OÜ Teamwood hagi Stranded OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
3 901, 73 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
16.10.2015.a ja 21.09.2016.a
Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Teamwood (RK 11031765, Sepa 18 a, Sonda alevik, Sonda vald, 43001 Ida-Virumaa)
Hageja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks (Raidla Lejins ja Norcous Advokaadibüroo OÜ Roosikrantsi 2, Tallinn 10119; e-post: [email protected])
Kostja:
Stranded OÜ (RK 11391541, xxx Sonda alevik, Sonda vald 43001 IdaVirumaa)
Kostja esindaja:
Vandeadvokaat Rait Sarjas (Advokaadibüroo Küllike Namm, Raekoja plats 20, 51004 Tartu; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista Stranded OÜ-lt OÜ Teamwood kasuks võlgnevus 1 486 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus) eurot 77 senti.
3.Välja mõista Stranded OÜ-lt OÜ Teamwood kasuks viivis alates 22.10.2014 kuni 28.10.2016 (kohtuotsuse tegemiseni) 241 (kakssada nelikümmend üks) eurot 77 senti ja alates 29.10.2016.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt 14.10.2014.a lehtpuupitu 23, 578 m3 hinnaga 204 eurot m3 , kokku summas 4 809, 91 eurot, millele lisandus käibemaks summas 961, 98 eurot- koos käibemaksuga 5 771, 89 eurot. Hageja väljastas kostjale kauba 14.10.2014.a saatelehe nr 1231 alusel. Saateleht tõendab, et kaupade hävimise ja kadumise riisiko läksid kostjale üle puidumaterjali transpordivahendile üleandmise hetkest. Hageja väljastas kostjale arve nr 201410018 14.10.2014.a summas 5 771, 89 eurot. Arve on kostja poolt osaliselt tasumata. Kostja ei ole hagejale kaupade eest tasunud, kuigi pooltevahelise tava kohaselt tasus kostja hagejale 7 päeva möödudes kauba kättesaamisest ja arve saamisest. Tasumise tähtpäevana on arvel esitatud 7 päeva. Kostja pidi kohustuse hagejale täitma 21.10.2014.a
2.Poolte vahel olid vastastikused rahalised kohustused. Kostja ostis hagejalt puidumatrjali, hageja omakorda kostjalt transporditeenust. Ajavahemikus 23.09.2014 – 31.10.2014 pidi hageja tasuma kostjale kokku 2 989, 20 eurot ning kostja hagejale 10.10.2014 – 07.11.2014.a kokku 6 455, 97 eurot. Hageja tegi tasaarvestuse poolte vastastikuste rahaliste nõuetega ning hageja nõudeks kostja vastu jäi 3 466, 77 eurot. Teamwood OÜ osutas Stranded OÜ-le splittimisteenust, mille kohta kostja väljastas hageja kostjale arve nr 201411010 summas 70, 31 eurot 07.11.2014.a. Nimetatud arvest tasus kostja 65, 28 eurot (so 5,03 eurot vähem). Kostja väidab vääralt, et talle ei ole arvet nr 201411010 07.11.2014.a esitatud. Hagejale tehtud maksekorralduses on kostja arvele viidanud. Kui arvet ei oleks saadud, ei oleks kostja sellele ka viidanud. Kostja ostis hagejalt hööveldusteenust 544, 60 eurot, mille kohta väljastati kostjale arve nr 201410020. Kostja ostis hagejalt hööveldusteenust 134, 45 eurot, mille kohta väljastati kostjale arve nr 201410015, Tasaarvestus on tehtud hagiavalduses.
3.Hageja tasaarvestab järgmised kostja nõuded kokku summas 2989, 20 eurot: -kostja arve nr 14076 09.09.2014 1008 eurot; - kostja arve nr 14082 19.09.2015 594 eurot; - kostja arve nr 14085 08.10.2014 504 eurot; - kostja arve nr 14088 13.10.2014 336 eurot;
- kostja arve nr 14087 09.10.2014.a 211, 20 eurot; - kostja arve nr 14097 31.10.2014.a 336 eurot.
4.Lõppseisukohtades (tl 142 jj) palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlg 2026, 77 eurot ja viivis 312, 74 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kohtuotsue jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 4.1 Hageja kinnitab, et üüris kostjalt tõstukit hinnaga 400 eurot kuus + käibemaks, kuid seda kuni 01. augustini 2014.a. Kostja arve nr 14072 19.08.2014.a on osaliselt põhjendamatu, millest oli juttu kostja seadusliku esindaja Arno Strauchi ja hageja raamatupidaja vahel ning lepiti kokku, et kostja teeb selle kohta kreeditarve, millega kostja seaduslik esindaja nõustus. Kuna Arno Strauch läks juhatajaga seejärel riidu, siis kreeditarvet ei tulnud. Hageja leiab, et olukorras, kus tõstuk ei olnud enam hageja kasutuses ja oli kostjale tagastatud, ei ole õigustatud ka üürihinna nõudmine ning arve esitamine. Arve on tasumata, kuna hageja ootab endiselt kreeditarvet. 4.2 Hageja tunnistab, et tema kasutuses oli järkamissaag, mille üürihinnaks oli Arno Strauch kehtestanud 50 eurot kuus + käibemaks 10 eurot, so kokku 60 eurot kuus. Võlgnevust tasutud ei ole. Et järkamissag kuulub Stranded OÜ-le on kostja tõemndanud alles käesoleva kohtumenetluse käigus. 4.3 Ventilaatori ost oma isalt sularahas 25 000 krooni 22.08.2009 ei ole usutav. Sularahas arveldamine ei ole äriühingu jaoks tavapärane. Tavapärane ei ole ka see, et eraisik soetab endale tööstusliku ventilaatori, millele eraisiku jaoks kasutus puudub. Hageja leiab, et vastav tõend on fabritseeritud ning kostja ei ole tõendanud, et järkamissae peal olnud ventilaator kuulub talle. Isegi kui ventilaator kuuluks Starded OÜ-le, siis tunnistaja Pitkma ütluste kohaselt toodi järkamissaag ja ventilaator hageja territooriumile üheaegselt ning ka kasutati koos. Järkamissae kasutamise eest on hageja tasunud kostjale 50 eurot + käibemaks so 60 eurot kuus. Selles osas on hageja nõus tegema tasaarvestuse 1 440 euerot ning vähendama põhivõlga, kuid ülejäänud nõude (ventilaatori rent oktoobrist 2014 – augustini 2014 ja tõstuki rent augustis 2014) osas leiab hageja, et need on alusetud ja põhjendamatud. 1440 eurot oleks sel juhul üür 2014.a augusti eest ning kuni septembri 2016 lõpuni (24 x 60 = 1440 EUR). September 2014 summas 60 eurot on tasutud 02.10.2014. hageja leiab, et nimetatud üür oli nii sae kui ventilaatori eest koos kuigi arvel oli kajastatud vaid järkamissae rent. Ventilaatori üüri ning selle hinna kohta ei olnud kokkulepet ei varem, ega ka pärast koostöö lõppemist. Hagejal puudus igasugune tahe ventilaatori üürimiseks ning kostja ei saa ühepoolselt nõuda hagejalt ventilaatori üüri. 4.4 Kostja arved nr 14093 21.10.2014, nr 14106 30.11.2014, nr 15006 26.01.2015, nr 15022 16.03.2015.a, nr 15034 30.04.2015, nr 15041 31.05.2015, nr 15052 23.07.2015.a., nr 15060 31.08.2015.a ja nr 15069 , nr 15082 30.11.2015., nr 15089 31.12.2015.a, nr 16003 310.01.2016.a, mnr 16018 31.03.2016.a, nr 16031 31.05.2016.a, nr 16033 30.06.2016.a , nr 16036 29.07.2016 ja nr 160368 31.08.2016.a. on alusetud ja põhjendamatud Hageja on kostjale teinud menetluses kaks kompromissettepanekut, kuid kostja ei ole nõustunud kummagi ettepanekuga.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja märgib kirjalikus vastuses, et tunnistab hageja arvete nr 20140018, 20140015 ja 20140020 alusel tekkinud nõudeid, kuid arvet 201411010 ei ole hageja kostjale esitanud.
Kostja vaidleb vastu arvel nr 201411010 märgitud summale. Kostja leiab, et hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, mis kuupäeva seisuga ja mil viisil on nõude tasaarvstanud. Tasaarveldusavaldust ei ole hageja kostjale enne kohtumenetlust esitanud. Kostja käsitleb hagiavaldust ka tasaarveldusavaldusena. Kostja leiab, et hagiavaldusega on hageja tasaarveldanud oma nõude 6 450, 94 eurot (arvel nr 201411010 märgitud summat 5, 03 eurot kostja ei tunnista) kostjal hageja vastu oleva nõudega 2 989, 20 eurot ning selles ulatuses on hageja nõue lõppnud. Kostja leiab, et hageja nõudeks pärast tasaarvestust on 3 461, 74 eurot (6450, 94 – 2989, 20 = 3461, 74) Kostja selgitab, et hageja ei ole hagis õigesti märkinud oma kohustuste mahtu kostja ees. Kostja lisab, et vastuse esitamise seisuga (so 03.06.2015.a ) on hagejal kostja ees täitmata sissenõutavaks muutunud kohustus vähemalt 4 430, 20 eurot arvete nr 14072, 14076, 14082, 14085, 14087, 14088, 14093, 14097, 14106, 15006, 15022 alusel. Kostja märgib, et õigus oma nõuet tasaarvestada tekkis tal 10.10.2014.a kui tekkis õigus täita arvest nr 20140015 tulenev kohustus summas 134, 45. Nõude, milles kostja hageja nõuet enda vastu tunnistab so 6 450, 94 eurot täitmise õigus tekkis kostjal 14.10.2014.a.
6.Kostja ei vaidle vastu, et kostja nõue hageja vastu summas 2989, 20 eurot on tasaarvestuse alusel lõppenud. Stranded OÜ tasaarvestab kirjalikus vastuses OÜ Teamwood põhinõude 3 461, 74 eurot kostjal hageja vastu oleva nõudega ning loeb hageja nõude 3 461, 74 eurot lõppenuks. Kostja selgitab, et hageja nõue on tasaarvestuse tulemusel lõppenud järgmiselt: -14.10.2014.a summas 2 142 eurot (kostja tasaarvestab kostja poolt enne 14.10.2014.a sissenõutavaks muutunud arved nr 14072 540 eurot, nr 14076 1008 eurot, nr 14082 594 eurot; -16.10.2014.a summas 504 eurot (kostja tasaarvestab 16.10.2014 sissenõutavaks muutunud arvel nr 14087 märgitud summa 504 eurot); -17.10.2014.a summas 211, 20 eurot (kostja tasaarvestab 17.10.2014.a sissenõutavaks muutunud arvel 140787 summas 211, 20 eurot); -21.10.2014.a summas 336 eurot (kostja tasaarvestab 21.10.2014 sissenõutavaks muutunud arvel nr 14088 märgitud summa 336 eurot); -29.10.2014.a summas 150 urot (kostja tasaarvstab 29.10.2014.a sissenõutavaks muutunud arvel 14093 märgitud summa 150 eurot); -15.11.2015.a 118, 54 eurot (kostja tasaarvestab 15.11.2014.a sissenõutavaks muutunud arvel 14097 märgitud summast 336 eurot hageja järelejäänud nõude summas 118, 54 eurot. Kostja leiab, et eeltooduga on hageja nõue lõppenud (põhinõue), tulenevalt VÕS § 197 lg 2, on seoses põhinõude lõppemisega lõppenud ka viivisenõue.
7.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga selles, et arved nr 14072, 14093, 14106, 15006, 15022 , mille alusel on kostja oma 03.06.2015.a vastuses teostanud tasaarvestuse, alusetud. Nimetatud arved on kostja esitanud hagejale tõstuki (augustis 2014), järkamissae (alates august 2014) ja ventilaatori kasutamise eest (alates oktobrist 2014) Järkamissaagi kasutab hageja juba 2013. aasta märtsist. Kostja on neid esemeid korduvalt hagejalt tagasi nõudnud, kuid hageja ei ole neid tagastanud, mistõttu on kostja hagejale nende kasutamise eest arved esitanud. Kostja on hagejale 16.09.2014.a esitanud arve nr 14078 selgitusega järkamissae rent septembris 2014. Hageja on nimetatud arve tasunud, millega kostja arvates on hageja tunnistanud, et kostjale kuuluv järkamissaag on hageja valduses ning hagejal kohustus igakuiselt selle kasutamise eest kostjale tasuda.
8.Pärast kostja vastuses tasarvestuse teostamist oli hageja nõue kostja vastu 2026, 77 eurot ning ka pärast kostja vastuse esitamist on hageja jätkanud järkamissae ja ventilaatori kasutamist, mistõttu on kostja esitanud hagejale järgnevad arved: 30.04.2015 arve nr 15034 summas 150 eurot; 31.05.2015 arve nr 15041 150 eurot; 23.07.2015 arve 15052 summas 300 eurot; 31.08.2015. srve 15060 summas 150 eurot; 30.09.2015.a arve nr 15069 summas 150 eurot. Arved on hageja poolt tasumata Kostja tasaarvestab hageja nõude kostja vastu summas 2026, 77 eurot kostja nõudega hageja vastu 900 eurot ning loeb hageja nõude kattuvas osas lõppenuks. Kostja tunnistab, et 08.10.2015 menetlusdokumendi esitamise ajaks on kostjal hageja ees võlgvevus summas 1 126, 77 eurot (2026,77-900). Kostja kinnitab samas menetlusdokumendis, et on valmis nimetatud summa hagejale tasuma juhul kui viimane tagastab kostjale järkamissae ja ventilaatori. Kuni kostja jätkab nimetatud esmete kasutamist ja keeldub neid kostjale välja andmast, keeldub kostja võla tasumisest tuginedes VÕS § 110 lg 1. Rendisuhteid tõendab kostja tunnistajate ütlustega (tl 102)
9.09.11.2015.a menetlusdokumendis tasaarvestab kostja hageja nõude summas 1126, 77 eurot kostja nõudega hageja vastu summas 150 eurot (nõue tuleneb tasumata arvest nr 15075) ning loeb hageja nõude kattuvas osas lõppenuks. Kostja tunnistab, et menetlusdokumendi esitamise ajaks on tal võlgnevus hageja ees 976, 77 eurot (1126, 77 – 159 = 976, 77) tl 107—110)
10.13.09.2016.a menetlusdokumendis (tl 129-131) märgib kostja, et hageja on jätkanud pärast 09.11.2015.a tasaarvestuse teostamist nii ventilaatori kui järkamissae kasutamist vähemalt kuni 12.09.2016.a. Kostja on jätkuvalt esitanud hagejale ka üüriarved, ent need on hageja poolt tasumata. Kostja esitab ventilaatori ja järkamissae kasutamise eest arved: -30.11.2015 arve nr 15082 summas 150 eurot; -31.12.2015.a arve nr 15089 summas 150 eurot; -31.01.2016.a arve nr 16003 summas 150 eurot; -31.03.2016.a arve nr 16018 summas 300 eurot; -31.05.2016.a arve nr 16031 summas 300 eurot; -30.06.2016 arve nr 16033 summas 150 eurot; -30.06.2016 arve nr 16033 summas 150 eurot -29.07.2016.a arve nr 16036 summas 150 eurot; -31.08.2016.a arve nr 16038 summas 150 eurot. Kostja tasaarvestab hagejal kostja vastu oleva nõude 976, 77 eurot kostja nõudega hageja vastu summas 1050 eurot (arvetest 15082, 15089, 16003, 16018, 16031) ning loeb hageja nõude kattuvas osas lõppenuks Et tasaarvestuse tulemusel on hageja nõue lõppenud puudub alus hagi rahuldamiseks. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist.
Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Võlasuhte olemasolus poolte vahel vaidlust ei ole. Hageja nõue tuleneb ostu-müügitehingust (VÕS § 208 lg 1), mille kohaselt hageja ostis kostjalt 14.10.2014.a lehtpuupitu 23, 578 m3 hinnaga 204 eurot m3 , kokku 5 771, 89 euro eest (sh käibemaks. Kauba eest väljastas hageja 14.10.2014.a kostjale arve nr 201410018 summas 5 771, 89 eurot (tl 17); OÜ Stranded ostis hagejalt splittimis- ja hööveldusteenust, mille eest esitas hageja kostjale arved nr 201411010 07.11.2014.a splittimisteenuse eest 70, 31 euro (millest kostja tasus 65, 28 eurot, tasumata 5,03 eurot) ja arved nr 201410020 544, 60 eurot (tl 48) ja nr 201410015 134, 45 eurot (tl 50) hööveldusteenuse eest Hagiavalduse kohaselt oli kostjal täitmata kohustusi hageja ees ajavahemiku eest 10.10.2014 – 07.11.2014 kokku 6 455, 97 eurot.
13.Vaidlust ei ole ka selles, et pooltel olid vastastikused rahalised kohustused. Hageja tegi tasaarvestuse järgmiste hageja kohustustega kostja ees: - kostja arve nr 14076 09.09.2014 1008 eurot; - kostja arve nr 14082 19.09.2015 594 eurot; - kostja arve nr 14085 08.10.2014 504 eurot; - kostja arve nr 14088 13.10.2014.a 336 eurot; - kostja arve nr 14087 09.10.2014.a 211, 20 eurot; - kostja arve nr 14097 31.10.2014.a 336 eurot. kokku 2989, 20 eurot (tl 18). VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud teineteisele maksma rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse esmaseks eelduseks on tasaarvestuse olukorra eksisteerimine (vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu). Tasaarvestuse õigus tekib ja tasaarvestus on võimalik alates ajahetkest, mil tasaarvestava poole teise poole vastu suunatud nõude täitmise tähtaeg on saabunud ja teisel poolel on nõue tasaarvestava poole vastu (sõltumata sellest, kas selle nõude täitmise tähtaeg on saabunud või mitte. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Tasaarvestuse teostamiseks peab tasaarvestuse õigust omav pool tegema teisele poolele tasaarvetuse avalduse (VÕS § 198) ja tasaarvestus jõustub alates tasaarvestuse avalduse kättesaamisest (TsÜS § 69 lg) Enne kohtumenetlust ei ole hageja kostjale tasaarvestusavaldust teinud. Seadus ei kehtesta tasaarvetusavaldusele vorminõudeid, kuid tasaarvestatavad nõuded peavad olema individualiseeritud. Kostja käsitleb hagiavaldust tasaarvestusavaldusena Kostja ei vaidle vastu, et kostja nõue hageja vastu summas 2989, 20 eurot on tasaarvestuse alusel lõppenud (tl 32).
14.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal oli hageja vastu veel täiendavaid nõudeid, mida ta võib tasaarvestada. Lisaks hageja tasaarvestatud kostja nõuetele, leiab kostja et tasaarvestuse tulemusel on lõppenud järgmised hageja nõuded järgmistel kuupäevadel: - 14.10.2014.a sissnõutavaks muutunud arve nr 14072 540 eurot; - 29.10.2014 sissenõutavaks muutunud arve nr 14093 150 eurot; - 30.11.2014 arve nr 14106; - 26.01.2015.a arve nr 15006 300 eurot; - 16.03.2015 arve nr 15022 300 eurot (tl 31-32) - 30.04.2015 arv e nr 15034 summas 150 eurot; - 31.05.2015 arve nr 15041 150 eurot; - 23.07.2015 arve 15052 summas 300 eurot; - 31.08.2015. arve 15060 summas 150 eurot; - 30.09.2015.a arve nr 15069 summas 150 eurot (tl 74) Kostja esitab ventilaatori ja järkamissae kasutamise eest arved ja tasaarvestusavalduse: -30.11.2015 arve nr 15082 summas 150 eurot; -31.12.2015.a arve nr 15089 summas 150 eurot; -31.01.2016.a arve nr 16003 summas 150 eurot; -31.03.2016.a arve nr 16018 summas 300 eurot; -31.05.2016.a arve nr 16031 summas 300 eurot; -30.06.2016 arve nr 16033 summas 150 eurot; -30.06.2016 arve nr 16033 summas 150 eurot -29.07.2016.a arve nr 16036 summas 150 eurot; -31.08.2016.a arve nr 16038 summas 150 eurot. (tl 129-130) Kostja loeb viidatud sissenõutavaks muutunud arvete alusel tasaarvestuse tulemusena hageja nõude kattuvas osas lõppenuks ning leiab, et hagi rahuldamiseks puudub alus.
15.Kostja ei esitanud hageja vastu vastuhagi, vaid tegi protsessuaalse tasaarvestuse. Riigikohus on korduvalt märkinud, et tasaarvestuse esitamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi, vaid piisab sellest, kui kostja esitab hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse (vt Riigikohtu 27.11.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-126-13; 28. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16; 27. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11, p 11). Tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10 ja 2. novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9511, p 17) Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. (vt Riigikohtu 05.06.2012 lahend tsiviilasjas nr 3-2-142-12).
16.Kohus nõustub sellega, et kostjal tekkis õigus oma nõuet tasaarvestada 10.10.2014 kui kostjal tekkis õigus täita arvest 20140015 tulenev kohustused 134,45 eurot. Kogu hageja nõude täitmise õigus tekkis kostjal 14.10.2014.a.
17.Hageja väidab esmalt, et hageja ei ole rentinud ega üürinud ei tõstukit, järkamissaagi ega ventilaatorit. Hagejale ei ole teada, et tema territooriumil oleks kunagi asunud kostjale kuuluvat vara (tl 44, 101). Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Lõppseisukohtades võtab hageja omaks, et tema kasutuses oli järkamissaag, mille üürihinnaks oli 60 eurot kuus (sh käibemaks) (tl 144). Tõendatud on asjaolu, et järkamissaag kuulus OÜ-le Stranded (tl 101) Hageja kinnitab ka asjaolu, et üüris kostjalt tõstukit hinnaga 400 eurot + käibemaks kuid seda kuni 01.08.2014.a , mistõttu on kostja arve 14072 19.08.2014.a osaliselt põhjendamatu. Kahveltõstuki kasutamist on kinnitanud ka 16.10.2015.a istungil üle kuulatud tunnistaja Margus Pitkma (tl 99 pöördel). Kahveltõstuk kuulus OÜle Stranded (tl 112-118). Hageja väidab, et kasutas tõstukit kuni 01.08.2014.a, kuid hageja oma väidet millegagi tõendanud ei ole. 21.09.2016.a istungil tunnistajana üle kuulatud Taavi Sepp kinnitas samuti kahveltõstuki kasutamist OÜ-s Teamwood, kuid selle kasutamise kestust täpsustada ei osanud. Tunnistaja sõnul lõppes sügisel (tl 170). Tõendamata on hageja väited selles, et oli olemas poolte vaheline kokkulepe, mille kohaselt pidanuks kostja tegema hagejale kreeditarve tõstuki kohta.
18.Hageja vaidlustab kostja tasaarvestuse aluseks olevaid arveid ventilaatori rendi osas. Rendisuhete tõendamiseks taotles kostja tunnistajatena üle kuulata Margus Pitkma ja Taavi Sepa. Tunnistajad väitsid küll ventilaatori kasutamist, kuid ei kinnitanud mistahes kokkulepete olemasolu kasutamise tingimuste osas (kas renditi, renditasu suurus jms) . Tunnistaja M. Pitkma väitis, et järkamissaag ja ventilaator toodi hageja juurde üheaegselt ja kasutati koos, mistõttu on selgusetu väidetava renditasu arvestamine alates oktoobrist 2014 kuigi järkamissaagi kasutati oluliselt varem. Muid tõendeid ventilaatori väidetava rendi osas kohtule esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et üle kuulatud tunnistajate ütlused kinnitavad ventilaatori kasutamist, kuid ei tõenda mistahes poolte kokkuleppeid kasutamistingimuste osas (rent, rendisuurus jms). Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja esitatud arvete alusel tasaarvestus ventailaatori rendi osas.
19.Mis puudutab kostja vastuväiteid hageja esitatud arvest nr 201411010 tulenevalt nõudele, siis selles osas märgib kohus järgmist: Arve nr 201411010 07.11.2014.a esitati kostjale splittimisteenuse eest (tl 46). Kostja tasus sellest 65, 28 eurot (tl 47). Hageja märgib õigesti, et kuna kostja on makse selgitusse märkinud arve nr 201411010, ei ole eluliselt usutavad kostja väited, et hageja pole kostjale arvet esitanud. Kostja väidab vääralt, et arvel 201411010 märgitud summat ta ei tunnista. Arvel märgitud summast 70, 31 eurot on kostja tasunud 65, 28 eurot. Millistel põhjustel on tasumata 5, 03 eurot, ei ole kostja menetluse vältel argumenteerinud.
20.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude osaliselt:
Hagejal oli nõue kostja vastu 6 455, 97 eurot, hageja tasaarvestas oma nõude kostja nõudega hageja vastu (ajavahemiku eest 23.09.2014-31.10.2014) 2989, 20 eurot, 6455,97 – 2989, 20 = 3466, 77 eurot Hageja vähendas nõuet 1440 eurot (tl 144 p 1.15) 3466, 77 - 1440= 2026, 77 Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostja sissenõutavaks muutunud arve nr 14072 (tõstuki rent augustis) 540 eurot ja tasaarvestusavaldus selles osas on põhjendamatu. Kohus on seisukohal, et vastastikuste tasaarvestuste tulemusel on hagejal nõue kostja vastu 2026, 77 – 540 = 1 486, 44 eurot. Ventilaatori rent on tõendamata ning selles osas kostja arved nr 14093 21.10.2014, nr 14106 30.11.2014, nr 15006 26.01.2015, nr 15022 16.03.2015.a, nr 15034 30.04.2015, nr 15041 31.05.2015, nr 15052 23.07.2015, nr 15060 31.08.2015 nr 15069, nr 15082 30.11.2015, nr. 15089 31.12.2015, 16003 31.01.2016, nr 16018 31.03.2016m, nr 16031 31.05.2016, nr 16033 30.06.2016, nr 16036 29.07.2016 ja nr 160368 31.08.2016.a põhjendamatud. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi 2. lõikest tulenevalt tuleb kohustuste täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab hagis kostjalt viivist alates 22. oktoobrist 2014 kuni kohtuistungi toimumise päevani so kuni 20.09.2016 312, 74 eurot lähtuvalt võlasummast 2026, 77 eurot (tl 155) Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue kostja vastu on 1 486, 44 eurot, millelt seadusjärgne viivis (VÕS § 113 lg 1) alates 22.10.2014.a (hageja nõude sissenõutavaks muutumisest) kuni kohtuotsuse tegemiseni ehk 28.10.2016.a. on 241, 77 eurot (viivitatud päevade arv 738) Kooskõlas TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus
22.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsete osades, kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Arvestades, et nii hageja kui kostja on menetluse kestel teinud vastaspoolele kompromissettepaneku, millega teine pool ei ole nõustunud, jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.