 697 alusel 700 eurot (käibemaksuta) ja arve nr 696 alusel 500 eurot (käibemaksuta), samuti viivist seadusejärgses määras alates 04.12.2013 ja sissenõudmiskulu 40 euro hüvitamist. Lähtuda saab Riigikohtu praktikast lepingulise esindaja mõistliku tasu suuruse osas. Õige ei ole kostja väide, et Riigikohtu praktika kohaldub üksnes advokaadist lepingulisele esindajale.
15.Asjassepuutuv ei ole väide, nagu ei oleks hageja tõendanud, et ta täitis käsunduslepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Hoolimata kohtu selgitustest ei kasutanud kostja õiguskaitsevahendit käsunduslepingust tulenevate väidetavate õiguste realiseerimiseks.
16.Hageja nõudest loobumist ei tõenda tema 28.11.2013 dokument, mis pidi kajastama täielikku ja ammendavat arvete ning nende aluste loetelu, kuid mis ei kajasta hagi aluseks olevaid arveid. E-kiri ei ole käsitletav poolte kokkuleppena nõudest loobumiseks VÕS § 207 lg 1 mõttes ja selle sõnastusest ei tulene kinnitust võlasuhte puudumise kohta. Mõistlik isik ei pidanud seda sellisena mõistma. Hageja saatis e-kirjaga täieliku arvete loetelu e-kirja saatmise aja seisuga.
17.Kostja ei tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe õigusteenuste osutamiseks pankrotimenetluses ja et tal on hageja vastu selle kokkuleppe alusel tasaarvestatav nõue. Arve, sh Log Agency LPP poolt koostatud 19.08.2013 arve, ei tekita kohustusi ega loo võlasuhet poolte vahel ning ei tõenda hageja ja kostja kokkulepet õigusteenuse osutamiseks pankrotimenetluses. Lineata LTD kinnitas, et täitis Log Agency LLP-le 22.08.2013 tehtud ülekandega summas 4148,35 eurot kostja kohustust. Kinnitusest ei selgu, millise võlausaldaja ees ja millisest võlasuhtest tekkinud kostja kohustust täideti. Kostja endine juhatuse liige JN kinnitas, et hageja palus kostjal kanda ettemaksuna 4000 eurot Log Agency LLP arveldusarvele, kuid kinnitusest ei selgu, millise hageja ja kostja vahel olnud võlasuhte raames rahaülekanne toimus. Kinnitus ei tõenda kokkulepet pankrotimenetluses õigusteenuste osutamise kohta.
18.Seoses hagi osalise rahuldamisega jäävad hageja menetluskulud 83% ulatuses kostja kanda ja kostja menetlusulud 17% ulatuses hageja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 933 eurot, sh 225 eurot riigilõiv ja 708 eurot õigusabikulud, millest kostjal tuleb hagejale hüvitada 774,39 eurot. Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 1005 eurot, sh õigusabikulu 936 eurot, tõlkekulu 65 eurot ja dokumentaalsete tõendite saamise kulu 4 eurot, millest hagejalt tuleb kostjale hüvitada 170,85 eurot. Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 603,54 eurot. Apellatsioonkaebus
19.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg 1200 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, viivis 328,05 eurot ja edasiulatuv viivis
VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja palub jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20.Kaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt nii materiaalõiguse kui ka menetlusõiguse norme ja jõudis ebaõigele järeldusele.
21.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole oma nõudest kostja vastu loobunud. Kui maakohus leidis, et hageja osutas teenust oma majandus- ja kutsetegevuses, pidi professionaalsele juristile olema selge, et e-kirjas sisaldunud lause sõnastusega ta loobub nendest nõuetest, mis ei ole kirjale manustatud nimekirjas kajastatud. Maakohtu seisukohad on vastuolulised ja põhjendamata.
22.Hagi tuli tasukokkuleppe tõendamata jätmise tõttu jätta rahuldamata, mitte rahuldada see osaliselt. Hageja ei tegutsenud nõutava hoolsusega ega osutanud nõuetekohast teenust. Majandus- ja kutsetegevusena õigusabi osutava isiku elementaarne hoolsuskohustus on kirjaliku käsunduslepingu sõlmimine kliendi kohtus esindamiseks, selge tasukokkuleppe dokumenteerimine ja üheselt mõistetavate arvete esitamine. Käesoleval juhul on tõendamata kogu lepingu sisu, tasukokkuleppe olemasolu ja käsundiandjalt saadud juhiste järgimine. Seda möönis hageja ka ise.
23.Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et klient peab maksma juristile tasu seetõttu, et viimane kulutas aega kohtule esitatava dokumendi koostamiseks. Jurist pidi tasu saamiseks tõendama, et dokumendi esitamine oli menetluses vajalik kliendi õiguste kaitseks. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja ei tõendanud osa arvete peal kajastatud tegevusi.
24.Maakohus määras tasu suuruse ebaõigesti lähtudes VÕS §-st 627 ja Riigikohtu praktikas välja kujunenud vandeadvokaatide tasumäärast. Teenuse osutamisel ei järgitud elementaarseid hoolsusnõudeid. Kuna hageja tegeleb õigusabi osutamisega oma põhitegevuse kõrvalt, ei kohaldu VÕS § 627 lg 1 ja maakohus ei saanud sellele tugineda. Hageja töötajad ei ole advokatuuri liikmed ja neile ei kehti samasugused kvalifikatsioonija enesetäiendamise nõuded. Seega ei saa mõistlikku keskmist tasu määrates hinnata hageja tööd võrdselt advokatuuri liikme tööga.
25.Põhjendamatu on maakohtu etteheide, et kostja jättis arved vaidlustamata. Alusetutele arvetele ei peagi viivitamata vastuväiteid esitama. Kostja väljendas oma seisukohta, jättes arved tasumata. Vaikimist ei tohi lugeda arvetega nõustumiseks. Ka hageja ei ole üles näidanud huvi arvete tasumise vastu.
26.Alusetu on maakohtu seisukoht, et ettemaksu tagastamiseks puudub alus. Kohus kohtles pooli ebavõrdselt. Kohus tuvastas hageja nõude aluseks oleva lepingu olemasolu arvete ja kohtudokumentide põhjal, samas ei tuvastanud hageja kohustust kostja ees arvete, kinnituste ja kokkuvõtvas nimekirjas kajastatu alusel. Hageja tunnistas, et kostja tasus talle ettemaksu 4000 eurot - kanne nähtub hageja kokkuvõttest. Ettemaks kuulub tagastamisele osas, milles kostja ei ole teenuseid saanud. Ettemaks tuleb tagastada isegi juhul, kui käsunduslepingut pankrotimenetluses õigusabi osutamise kohta ei olnud. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli käsundusleping, mille raames võis olla mitu erinevat käsundit. Seega tasuti ettemaks lepingu alusel. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
Ringkonnakohtu seisukoht
28.Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja taotlust jätta apellatsioonkaebus TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata, kuna tegemist on lihtmenetluse asjaga ja maakohus ei andnud luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
29.Hageja märgib õigesti, et tegemist on lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluses menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks, kuid ringkonnakohus leidis, et antud juhul esinesid TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alused apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks, kuna maakohus rikkus selgelt menetlusõiguse normi ja hindas ebaõigesti tõendeid, mis mõjutas oluliselt lahendit. Ringkonnakohus on jätkuvalt samal seisukohal ja leiab, et puudub alus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Hageja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kohus rahuldas hagi põhivõlga 700 eurot ületavas osas ja viivisevõlga 191,36 eurot ületavas osas seisuga 20.04.2017, samuti menetluskulude jaotise ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab hagi eelmärgitud osas rahuldamata ja jaotab teisiti menetluskulud.
31.Maakohus tuvastas õigesti, et poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping õigusteenuste osutamiseks. Samuti leidis maakohus õigesti, et hageja ei ole 28.11.2013 dokumendis loobunud vaidlusalustest nõuetest kostja vastu. Maakohtu otsus ei ole selles osas vastuoluline ja põhjendamata, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et kostja ei tõendanud nõuet, mida ta oleks saanud tasaarvestada hageja nõudega. Hageja ei ole kostja 4000 euro suurust nõuet tunnistanud, nagu kostja väidab. Kolmanda isiku Lineata LTD poolt Log Agency LPP-le tasutud 4000 eurost ei saa teha järeldust kostja poolt hageja kohustuse täitmise kohta. Ringkonnakohus ei korda eelmärgitud osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi.
32.VÕS § 627 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Maakohus leidis õigesti, et õigusteenuse osutamist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest.
33.Ebaõige on kostja väide, nagu oleks maakohus lähtunud mõistliku tasu suuruse kindlaksmääramisel Riigikohtu praktika järgsest vandeadvokaatide tasumäärast. Maakohtu otsuses viidatud Riigikohtu 2013.a lahendites märgiti, et vandeadvokaatide põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnitasu suuruseks on kohtupraktika järgi 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Iseenesest on õige kostja väide, et mõistlikku keskmist tasu määrates ei saa lugeda hageja tööd võrdväärseks advokatuuri liikme tööga. Seda maakohus ka ei teinud. Kohus leidis põhjendatult, et mõistlikuks tasu suuruseks võib antud juhul pidada 100 eurot (käibemaksuta) töötunni eest. Nimetatud summa on väiksem advokaatide tunnitasu suurusest. Asja materjalist järeldub, et hageja osutas kostjale tasulist õigusteenust pikema aja vältel (t lk 80-81, 126,127,132) Kostja ei ole toonud esile asjaolusid ega tõendanud, et nende tasukokkulepe oli väiksemas suuruses, kui leidis maakohus.
Iseenesest asjaolu, et pooled ei sõlminud kirjalikku käsunduslepingut ja tasukokkulepet, ei anna alust teha teistsugust järeldust, kui tegi maakohus.
34.Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et arve vaidlustamata jätmine mõistliku aja jooksul ei tähenda arvega nõustumist, nagu leidis maakohus. Ainuüksi sellest, et hageja esitas kostjale arve õigusteenuse eest tasumiseks, kostjale tasumise kohustust ei teki. Ka ei saa ainuüksi arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja osutatud teenuste eest tasuma.
35.Kostja leiab õigesti, et tasu saamiseks pidi hageja tõendama, milliseid toiminguid ta on õigusabi andmise raames kostja huvides teinud. Ringkonnakohus leiab, et vaidlusaluse arve nr 696 (t lk 51) osas ei ole hageja seda tõendanud. Arvel märgitud toimingud – konsultatsioon lepinguõiguse, tööõiguse ja äriõiguse valdkonnas, dokumentide ettevalmistamine ning firma Adagio notariaalsel tehingul osalemine, menetluskulude avalduse ettevalmistamine ja kohtule edastamine tsiviilasjas nr 2-12-33859 (Irtimid) ei ole iseenesest käsitletavad kostjale osutatud teenustena. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks teinud eelnimetatud toiminguid kostja huvides. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu hinnangul jätta hagi 600 euro saamiseks rahuldamata.
36.Arve nr 697 (t lk 50) osas on hageja tõendamise kohustuse täitnud. Arvele märgitud toimingud – vastustaja 29.05.2013 vastuse analüüs (19 lk) ja 21.10.2013, apellandi seisukoht ning apellatsioonkaebuse täiendus (8 lk) tsiviilasjas nr 2-12-32943 on tõendatud Anastasia Nezgovorovale antud volikirjaga ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-32943, millega apellatsioonkaebus osaliselt rahuldati (t lk 97, 103-105). Arve järgi osutas esindaja õigusabi 7 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta) ehk 840 eurot käibemaksuga. Selline ajakulu on mõistlik ja seega tuleb kostjal tasuda mõistlikku tunnihinda (100 eurot käibemaksuta) arvestades hagejale 700 eurot (7x100 eurot).
37.Eeltoodu tõttu tuleb vähendada ka kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise suurust. Ajavahemiku 04.12.2013-20.04.2017 eest (maakohtu otsuse tegemiseni) on kostja viivisevõlg 191,36 eurot. Sellest edasi tuleb kostjal tasuda hagejale viivist protsendina tasumata põhivõlalt (700 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kohtuotsus jääb muutmata osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks VÕS § 1131 lg 1 alusel välja võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Menetluskulud
38.Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise, maakohtu otsuse osalise tühistamise ja ringkonnakohtu poolt tühistatud osas uue otsuse tegemise tõttu, mille tulemusena rahuldatakse hagi põhivõla osas 50% ulatuses, jätab ringkonnakohus nii maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.