5.Välja mõista Stranded Osaühingult Osaühing TEAMWOOD kasuks menetluskulud 932 eurot.
1/5
2-19-18335
6.Välja mõista Stranded Osaühingult Osaühing TEAMWOOD kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (932 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Viru Maakohtu 28.10.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-104863 kostja kasuks välja 2073, 54 eurot. Kohtuotsuse alusel on hageja suhtes algatatud täitemenetlused nr. 072/2019/974 ja 072/2019/975. Otsuses tuvastas kohus, et kostja kasutuses oli järkamissaag, mille üürihinnaks oli 60 eurot kuus. Järkamissaag jäi ka pärast kohtuotsust kostja valdusesse. Üürilepingu lõpetamist ei ole toimunud, kuid isegi lõpetamisel oleks hagejal õigus nõuda kasutuseeliste hüvitamist samas suuruses. Juhul kui lugeda üürileping lõppenuks, on hagejal õigus nõuda alates 2016 septembrist kostjalt kahjuhüvitist 60 eurot kuus VÕS § 335 alusel.
2.Pärast täitemenetluste algatamist esitas hageja kostjale 30.10.2019 tasaarvestuse avalduse VÕS § 197 järgi. Kostja avaldusele ei vastanud. Kuna hageja tasaarvestas 30.10.2019 oma nõude 2280 eurot kostja nõudega 2073, 54 eurot, lõppesid poolte vahelised nõuded 30.10.2019, st. kostjal puudub nõue, mille alusel täitemenetlus on algatatud. Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmise täiteasjades nr 072/2019/974 ja 072/2019/975. Kas kostja seadmeid kasutab, ei ole määrav, kuna on tõendatud, et hagejale ta vaidlusaluseid seadmeid üle andnud ei ole, st, et hageja ei ole saanud talle kuuluvaid seadmeid kostjast tuleneval põhjusel kasutada ja selle tagajärjel on hagejale tekkinud kahju (kasutuseelised).
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista. Hagejal ei ole nõuet kostja vastu, mida saaks tasaarvestada. Poolte vaheline suuline üürileping lõppes septembris 2016, kuna kostja kasutas hageja järkamissaagi kuni 12.09.2016. Kostja ei kasuta hageja saagi ja on palunud alates 19.09.2016 hagejal see ära viia. Hageja ei ole seda teinud. Kostja tõstis hageja järkamissae ja ventilaatori töökojast välja, kuna tal oli oma tootmiseks vaja kasutada ruumi täies ulatuses. Hagejel on alates 19.09.2016 teada, et ta peab kostja territooriumilt oma asjad ära viima. Kostjal ei ole võimalik seadmeid kuhugi toimetada, kuna ta ei tea, kus hageja tegutseb.
4.Kostjal on hageja vastu jõustunud kohtulahendist tulenev nõue, mille täitmist soovib hageja põhjendamatu hagiga vältida. Hagejal ei ole õigust nõuda kasutuseelise hüvitamist. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei saa avada uuesti sama vaidlust, mis on juba lahendatud jõustunud kohtulahendiga (Riigikohtu määrus 2-14-7385 p 15.1). VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (Riigikohtu otsus 3-2-1-59-10). Tasaarvestada ei saa nõuet, mida ei ole olemas. 2/5
2-19-18335
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes peab olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Antud juhul tugineb hageja 30.10.2019 tasaarveldusele, st. hageja vastuväite alus tekkis pärast kohtulahendi jõustumist (24.10.2017).
6.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna järkamissaag oli kostja valduses, siis järelikult on üürileping kehtiv ja hagejal on üüritasu nõue kostja vastu. Kohtu hinnagul ei saa võõra asja valdamisest automaatselt järeldada üürilepingu olemasolu. Vastasel juhul tekiks olukord, kus võõra vallasasja valdus tooks alati endaga kaasa nö. sundlepingulise suhte, mida aga seadus ei võimalda. Samuti ei nõustu kohus seisukohaga, et üürileping on kehtiv, kuna puudub ülesütlemisavaldus. Vallasasja üürilepingu lõpetamisele seadus vorminõuet ette ei näe. Üürilepingu lõpetamiseks piisab praegusel juhul lepingu lõpetamise tahteavalduse tegemisest TsÜS § 69 järgi, mida võib väljendada TsÜS § 68 lg 3 järgi ka tegudega. Kostja 19.09.2016 e-kirjast hagejale nähtub, et seadmed on lähetamiseks valmis. Kostja esindaja 27.10.2017 e-kirjast hagejale nähtub, et hageja järkamissaag ja ventilaator on valmis pandud ära viimiseks ja ootavad omanikku alates 12.09.2016. Esitatud fotodelt on näha, et seadmed (järkamissaag, ventilaator) on väljas ladustatud ja kaetud.
7.Eeltoodust järeldub, et seadmed ei ole kostja kasutuses alates 12.09.2016. Kohus leiab, et kostja e-kirjades väljendub kostja selge tahe üürileping lõpetada (poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest), kuna kostja hageja seadmeid ei kasuta ja on need hagejale üle andmiseks valmis pannud. Kui üürnik asja ei kasuta ja soovib omanikule tagastada, ei saa kuidagi asuda seisukohale, et üürnik soovib üürilepingu jätkuvust. Eeltoodust järeldub, et poolte vaheline üürileping on lõppenud 12.09.2016. Selles osas nõustub kohus kostja seisukohaga. Kui üürileping on lõppenud, siis pole üürnikul õigust enam asja kasutada. Hageja on viidates VÕS § 335 leidnud, et tal on õigus nõuda kostjalt üüri ja kasutuseeliseid. Asja materjalidest võib aru saada, et hageja ei olnud nõus märgitud mootori mähkimise maksumusega 500 eurot. Hageja 24.10.2017 e-kirjast nähtub, et hageja on teinud kostjale mh. ettepaneku, et kostja ei nõua hagejalt kohtuotsusega välja mõistetud summade tasumist.
8.Poolte kirjavahetusest võb teha järelduse, et hageja ei ole üleandmise vastuvõtmise akti allkirjastanud, ega asju ära viinud. Hageja ei olnud nõus asjale tehtud kulutustega ja kostja omakorda hageja ettepanekuga mitte maksma panna kohtuotsusest tulenevat nõuet hageja vastu. Kui üürnik ei anna üürisuhte lõppemisel väidetavalt üürileandjale viimase asju tagasi (võõras ebaseaduslik valdus, AÕS § 34), on hageja (üürileandja) esmane õiguskaitsevahend asjade väljaandmise nõue AÕS § 80 lg 1 alusel. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks asja kostja valdusest välja nõudnud. Isegi kui pooled ei suutnud kokku leppida asja üle andmise kõrvaltingimustes, oli hagejal enam kui piisavalt aega 3/5
2-19-18335 nõuda kostjalt asja tagastamist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et järkamissae vastuvõtmisega viivitas hageja ning seega ei saa ta ka sellele tugineda ega õiguskaitsevahendeid kasutada, sh. nõuda kahju hüvitamist VÕS § 335 alusel.
9.Üürileandja ei saa käituda viisil, et seab asja vastuvõtmiseks üürnikule vastuvõtmatuid tingimusi ja nendega mittenõustumisel asja vastu ei võta, nõudes üürnikult väidetavalt asja tagastamisega viivitatud aja eest põhjendamatult tasu. Kostja on õigesti märkinud, et tasaarvestada saab üksnes olemasolevat nõuet. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. See tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kostja on vaielnud vastu hageja tasaarvestusele, leides, et hagejal ei ole nõuet tema vastu. Kuna hagejal ei ole tasaarvestatavat nõuet kostja vastu, siis ei ole tasaarvestust toimunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja tunnistaja ülekuulamise taotluse jätab kohus rahuldamata, sest need olukorda ei muudaks, kuna võimalikud hagejale positiivsed ütlused oleks vastuolus teiste asjas esitatud tõenditega (eelkõige poolte kirjavahetus), ega teeks olematuks seda, et kostja saab hageja tasaarvestatavale nõudele esitada vastuväited, mis välistavad nõude maksmapaneku. Isegi eeldades, et hageja väidetu leidis aset oli hagejal piisavalt aega, et asi kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda, kuid hageja seda teinud ei ole. Hagi hind TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks (TsMS § 132 lg 5). Seega on hagihind on 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 1690 eurot (käibemaksuta), õigusabi osutamisele on kulunud kokku 8,3 tundi, sh hagiavalduse vastuse koostamine 4 h; dokumendi koostamine (kostja 16.12.2019 vastus hagile) 1h, dokumendiga tutvumine (kohtuasja materjalid) 0,9h, dokumendiga tutvumine (päringu analüüs) 0,2h, suhtlus kohtuga (toimikule ligipääsu taotlemine) 0,3h, dokumendi koostamine (vastus kohtu küsimusele) 0,5h, dokumendi koostamine (kostja 23.09.2020 menetluskulude nimekiri) 1,4h.
11.Kohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kostja vahetunud esindaja tunnitasu 181,67 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning kohud peab põhjendatud tunnitasuks 150 eurot (käibemaksuta). Selline tunnitasu määr on samas suurusjärgus kui kostja eelneva esindaja tunnitasu. Vastaspool ei pea vastutama selle eest, et menetluse käigus menetlusosalise esindaja vahetub. 4/5
2-19-18335
12.Suhtlus kohtuga (toimikule ligipääsu taotlemine, 0,3 h), ei ole selliseks ajakuluks, mille eest peaks vastaspool vastutama. Üldjuhul peaks menetlusosalise esindamiseks kulunud aeg olema hõlmatud õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega. Dokumendi koostamine (kostja 16.12.2019 vastus hagile) 1,0 h, ei pea kohus samuti põhjendatuks, kuna kostja on juba 16.12.2019 vastuse hagile esitanud. Menetluskulude nimekirja koostamine ajakulust 1,4h, peab kohus põhjendatuks 0,3h, kuna tegemist ei olnud keerulise ega mahuka dokumendiga.
13.Tulenevalt eeltoodust ja arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning muid asjaolusid, on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 6,2h, tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta), s.o 930 eurot, millele lisandub tõendi saamise kulu 2 eurot, s.o kokku 932 eurot (käibemaksuta), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Samuti tuleb vastavalt kostja taotlusele hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 2 alusel viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tartu Ringkonnakohtu otsusega täiendatud kohtuotsuse põhjendusi.
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.