Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
05. märts 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-07-51892
Tsiviilasi
OÜ LK avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg
Avaldaja: OÜ LK(reg kood XXX asukoht XXX); juhatuse liige CV (IK XXX elukoht XXX); juhatuse liige ML(IK XXX elukoht XXX); Ajutine pankrotihaldur Küllike Mitt (IK XXX OÜ Õigusbüroo Faktootum XXX) 20. veebruar 2008. a
Lõpetada OÜ LK(reg kood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Likvideerida OÜ LK ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. OÜ LK likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Küllike Mitt’ile. Vabastada ajutine pankrotihaldur Küllike Mitt pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast OÜ LK kustutamist äriregistrist. Määrata OÜ LK dokumentide hoidjaks ML (XXX elukoht XXX). Määrata ajutisele pankrotihaldurile Küllike Mitt’ile ajutise halduri tasu 11 750 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 2 227.49 krooni, kokku brutosumma 13 977 (kolmteist tuhat üheksasada seitsekümmend seitse) krooni ja 49 senti. Välja mõista OÜ-lt LKajutise halduri tasu summas 5 050 (viis tuhat viiskümmend) krooni ajutise pankrotihalduri Küllike Mitt’i (IK XXX arveldusarve XXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas) kasuks ja tehtud vajalike kulutuste katteks 2 227 (kaks tuhat kakssada kakskümmend seitse) krooni ja 49 senti OÜ Õigusbüroo Faktootum (reg kood XXX arveldusarve XXXXXXXXXXXX Hansapangas) kasuks. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu brutosummas 6 700 (kuus tuhat seitsesada) krooni ajutise pankrotihalduri Küllike Mitt’i (IK XXXX arveldusarve XXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas) kasuks.
Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus Kohtule 13.12.2007. a võlgniku juhatuse liikmete poolt esitatud avalduse kohaselt ületavad OÜ LK kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ LK täita võlausaldajate nõudeid. Osaühing on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruanne Äriühing on asutatud 09.05.2005. OÜ WP (registrikood XXX, asukoht XXX) poolt. Äriregistris registreeriti äriühing 20.05.2005. OÜ LK on koostanud oma tegevusaja jooksul majandusaasta aruande 2005., 2006. ja 2007. majandusaasta kohta. OÜ LK raamatupidamise aruandeid ei ole auditeeritud. OÜ LK põhitegevuseks oli laste- ja naisteriiete müük. Algselt plaaniti tegutseda peamiselt internetipoena ja sellele lisaks teha väike kauplus. Internetipoe korraldamise põhiraskus oli planeeritud panna ühele osanikule ja juhatuse liikmele – LF’ile. Müügitegevuse käivitamiseks ja kaupade muretsemiseks võeti 2005. aasta juulis laenu kogusummas 9 586,75 EUR’i AS’lt Hansapank, mida tagasid äriühingu juhatuse liikmete isiklikud käendused. Kauplusepind renditi 2005. aasta septembris AS’le ET kuuluvas hoones aadressil XXX. Kaupu tõid äriühingu juhatuse liikmed kauplusesse mh. Taist ja Rootsist. Seoses tegevuse käivitamisraskustega ja kaubavarude täiendamise vajadusega oldi 2005. aasta oktoobris sunnitud võtma täiendavat pangalaenu AS’lt Hansapank kogusummas 6 391,16 EUR’i, mida tagasid eraisikute ML ja KT käendused. Kahjuks jäid algselt püstitatud eesmärgid teostamata, kuna sisuliselt äriühingu majandustegevuse alguses lahkus üks osanikest – LF tervislikel põhjustel ärist ja internetipoe projekt ei käivitunud. Kuna ettevõte oli tegevust alustanud pangalaenuga, pingutasid kaks ülejäänut osanikku ja juhatuse liiget, et edasi tegutseda ja laenusid tagasi maksta. 2007. aasta kevadeks oli äriühingu rendivõlad AS’le ET suurenenud niivõrd, et kõik äriühingu sissetulekud läksid sisuliselt võla tasumiseks. Kaupade juurdehankimiseks aga rahalised vahendid puudusid. Alates 2007. aasta septembrist OÜ LK ei tegutse. Tuginedes OÜ LK raamatupidamisandmetele ning teistelt isikutelt saadud informatsioonile on OÜ’l LK seisuga 16.01.2008. teadaolevalt vara mitte enam kui 84,00 krooni. Tuginedes OÜ LK raamatupidamise ning teistelt isikutelt kogutud andmetele on seisuga 16.01.2008. OÜ LK teadaolevad võlad kokku vähemalt 165 432,99 krooni järgmiselt: lühiajalised võlakohustused summas 10 236,17 krooni; võlad tarnijatele summas 54 211,35 krooni; maksuvõlad 5 417 krooni; pikaajalised pangalaenud 95 513,57 krooni; muud viitvõlad 54,90 krooni. Võttes arvesse OÜ LK juhtkonna poolt koostatud raamatupidamise aruandlust võib väita, et äriühingu netovara oli langenud pöördumatult alla seaduses sätestatud piiri koheselt tegevuse alustamisest 2005. aasta septembrikuus. Äriühingu koguvarad ei katnud äriühingu lühiajalisi
kohustusi arvestuslikult samuti alates 2007. aasta septembrikuust. Äriühingul on vaieldamatult puudunud likviidsed vahendid kiireloomuliste maksete tegemiseks hiljemalt 2006. aasta veebruarikuust. Ajutise halduri andmetel ei ole äriühingu juhatuse liikmed kutsunud kokku äriühingu osanike üldkoosolekut viivitamatult meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil, samuti ei ole äriühingu juhatuse liikmed esitanud kohtule pankrotiavaldust. Eeltoodut arvestades on OÜ LK juhatuse liikmed rikkunud äriseadustiku §’des 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. OÜ LK maksejõuetuse kujunemine sai alguse koheselt aktiivse majandustegevuse alustamisel 2005. majandusaastal, alaline maksejõuetus on kujunenud majanduslike põhjuste ja juhatuse liikme poolt toimepandud raskete juhtimisvigade koosmõjus. OÜ LK maksejõuetuse põhjused on: 1) äriühingu juhtide valearvestused seoses äritegevusega. OÜ LK äritegevus on toimunud valdavalt teistelt isikutelt rendile võetud vara ja laenuraha baasil, millega seotud kulud on osutunud oluliselt suuremaks vastavast äritegevusest saadavast tulust; 2) osanike suutmatus/soovimatus investeerida ettevõttesse kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda ning äriühingu tegevust arendada; 3) äriühingu juhtide õiguslik “kirjaoskamatus”, mistõttu äriühingu juhid ei ole viivitamatult äriühingu netovara vähenemisel alla seaduses sätestatud miinimummäära astunud samme äriühingu netovara taseme taastamiseks, samuti ei ole nad esitanud viivitamatult kohtule avaldust äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks, vaid on tegutsenud kogu äriühingu tegevusaja jooksul sisuliselt võlausaldajate vara arvel. Kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital oli hävinud, saab käsitleda pankrotiseaduse § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana (võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu). Eelnimetatud toimingute viivitamatu tegemata jätmisega on äriühingu juhid aidanud kaasa sellele, et äriühingu maksejõuetus on nii ulatuslik. Kohtuistung Kohtuistungil 20.02.2008. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid, selgeid võimalusi tehingute tagasivõitmiseks haldur ei ole tuvastanud. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega. Pankrotiavalduse esitamisega viivitati seetõttu, et juhatus üritas viimase hetkeni äriühingu probleeme lahendada. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 165 432.99 krooni, vara 84 krooni väärtuses. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et OÜ LK juhatus ei astunud seadusega ettenähtud samme (ei tõstnud omakapitali ja ei esitanud pankrotiavaldust) vaatamata negatiivsele omakapitalile. Äriseadustiku § 171 lg 2 p 1 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või
vähem kui sama seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus ja majandusaasta aruande kinnitamist otsustava osanike koosoleku toimumiseni jääb rohkem kui kaks kuud. Äriseadustiku § 180 lõike 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et OÜ LK juhatuse liikmete CV ja ML’i poolt ÄS § 171 lõikes 2 p 1 ja § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse täitmata jätmist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgniku juhatuse liikmed pidid hiljemalt 2006. a veebruariks maksejõuetusest teadlikud olema. Äriühingu juhatuse liikmed ei kutsunud viivitamatult kokku äriühingu osanike üldkoosolekut meetmete tarvitusele võtmiseks äriühingu netovara ning maksevõime taastamise eesmärgil, samuti ei esitanud äriühingu juhatuse liikmed seaduses sätestatud tähtaja jooksul kohtule pankrotiavaldust. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et CV ja ML on juhatuse liikme kohustust rikkunud raskelt hooletult. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlausaldajad ei ole nõustunud tasuma pankrotimenetluse kulude katteks raha deposiiti. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi haldur ei tuvastanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 11 750 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 2 227.49 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 6 alusel kuulub OÜ-lt LK Küllike Mitt’i kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 5050 krooni ja kulutuste katteks 2 227.49 krooni. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 2 lg 8 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt Küllike Mitt’i kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu brutosummas 6 700 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Margit Lilleaed’ile.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.