Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. september 2017 Tartu
Tsiviilasja number
2-15-104863
Tsiviilasi
OÜ Teamwood hagi Stranded OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1847,48 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. oktoobri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Stranded OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Stranded OÜ (registrikood: 11391541), esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Vastustaja (kostja): Teamwood OÜ (registrikood: 11031765), esindaja advokaat Reet Saks
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 28. oktoobri 2016 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Stranded OÜ kanda.
4.Välja mõista Stranded OÜ-lt Teamwood OÜ kasuks menetluskulude katteks 345 eurot (ilma käibemaksuta). Teamwood OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse
jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Teamwood OÜ (hageja) esitas 12.05.2015 hagi Stranded OÜ (kostja) vastu võla 3466,77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 155,89 eurot ja jooksva viivise (VÕS § 113 lg 1) nõudes. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt 14.10.2014 lehtpuupuitu 23,578 m3 hinnaga 204 eurot/m3, kokku summas 4809,91 eurot, millele lisandus käibemaks summas 961,98 eurot, summa koos käibemaksuga 5771,89 eurot. Hageja väljastas kostjale kauba 14.10.2014 saatelehe nr 1231 alusel. Hageja väljastas kostjale arve nr 201410018 14.10.2014 summas 5771,89 eurot. Arve on kostja poolt osaliselt tasumata. Kostja pidi kohustuse hagejale täitma 21.10.2014. Ajavahemikus 23.09.2014 – 31.10.2014 pidi hageja tasuma kostjale kokku 2989,20 eurot ning kostja hagejale 10.10.2014 – 07.11.2014 kokku 6455,97 eurot. Hageja tegi tasaarvestuse poolte vastastikuste rahaliste nõuetega ning hageja nõudeks kostja vastu jäi 3466,77 eurot.
1.2.Hageja osutas kostjale splittimisteenust, mille kohta väljastas hageja kostjale arve nr 201411010 summas 70,31 eurot 07.11.2014. Nimetatud arvest tasus kostja 65,28 eurot (s.o 5,03 eurot vähem). Kostja väidab vääralt, et talle ei ole arvet nr 201411010 07.11.2014 esitatud. Hagejale tehtud maksekorralduses on kostja arvele viidanud. Kui arvet ei oleks saadud, ei oleks kostja sellele ka viidanud. Kostja ostis hagejalt hööveldusteenust maksumusega 544,60 eurot, mille kohta väljastati kostjale arve nr 201410020. Kostja ostis hagejalt lisaks hööveldusteenust maksumusega 134,45 eurot, mille kohta väljastati kostjale arve nr 201410015. Hageja avaldas, et tasaarvestab järgmised kostja nõuded kokku summas 2989,20 eurot: - kostja arve nr 14076 09.09.2014 1008 eurot; - kostja arve nr 14082 19.09.2015 594 eurot; - kostja arve nr 14085 08.10.2014 504 eurot;
- kostja arve nr 14088 13.10.2014 336 eurot; - kostja arve nr 14087 09.10.2014 211,20 eurot; - kostja arve nr 14097 31.10.2014 336 eurot. Lõppseisukohtades palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlg 2026,77 eurot ja viivis 312,74 eurot, samuti lisanduv viivis.
1.3.Hageja kinnitas, et üüris kostjalt tõstukit hinnaga 400 eurot kuus + käibemaks, kuid seda kuni
01.augustini 2014. Kostja arve nr 14072 19.08.2014 on osaliselt põhjendamatu, millest oli juttu kostja seadusliku esindaja Arno Strauchi ja hageja raamatupidaja vahel ning lepiti kokku, et kostja teeb selle kohta kreeditarve, millega kostja seaduslik esindaja nõustus. Kuna A. Strauch läks juhatajaga seejärel riidu, siis kreeditarvet ei tulnud. Hageja leidis, et olukorras, kus tõstuk ei olnud enam hageja kasutuses ja oli kostjale tagastatud, ei ole õigustatud ka üürihinna nõudmine ning arve esitamine. Arve on tasumata, kuna hageja ootab endiselt kreeditarvet. Hageja tunnistas, et tema kasutuses oli järkamissaag, mille üürihinnaks oli A. Strauch kehtestanud 50 eurot kuus, käibemaksuga 60 eurot kuus. Võlgnevust tasutud ei ole. Et järkamissaag kuulub kostjale, on kostja tõendanud alles käesoleva kohtumenetluse käigus. Isegi kui ventilaator kuuluks kostjale, siis tunnistaja M. Pitkma ütluste kohaselt toodi järkamissaag ja ventilaator hageja territooriumile üheaegselt ning ka kasutati koos.
1.4.Järkamissae kasutamise eest on hageja tasunud kostjale 60 eurot kuus. Selles osas nõustus hageja tegema tasaarvestuse 1440 eurot ning vähendama põhivõlga, kuid ülejäänud nõudele (ventilaatori rent oktoobrist 2014 – augustini 2014 ja tõstuki rent augustis 2014) vaidles hageja vastu. 1440 eurot oleks sel juhul üür 2014 augusti eest ning kuni septembri 2016 lõpuni (24 × 60 = 1440 EUR). September 2014 summas 60 eurot on tasutud 02.10.2014. Hageja leidis, et nimetatud üür oli nii sae kui ventilaatori eest koos, kuigi arvel oli kajastatud vaid järkamissae rent. Kostja arved nr 14093 21.10.2014, nr 14106 30.11.2014, nr 15006 26.01.2015, nr 15022 16.03.2015, nr 15034 30.04.2015, nr 15041 31.05.2015, nr 15052 23.07.2015, nr 15060 31.08.2015 ja nr 15069, nr 15082 30.11.2015., nr 15089 31.12.2015, nr 16003 31.01.2016, nr 16018 31.03.2016, nr 16031 31.05.2016, nr 16033 30.06.2016, nr 16036 29.07.2016 ja nr 160368 31.08.2016on alusetud ja põhjendamatud.
2.Kostja esitas 03.06.2015 vastuse hagiavaldusele, milles palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja tunnistas vastuses hageja arvete nr 20140018, 20140015 ja 20140020 alusel tekkinud nõudeid, kuid arvet 201411010 ei ole hageja kostjale esitanud. Kostja käsitles hagiavaldust tasaarvestusavaldusena. Kostja leidis, et hagiavaldusega on hageja tasaarvestanud oma nõude 6450,94 eurot (arvel nr 201411010 märgitud summat 5,03 eurot kostja ei tunnistanud) kostjal hageja vastu oleva nõudega 2989,20 eurot ning selles ulatuses on hageja nõue lõppenud. Hageja nõudeks pärast tasaarvestust on 3461,74 eurot (6450, 94 – 2989, 20 = 3461,74). Kostja tõi esile, et vastuse esitamise aja seisuga on hagejal kostja ees täitmata sissenõutavaks muutunud kohustus vähemalt 4430,20 eurot arvete nr 14072, 14076, 14082, 14085, 14087, 14088, 14093, 14097, 14106, 15006, 15022 alusel. Kostja õigus oma nõuet tasaarvestada tekkis tal 10.10.2014 kui tekkis õigus täita arvest nr 20140015 tulenev kohustus summas 134,45. Nõude, milles kostja hageja nõuet enda vastu tunnistab s.o 6450,94 eurot, täitmise õigus tekkis kostjal 14.10.2014.
Kostja ei vaielnud vastu, et kostja nõue hageja vastu summas 2989,20 eurot on tasaarvestuse alusel lõppenud. Kostja avaldas, et tasaarvestab oma kirjalikus vastuses hageja põhinõude 3461,74 eurot kostjal hageja vastu oleva nõudega ning loeb hageja nõude 3461,74 eurot lõppenuks. Hageja nõue on tasaarvestuse tulemusel lõppenud järgmiselt: -14.10.2014 summas 2142 eurot (arved nr 14072 540 eurot, nr 14076 1008 eurot, nr 14082 594 eurot); -16.10.2014 summas 504 eurot (arve nr 14085); -17.10.2014 summas 211,20 eurot (arve nr 14087); -21.10.2014 summas 336 eurot (arve nr 14088); -29.10.2014 summas 150 eurot (arve nr 14093); -15.11.2015 summas 118,54 eurot (arve nr 14097). Eeltooduga on hageja nõue lõppenud (põhinõue), tulenevalt VÕS § 197 lg 2, on seoses põhinõude lõppemisega lõppenud ka viivisenõue.
2.2.Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, nagu oleksid alusetud arved nr 14072, 14093, 14106, 15006, 15022, mille alusel on kostja oma 03.06.2015 vastuses teostanud tasaarvestuse. Nimetatud arved on kostja esitanud hagejale tõstuki (augustis 2014), järkamissae (alates august 2014) ja ventilaatori kasutamise eest (alates oktobrist 2014) Järkamissaagi kasutab hageja juba 2013. a märtsist. Kostja on neid esemeid korduvalt hagejalt tagasi nõudnud, kuid hageja ei ole neid tagastanud, mistõttu on kostja hagejale nende kasutamise eest arved esitanud. Kostja on hagejale 16.09.2014 esitanud arve nr 14078 selgitusega järkamissae rent septembris 2014. Hageja on nimetatud arve tasunud, millega kostja arvates on hageja tunnistanud, et kostjale kuuluv järkamissaag on hageja valduses ning hagejal kohustus igakuiselt selle kasutamise eest kostjale tasuda. Pärast kostja vastuses tasaarvestuse teostamist oli hageja nõue kostja vastu 2026,77 eurot ning ka pärast kostja vastuse esitamist on hageja jätkanud järkamissae ja ventilaatori kasutamist, mistõttu on kostja esitanud hagejale järgnevad arved: 30.04.2015 arve nr 15034 summas 150 eurot; 31.05.2015 arve nr 15041 150 eurot; 23.07.2015 arve nr 15052 summas 300 eurot; 31.08.2015 arve nr 15060 summas 150 eurot; 30.09.2015 arve nr 15069 summas 150 eurot. Arved on hageja poolt tasumata. Kostja avaldas, et tasaarvestab hageja nõude kostja vastu summas 2026,77 eurot kostja nõudega hageja vastu 900 eurot ning loeb hageja nõude kattuvas osas lõppenuks. Kostja tunnistas, et 08.10.2015 seisuga oli kostjal hageja ees võlgnevus summas 1126,77 eurot (2026,77-900). Kostja kinnitas, et on valmis nimetatud summa hagejale tasuma juhul kui viimane tagastab kostjale järkamissae ja ventilaatori. Kuni kostja jätkab nimetatud esemete kasutamist ja keeldub neid kostjale välja andmast, keeldub kostja võla tasumisest tuginedes VÕS § 110 lg 1. Rendisuhteid tõendab kostja tunnistajate ütlustega (I kd tl 102).
09.11.2015 menetlusdokumendis tasaarvestas kostja hageja nõude summas 1126,77 eurot kostja nõudega hageja vastu summas 150 eurot (nõue tuleneb tasumata arvest nr 15075) ning loeb hageja nõude kattuvas osas lõppenuks. Kostja tunnistab, et menetlusdokumendi esitamise ajaks on tal võlgnevus hageja ees 976,77 eurot (1126,77 – 159 = 976,77) (I kd tl 107-110). 13.09.2016 menetlusdokumendis (tl 129-131) märkis kostja, et hageja on jätkanud pärast 09.11.2015 tasaarvestuse teostamist nii ventilaatori kui järkamissae kasutamist vähemalt kuni 12.09.2016. Kostja on jätkuvalt esitanud hagejale ka üüriarved, ent need on hageja poolt tasumata. Kostja esitas ventilaatori ja järkamissae kasutamise eest arved: -30.11.2015 arve nr 15082 summas 150 eurot; -31.12.2015 arve nr 15089 summas 150 eurot; -31.01.2016 arve nr 16003 summas 150 eurot; -31.03.2016 arve nr 16018 summas 300 eurot; -31.05.2016 arve nr 16031 summas 300 eurot; -30.06.2016 arve nr 16033 summas 150 eurot; -30.06.2016 arve nr 16033 summas 150 eurot -29.07.2016 arve nr 16036 summas 150 eurot; -31.08.2016 arve nr 16038 summas 150 eurot. Kostja tasaarvestas hagejal kostja vastu oleva nõude 976,77 eurot kostja nõudega hageja vastu summas 1050 eurot (arvetest 15082, 15089, 16003, 16018, 16031) ning loeb hageja nõude kattuvas osas lõppenuks. Et tasaarvestuse tulemusel on hageja nõue lõppenud puudub alus hagi rahuldamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 28.10.2016 otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1486,77 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks viivise alates 22.10.2014 kuni 28.10.2016 241,77 eurot ja alates 29.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Hagiavalduse kohaselt oli kostjal täitmata kohustusi hageja ees ajavahemiku eest 10.10.2014 07.11.2014 kokku 6455,97 eurot. Vaidlust ei ole ka selles, et pooltel olid vastastikused rahalised kohustused. Hageja tegi tasaarvestuse järgmiste hageja kohustustega kostja ees: - kostja arve nr 14076 09.09.2014 1008 eurot; - kostja arve nr 14082 19.09.2015 594 eurot; - kostja arve nr 14085 08.10.2014 504 eurot; - kostja arve nr 14088 13.10.2014 336 eurot; - kostja arve nr 14087 09.10.2014 211,20 eurot; - kostja arve nr 14097 31.10.2014 336 eurot.
Kokku 2989,20 eurot. Kostja ei vaidle vastu, et kostja nõue hageja vastu summas 2989,20 eurot on tasaarvestuse alusel lõppenud. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal oli hageja vastu veel täiendavaid nõudeid, mida ta võib tasaarvestada. Lisaks hageja tasaarvestatud kostja nõuetele leiab kostja, et tasaarvestuse tulemusel on lõppenud järgmised hageja nõuded järgmistel kuupäevadel: - 14.10.2014 sissnõutavaks muutunud arve nr 14072 540 eurot; - 29.10.2014 sissenõutavaks muutunud arve nr 14093 150 eurot; - 30.11.2014 arve nr 14106; - 26.01.2015 arve nr 15006 300 eurot; - 16.03.2015 arve nr 15022 300 eurot (I kd tl 31-32) - 30.04.2015 arv e nr 15034 summas 150 eurot; - 31.05.2015 arve nr 15041 150 eurot; - 23.07.2015 arve 15052 summas 300 eurot; - 31.08.2015 arve 15060 summas 150 eurot; - 30.09.2015 arve nr 15069 summas 150 eurot (I kd tl 74). Kostja esitas ventilaatori ja järkamissae kasutamise eest arved ja tasaarvestusavalduse. Kostja luges sissenõutavaks muutunud arvete alusel tasaarvestuse tulemusena hageja nõude kattuvas osas lõppenuks ning leiab, et hagi rahuldamiseks puudub alus. Hageja on omaks võtnud, et tema kasutuses oli kostjale kuuluv järkamissaag, mille üürihinnaks oli 60 eurot kuus (sh käibemaks) (I kd tl 144). Hageja möönis ka asjaolu, et üüris kostjalt tõstukit hinnaga 400 eurot + käibemaks kuid seda kuni 01.08.2014, mistõttu on kostja arve 14072 19.08.2014 osaliselt põhjendamatu. Kahveltõstuk kuulus kostjale (I kd tl 112-118). Tõendamata on hageja väited selles, et oli olemas poolte vaheline kokkulepe, mille kohaselt pidanuks kostja tegema hagejale kreeditarve tõstuki kohta. Kohus leidis, et tunnistajate ütlused kinnitavad ventilaatori kasutamist, kuid ei tõenda mistahes poolte kokkuleppeid kasutamistingimuste osas (rent, rendisuurus jms). Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja esitatud arvete alusel tasaarvestus ventilaatori rendi osas. Seonduvalt kostja vastuväidetega hageja esitatud arvest nr 201411010 tulenevalt nõudele nõustus kohus hagejaga, et kuna kostja on makse selgitusse märkinud arve nr 201411010, ei ole eluliselt usutavad kostja väited, et hageja pole kostjale arvet esitanud. Kostja väidab vääralt, et arvel 201411010 märgitud summat ta ei tunnista. Arvel märgitud summast 70,31 eurot on kostja tasunud 65,28 eurot, ülejäänud 5,03 euro tasumata jätmist ei ole kostja menetluse vältel põhjendanud. Eeltoodust lähtudes rahuldas maakohus hageja nõude osaliselt järgmistel põhjendustel. Hagejal oli nõue kostja vastu 6 455,97 eurot, hageja tasaarvestas oma nõude kostja nõudega hageja vastu (ajavahemiku eest 23.09.2014-31.10.2014) 2989,20 eurot, 6455,97 – 2989,20 = 3466,77 eurot. Hageja vähendas nõuet 1440 eurot (I kd tl 144 p 1.15) 3466,77 - 1440= 2026,77. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostja sissenõutavaks muutunud arve nr 14072 (tõstuki rent augustis) 540 eurot ja tasaarvestusavaldus selles osas on põhjendamatu.
Kohus leidus, et vastastikuste tasaarvestuste tulemusel on hagejal nõue kostja vastu 2026,77 – 540 = 1 486,44 eurot. Ventilaatori rent on tõendamata ning selles osas kostja arved nr 14093 21.10.2014, nr 14106 30.11.2014, nr 15006 26.01.2015, nr 15022 16.03.2015, nr 15034 30.04.2015, nr 15041 31.05.2015, nr 15052 23.07.2015, nr 15060 31.08.2015 nr 15069, nr 15082 30.11.2015, nr 15089 31.12.2015, 16003 31.01.2016, nr 16018 31.03.2016, nr 16031 31.05.2016, nr 16033 30.06.2016, nr 16036 29.07.2016 ja nr 160368 31.08.2016 on põhjendamatud. Kohus mõistis kostjalt välja ka viivise lähtudes põhinõude summast 1486,44 eurot, s.o 241,77 eurot (viivitatud päevade arv 738).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega hagi rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on vale kohtu seisukoht, nagu oleks tunnistaja M. Pitkma väitnud, et järkamissaag ja ventilaator toodi hageja juurde üheaegselt ja neid kasutati koos. Ventilaatorit ei kasutatud koos järkamissaega, vaid koos tappimispingiga. Tunnistaja M. Pitkma ei ole andnud sellise sisuga ütlusi, nagu on seda märkinud kohus. Kostja ei nõustu sellega, et poolte vahel puudus kokkulepe ventilaatori kasutamise hinna osas. Tunnistaja T. Sepp on selgitanud, et hageja seaduslik esindaja P. Guidon ja kostja esindaja A. Strauch pidid kokku leppima hinnas ning A. Strauch pidi esitama arve. Hagejale on ventilaatori kasutamise eest arved esitatud ning arvel on toodud ka ventilaatori kasutamise tasu summas 75 eurot kuus. Hageja, jättes küll arved tasumata, ei ole tagastanud ventilaatorit (seda käesoleva ajani) ega vaielnud arvel märgitud summale vastu enne kohtumenetlust. On ilmne, et hageja ja kostja vahel oli kokku lepitud ventilaatori kasutamise tasu suurus ning kohus on ebaõigesti tuvastanud kokkuleppe puudumise. Samamoodi toimisid pooled ka järkamissae puhul – kokkulepe sõlmiti suuliselt ning kostja esitas hagejale arved, millised hageja kas tasus (arve nr 14078) või tunnistas, et selle osas on kostjal õigus teha tasaarvestus. Kostja leiab, et pooltevahelist varasemat praktikat üürilepingu(te) täitmisel tulnuks kohtul arvesse võtta. Ka juhul, kui poolte vahel puudunuks kokkulepe kasutamistingimuste osas, on maakohus põhjendamatult teinud järelduse, et kostja andis hagejale ventilaatori kasutamiseks tasuta. Otsusest ei selgu, mille alusel on kohus järeldanud, et kostja poolt hageja kasutusse antud ventilaatori puhul oli tegemist tasuta kasutamise lepinguga. Kohus on kostja hinnangul põhjendamatult jätnud kohaldamata VÕS § 28 lg 1. Täielikult tõendamata on hageja väide, et leping ei olnud tasuline ning et kostja poolt nõutav tasu on ülemäärane (vt tõendamiskoormis RKTKo 3-2-1-63-15). Kostja jääb selle juurde, et tal oli hageja vastu nõue – tasumata ventilaatori üür – ning tasaarvestuste tulemusel oli hageja nõue kostja vastu kohtuotsuse tegemiseks lõppenud. Kui kohus leidis, et poolte vahel ventilaatori osas üldse lepinguline suhe puudub (kohtuotsusest see ei selgu), oleks kohtul tulnud kaaluda kostja tasaarvestuseks esitatud nõuet kasutuseelise tasu nõudena ning võtta kasutuseelise tasu suuruseks 75 eurot kuus. Ka sellisel juhul oleks hageja nõue otsuse tegemise ajaks olnud tasaarvestuse tulemusel lõppenud.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata. Menetluskulud palub vastustaja jätta apellandi kanda. Vastuse kohaselt ei nähtu apellatsioonkaebusest, millist materiaalõiguse normi maakohus rikkus. Kohus on õigesti kajastanud tunnistajate ütlusi ning sellest tulenevalt ka faktilisi asjaolusid. Kohus on õigesti järeldanud, et tunnistajate ütlustega ei leidnud tõendamist poolte kokkulepe ventilaatori kasutamistingimuste üle (rent, rendi suurus jms). Kohus ei ole järeldanud, et pooltel oli ventilaatori tasuta kasutamise leping. Kohus on õigesti leidnud, et ventilaatori kasutamistingimuste kokkuleppeid ei ole kostja tõendanud ning seetõttu ei ole põhjendatud tasaarvestus ventilaatori rendi osas. Hageja ei ole tuginenud tasuta kokkuleppe olemasolule, mistõttu ventilaatori kasutustingimuste olemasolu tõendamiskoormis lasus kostjal. Maakohtu menetluses ei ole kostja tuginenud VÕS § 28 lõikele 1. T. Sepa ütlustest saab järeldada, et mõlemad asendused tehti A. Strauchi tööle asumisel, st 2012. a. Samas on käesolevas asjas tõendatud, et ventilaatori rendi arve esitati esmakordselt oktoobris 2014. A. Strauch lahkus Teamwoodist 29.09.2014 ning pooltel tekkis töölepingu lõpetamise üle vaidlus. Õige on maakohtu järeldus, et alates oktoobrist 2014 ventilaatori kasutamise eest renditasu arvestamine on selgusetu, kuna järkamissaagi kasutati oluliselt varem. Pärast A. Strauchi töölt lahkumist esitas kostja alates oktoobrist 2014 ventilaatori rendiarveid summas 90 eurot kuus, millele hageja vaidles vastu nii kohtueelselt kui kohtumenetluses, kuna sellises summas poolte vahel mistahes kokkulepe puudus. Kostja ei ole sellist kokkulepet tõendanud, mistõttu on maakohus õigesti leidnud, et summas 1486,77 eurot on tasaarvestus olnud põhjendamatu ja lehtpuupuidu ostu-müügitehingust tulenev võlgnevus tuleb hageja kasuks VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista. Kostja ei ole tõendanud, et vähemalt seitse aastat vana ventilaatori (soetusmaksumusega orienteeruvalt 1500 eurot) eest oli tavaline üürihind oktoobris 2014. a 90 eurot kuus. Hageja on alates 12.09.2016 palunud kostjal järkamissaag ja ventilaator ära viia, kuid kostja ei ole seda teinud. Kostja ei saa nõuda üüri tasumist, kui üürileping on üles öeldud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Alust ei ole heita maakohtule ette õigusnormide väära kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist tõendite hindamisel või kohtulahendi põhjendamisel. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki oma otsuses.
7.Apellatsiooniastmes ei ole vaidlustatud hageja nõude põhjendatust ega seda, et kostjal oli õigus hageja nõue osaliselt tasaarvestada, mille tulemusena on hageja nõue osaliselt lõppenud. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping, mille alusel kasutas hageja kostjale kuuluvat järkamissaagi ning selle eest tuli hagejal tasuda kostjale 60 eurot kuus (koos käibemaksuga). Pooled vaidlesid selle üle, kas poolte vahel oli alates oktoobrist 2014 ka ventilaatori üürileping, mille alusel pidi hageja tasuma kostjale ventilaatori kasutamise eest 75 eurot kuus (koos käibemaksuga 90
eurot). Hageja on möönnud, et kostjale kuuluv ventilaator oli hageja kasutuses, kuid tasu maksmises selle kasutamise eest kokkulepe puudus. TsMS § 651 lg 1 alusel käsitleb ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust küsimuses, kas ja missuguses summas on kostjal hageja vastu nõudeõigus ka ventilaatori kasutamise tasu osas, mille kostja sai hageja nõudega tasa arvestada.
8.Vaidlust ei ole käesolevas menetlusstaadiumis enam asjaolude üle, et kostjale kuuluvad seadmed, s.o järkamissaag ja ventilaator, olid hageja kasutuses. Hageja möönis kohustust tasuda sae kasutamise eest kostjale üüri 60 eurot kuus, kuid eitas kohustust tasuda ventilaatori eest. Kostja ei ole tõendanud ventilaatori üürimise tasu kokkulepet ega seda, missugune peaks olema samalaadse seadme eest tasumisele kuuluv tavapärane üüritasu.
8.1.Dokumentaalsed tõendid ventilaatori üüri osas kokkuleppe või selle tavapärase suuruse kohta puuduvad. Kostja on tuginenud tunnistajate ütlustele. Maakohus leidis muuhulgas, et kuna tunnistajate ütlustest nähtuvalt toodi mõlemad seadmed hageja juurde üheaegselt, siis jääb selgusetuks ventilaatori väidetava renditasu arvestamine alles alates oktoobrist 2014, kuigi järkamissaagi kasutati juba oluliselt varem. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuses märgitu, et tunnistajate M. Pitkma ega ka T. Sepa ütlustest ei saa tõsikindlalt järeldada, et järkamissaag ja ventilaator oleks hageja juurde toodud ühel ajal või neid seadmeid oleks koos kasutatud.
8.2.Tunnistaja T. Sepp andis ütlusi, et tema töötamise ajal OÜ-s Teamwood toodi sinna kaks OÜ-le Stranded kuuluvat seadet – üks oli järkamissaag ja teine oli ventilaator. Tunnistaja ei ole täpsustanud, millal täpselt kumbki seade toodi ja kas see toimus üheaegselt või ajaliselt lähestikku. Tunnistaja on ka kinnitanud, et mõlemat seadet kasutati, kuid ütlustest ei tulene samuti, et seadmeid oleks kasutatud otseselt koos (üheaegselt). Tunnistaja vastas eitavalt küsimusele, kas ventilaator oli paigaldatud järkamissaele ning täpsustas, et ventilaator paigutati nelikanthöövli äratõmbele. Samuti nähtub tunnistaja M. Pitkma ütlustest, et tema töökohta Teamwood OÜ-s toodi seadmeid Strandedist – järkamissaag ja ventilaator, kuid tunnistaja ei ole väitnud, et seadmed toodi üheaegselt. Tunnistaja kinnitusel nägi ta, kuidas toodi järkamissaag. Tunnistaja selgitas, et ventilaator oli tappimispingi küljes ning töötas siis kui tappimispink töötas.
8.3.Teisalt ei võimalda tunnistajate ütlused asuda ka seisukohale, et seadmed toodi Teamwood OÜsse oluliselt erinevatel aegadel. Tunnistaja M. Pitkma ütlustest nähtub, et tunnistaja töötas varem Stranded OÜ-s ning umbes 2013. a alguses asus ta tööle OÜ-s Teamwood (tunnistaja töötas hageja juures 2 aastat, kuni 26.02.2015). Töösuhte ajal toodi OÜ-sse Teamwood samad seadmed (järkamissaag ja ventilaator), mis varem olid kasutusel Stranded OÜ-s. Pigem viitavad tunnistajate ütlused sellele, et vaidlusalused seadmed toodi Stranded OÜ-st Teamwood OÜ-sse kasutusele ligikaudu samal ajal, kuivõrd tunnistajad on kirjeldanud seadmete kasutamist nende töösuhte kestel üldjoontes võrdväärses ulatuses.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üksnes tunnistaja T. Sepa ütlused ei ole piisavad tõendamaks, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe ventilaatori kasutamise tasu (üüri) suuruse osas. Tunnistaja T. Sepp selgitas kohtule, et P. Guidon ja A. Strauch pidid hinnas kokku leppima ja A. Strauch pidi esitama arve. See aga ei võimalda iseenesest lugeda tõendatuks, et nimetatud isikud P. Guidon ja A. Strauch tõepoolest omavahel üürihinnas ka kokku leppisid. Samuti ei tõenda ventilaatori üürihinna osas kokkuleppimist asjaolu, et kostja esitas hagejale arveid. Ka asjaolu, et ventilaatorit kasutati järkamissaest eraldi, ei tõenda ventilaatori osas eraldi üürihinna sõlmimist ega selle suurust.
Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigesti järeldusele, et kostja ei ole tõendanud, milline oli ventilaatori osas kokkulepitud üürihind. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja pole tõendanud, et 75 eurot kuus (koos käibemaksuga 90 eurot kuus) on tavaline üürihind ventilaatori eest VÕS § 28 lg 2 tähenduses. Hageja on esile toonud, et kui ventilaatori enda maksumus oli ca 1500 eurot (kostja esitatud tõendi kohaselt osteti vaidlusalune ventilaator 25 000 krooni eest, vt I kd tl 111), siis ei ole alust 90-eurost kuuüüri pidada eelduslikult tavapäraseks keskmiseks üürihinnaks. Sellisel juhul kataksid üürimaksed seadme enese maksumuse ca 16 kuu jooksul. Kostjal tulnuks seega tõendada, missugune oli vaidlusaluse ventilaatori puhul mõistlik tavapärane üürihind.
10.Iseenesest on põhjendatud apellandi väide selle kohta, et seadmete üleandmine kostjalt hageja kasutusse toimus mõlema poole majandustegevuse raames. Samas ei tulene sellest automaatselt, et tasu maksmine oleks ventilaatori hageja kasutusse andmisel olnud niivõrd oluliseks tingimuseks, et tasu osas kokkuleppe puudumine seaks kahtluse alla kasutuslepingu kehtivuse. Riigikohus on oma praktikas korduvalt märkinud, et VÕS § 28 lg 2 kohaldub hinna määramisel üksnes juhul, kui pooled ei ole hinnas selgelt kokku leppinud, kuid on kokku lepitud kauba müük või teenuse osutamine selliselt, et teisele poolele pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-89-12, p 24; nr 3-2-1-63-15, p 12). Kostja tugines sellele, et tunnistaja T. Sepa ütluste kohaselt pidid asjaomaste äriühingute seaduslikud esindajad P. Guidon ja A. Strauch ventilaatori kasutamise osas hinnas kokku leppima ja [kostja esindaja] A. Strauch pidi esitama arve. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tunnistaja sellekohaste ütlustega piisavalt tõendatud, et äriühingute vahelises suhtes lepiti kokku ventilaatori kasutamise tingimustes selliselt, et ka hagejale pidi olema arusaadav, et ventilaatori kasutamise eest tuleb eraldi tasuda. Tunnistaja on ka möönnud, et juhatuse liikmete vaheliste kokkulepete sisu ei teadnud. Tunnistaja ütlused viitavad üksnes kavatsusele hinna osas läbi rääkida, kuid lõpptulemusena võidi jätta ka üüri osas kokku leppimata.
11.VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Riigikohus on oma 16. juuni 2010 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 p-s 10 märkinud, et kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole hageja esitanud mitte kostja nõude maksmapanekut välistavaid vastuväiteid, vaid on vaidlustanud kostja nõude kui niisuguse. Tasaarvestuse õiguslike tagajärgede saabumiseks (VÕS § 197 lg 2) peavad nii aktiivnõue kui passiivnõue olema tõendatud. Praegusel juhul on kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud nõue ventilaatori üüritasu puudutavas osas jäänud ebaselgeks ja vaieldavaks ning kostja pole tõendanud ventilaatori üüri osas kokkuleppe sõlmimist, selle suurust või tavalist hinda VÕS § 28 lg 2 tähenduses. Seega juhul, kui tegemist oleks kohtumenetluses esitatud nõudega, tuleks kohtul jätta vastav hagi rahuldamata. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostja nõudeõigus hageja vastu tulenevalt arvetest nr 14093, 14106, 15006, 15022, 15034, 15041, 15089, 16003, 16018, 16031, 16033, 16036, 16038 ei ole tõendatud ning kostja poolne tasaarvestusavaldus ventilaatori üürihinda puudutavas osas ei ole toonud kaasa hageja nõude lõppemist sellele vastavas ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu maakohtu põhjendustest, et kostja oleks andnud hagejale ventilaatori tasuta kasutamiseks. Maakohus jättis hageja vastuväidete tõttu arvestamata kostja tasaarvestuse avalduse ventilaatori üürihinda puudutavas osas, kuid see ei tähenda, et kohus oleks kvalifitseerinud pooltevahelise suhte ventilaatori osas tasuta kasutamise lepinguna. Pooled ei ole seda ka menetluses jooksul väitnud.
Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata.
12.Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja ja palus kostjalt välja mõista 345 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja koostanud apellatsioonkaebusele vastust 2,3 h. Kostja esitas seisukoha hageja menetluskulude osas, milles märkis, et ei vaidle vastu hageja menetluskulude suurusele, kuna nii õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg kui ka tunnihind on mõistlikud. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud summas 345 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning 345 eurot tuleb kostjalt välja mõista. Hageja kasuks väljamõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.