Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

07.12.2007.a esitas OÜ IP kohtule hagi RA`i ja MA`i vastu 9 000,00 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja RA 30.03.2004.a laenulepingu nr 51, mille kohaselt RA (laenusaaja) võttis hagejalt laenu summas 5 000,00 krooni. Samal kuupäeval sõlmiti käendusleping MA`iga, kes kohustus vastutama hageja ees koos laenusaajaga, kui solidaarvõlgnik. 30.06.2005.a sõlmisid hageja esindaja Guido Fiveger ja kostjad kokkuleppe, mille kohaselt kostjad kohustusid tasuma võlgnevuse ositi, alates 2005.a juulikuust 500,00 krooni igakuuliselt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kokkuleppe sõlmimise hetkeks olid kostjad tasunud hagejale 1 000,00 krooni. 30.07.2005.a tasusid kostjad hagejale 500,00 krooni, hilisemad kontaktid kostjatega hagejal puuduvad. Vastavalt laenulepingu punktile 1.3 kohustub laenusaaja tasuma hagejale viivist 10% tasumata makselt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Laenulepingust tulenevalt oli intresside ja laenusumma lõpliku tasumise tähtaeg 30.03.2005.a. Seisuga 27.08.2007.a on viivise summaks 352 000,00 krooni. Lähtudes heast tavast nõuab hageja kostjatelt viivisvõlga tasumata põhisumma ja intressi ulatuses, s.o summas 4 000,00 krooni. Kostjate võlgnevus hageja ees on kokku 9 000,00 krooni (sh põhivõlgnevus 2 080,00 krooni, intressivõlgnevus 1 920,00 krooni, viivisvõlgnevus 4 000,00 krooni ning 30.06.2005.a kokkuleppe kohane leppetrahv 1 000,00 krooni). Seega palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 9 000,00 krooni. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista menetluskulud. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale RA`ile hagimaterjalid kättetoimetatuks, kuivõrd materjalid on RA`ile kättetoimetatud 17.01.2008.a isiklikult allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kohus loeb kostjale MA`ile hagimaterjalid kättetoimetatuks, kuivõrd materjalid on MA`ile kättetoimetatud 14.01.2008.a isiklikult allkirja vastu, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostjad ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on

lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele 9 000,00 krooni (sh põhivõlg 2 080,00 krooni, intressid 1 920,00 krooni, viivised 4 000,00 krooni, leppetrahv 1 000,00 krooni). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Menetluskulud tuleb täies ulatuses välja mõista kostjatelt solidaarselt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.