Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 22.09.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-7954/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 22.09.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1282

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-7954

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-7954

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi Xxxxvastu võlgnevuse, viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1 436,50 eurot Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Kadri Xxxx (e-post: [email protected]); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx; viibimiskoht xxxx).

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt Xxxxhageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks kahju summas 1 320 eurot ja 22.05.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 10,99 eurot.

3.Välja mõista kostjalt Xxxxhageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt päevas alates 23.05.2017.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid selliselt, et resolutsiooni p 2 väljamõistetud viivis 10,99 eurot ja edaspidine viivis võlalt alates 23.05.2017.a ei ületaks kokku rohkem kui 1 320 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XxxxAB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja on UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali üldõigusjärglane, kes omakorda on Codan Forsikring A/S Eesti filiaali üldõigusjärglane. 31.10.2014 läks Codan Forsikring A/S Eesti filiaali (registrikood 11299485) kindlustusportfell ja kindlustusettevõtte üle UAB-le DK “PZU Lietuva” vastavalt Codan Forsikring A/S ja UAB DK “PZU Lietuva” vahel sõlmitud kindlustusportfelli ja kindlustusettevõtte ülemineku lepingutele. Eestis esindas ülevõtjat UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaal (registrikood 12378577). Hageja on omakorda UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali (registrikood 12378577) üldõigusjärglane alates 31.05.2015. Kokkuvõtvalt läks Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kindlustusportfell 31.10.2014 üle UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaalile. UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali kindlustusportfell läks omakorda 31.05.2015 üle hagejale (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile). Ajavahemikul 27.03.2015 kella 18.00-st kuni 31.03.2015 kella 18.00-ni tungis kostja terrassi ukseluku lõhkumise teel sisse aadressil Lõhe 2, Tallinn asuvasse suvemajja ning võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil teisele isikule kuuluvad esemed. Xxxx ehk kostja osas on 08.06.2016 jõustunud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-161177. Lõhe 2, Tallinn asuv hoone ja kodune vara oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja

2-17-7954 õiguseellase Codan Forsikring A/S Eesti filiaali kindlustuslepinguga, kodukindlustuse poliis nr 482529743. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks on kodukindlustuse tingimused K200/2011. Kostja varastas järgmised esemed: kaks kõlarit „raadiotehnika 90“ koguväärtusega 120,00 eurot, surfilohe North Rebel 12 m2 koos kotiga väärtusega 350,00 eurot, surfilohe North Rebel 11 m2 koos kotiga väärtusega 300,00 eurot, surfilohe North Vegas 9 m2 koos kotiga väärtusega 250,00 eurot, kaks komplekti North Surfilohe poomi – North 5 TH element koguväärtusega 400,00 eurot, jooksutossud Adidas väärtusega 40,00 eurot. Oma tegevusega põhjustas kostja Xxxx ́le otsese varalise kahju kokku summas 1 460,00 eurot. Hageja hüvitas kindlustusvõtjale (Xxxx) kindlustuslepingu alusel summa 1 320,00 eurot, omavastutus summas 100,00 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Hageja nõue kostja vastu on 1 320,00 eurot. Hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude (kindlustusandja tagasinõue kahju eest vastutavale isikule) 28.03.2017. Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 14.04.2017. Kostja kahjunõudele vastu ei vaielnud ja kahju ei hüvitanud. Kahju on muutunud sissenõutavaks alates 15.04.2017. hageja arvestab esitatud nõudelt ka viiviseid seadusjärgses määras. Viivised hagi esitamise seisuga 22.05.2017 (periood 15.04.2017 – 22.05.2017 ehk 38 päeva eest) 1320,00 x 38 x 0,0219% = 10,99 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 1 320,00 eurot (põhinõue) ning viivise põhinõudelt seisuga 22.05.2017 summas 10,99 eurot; lisaks viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 23.05.2017 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 200 eurot ning õigusabikulud summas 250 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 250 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 450 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt