Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. märts 2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-19573
Tsiviilasi
xxx osaühing hagi xxx vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: xxx osaühing (registrikood xxx; asukoht xxx; postiaadress xxx); Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx).
Asja läbivaatamise aeg
03. märts 2008, kirjalik menetlus
2-05-19573 ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 550 (viissada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Asjaolud Osaühing xxx esitas Harju Maakohtule hagi xxx vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja eluruumi üürilepingu nr 90/2003. Lepingu objektiks oli korter aadressil xxx. Lepingujärgselt oli igakuise üüritasu summa 1 440 krooni, millele lisandus haldustasu 3.45 krooni korteri üldpinna ruutmeetrilt ühes kalendrikuus ja tasu tarbitud kommunaalteenuste eest. Kostja kohustus tasuma üüritasu ja kommunaalteenuste eest hagejale 10 päeva jooksul peale arve väljastamist. Tasumise tähtaja ületamisel on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus maksta 0.15 % viivist tasumata arve summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Kostja ei ole hagejale tasunud üüritasu ega kommunaalteenuseid. Kostja võlgnevus hageja ees on 14 380.78 krooni, millele lisandub viiviste võlgnevus 10 045 krooni ning hagejale tekitatud kahju summas 573.40 krooni, seega kokku 25 000 krooni. Hagimaterjalid on kostjale 11.01.2008 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §313 kohaselt allkirja vastu kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o hiljemalt 11.02.2008. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel on sõlmitud üürileping, mille alusel kostja üüris hagejalt korteri aadressil xxx. Kostja kohustus lepingu kohaselt tema kasutusse antud ruumide eest tasuma. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja enda kohustusi ei täitnud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel on sõlmitud rendileping, mille alusel kostja rentis hagejalt seadmeid, kohustudes nende kasutamise eest tasuma vastavalt lepingule ning tähtaegselt tagastada. VÕS § 171 sätestab üürilepingu mõiste, millega üks isik (üürileandja) kohustub andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
2-05-19573 VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust on hagejal õigus mittetähtaegsel laekumisel arvestada kostjale viivist 0,15% päevas. Hageja palub viivist välja mõista 10 045.82 krooni. VÕS § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma hagejale üüri summas 1 440 krooni, haldustasu 3,45 krooni korteri üldpinna ruutmeetrilt ühes kalendrikuus ning tasu tarbitud kommunaalteenuste eest. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja enda kohustusi ei täitnud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Kooskõlas 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 sätestas, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Käesolevas asjas on hageja palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna (kohtukuluna) hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1 750 krooni. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1 750 krooni.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.