Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja sõlmis kostja X 14.08.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600226/14st, mille alusel kostjale anti laenu 100 000 krooni intressimääraga 27,10 % aastas. Tagasimaksed pidid toimuma igakuuliselt. Kostja jättis oma lepingulised kohustused täitmata. Hageja teavitas kostjat võlast 13.12.2006 ja 26.01.2007 saadetud kirjadega. Kostja lepingut täitma ei hakanud, mistõttu hageja ütles 27.04.2007 lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Ka pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja asunud hageja nõudeid tasuma. Hageja nõue kostja vastu on 158 727.75 krooni, millest 98 898.32 krooni moodustab põhivõlg, 15 298.49 krooni on lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 23 951.28 krooni on viivis, 19 779.66 krooni on leppetrahv ja 800 krooni on võla sissenõudmisega seotud kulu. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates 23.01.2008 viivise 27,10 % tagastamata krediidisummalt aastas ja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast viivise 27.10 % aastas tasumata intressisummalt selle täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses teatas kohtule, et ta ei esita hageja nõuetele ühtegi vastuväidet. Kostja tunnistab hagi õigeks ja on seisukohal, et hagi esitamine oli õigustatud. Kostjal ei olnud võimalik lepingut täita raske majandusliku olukorra tõttu. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Hageja nõuded on tõendatud tarbijakrediidilepinguga, võlateatistega, lepingu üleütlemise teatistega, hinnakirjaga. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 kohaselt leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mille tekkimist ta nägi ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal. Kostja on alla kirjutanud tarbijakrediidilepingu üldtingimustele, seega ka lepingu rikkumise korral teadete saatmise eest kahjuhüvituse nõudmise kokkuleppele. Hageja nõue on 800 krooni väljamõistmiseks kirjalike teadete saatmise eest on põhjendatud. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sätte alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise 27,10 % viivitatud summalt päevas alates 23.01.2008 kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 461 lg 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud intressi summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisti määratud.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täielikult ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos viivistega, intressiga, leppetrahviga ja kahjuhüvitistega summas 158 727.75 krooni ning lisanduva viivise kuni põhivõla ja intressi täieliku tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.