Tsiviilasi nr 2-07-35006
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. märts 2008. a Tartu, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-07-35006
Tsiviilasi
R.K. kaebus kohtutäitur Reet Rosenthal’i 31. augusti 2007. a otsuse peale täiteasjas nr 186/2007/1221
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
avaldaja R.K. puudutatud isik kohtutäitur Reet Rosenthal (büroo asukoht Õpetaja 9, 51003 Tartu); puudutatud isik E AS (registrikood 10208954, asukoht Riia mnt 106, 80042 Pärnu) puudutatud isiku lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Eero Tonka (Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid, asukoht Roosikrantsi 19, 10119 Tallinn)
Jätta rahuldamata R.K. ’u kaebus kohtutäitur Reet Rosenthal’i 31. augusti 2007. a otsuse peale täiteasjas nr 186/2007/1221. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta R.K. ’u kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Avaldaja esitas kohtutäitur Reet Rosenthal’ile 28. mail 2007. a täitmisavalduse täitemenetluse algatamiseks E AS suhtes. 30. mail 2007. a algatas kohtutäitur täitemenetluse. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Tartu Maakohtu 18. mai 2007. a määrusega tsiviilasjas nr 2-06-39112 avaldaja ja E AS vahel sõlmitud kompromiss, mille punktist 3 tulenes E. AS kohustus kanda avaldaja näidatud arvele hüvitis summas 30 000 krooni (bruto) hiljemalt 5 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates. Kohtumäärus jõustus 24. mail 2007. a. Võlgnik E. AS tasus
Vastuse kohaselt on puudutatud isik esitanud oma seisukohad avaldaja nõude osas E. AS-lt täiendavalt 1926 krooni väljamõistmiseks täiteasjas nr 186/2007/1221 ja andnud omapoolsed selgitused avaldaja 9. augusti 2007. a kaebuse arutamise raames. Puudutatud isiku seisukohad on leidnud käsitlemist kohtutäitur Reet Rosenthal’i 31. augusti 2007. a otsuses. Puudutatud isik nõustub kohtutäituri 31. augusti 2007. a otsuses esitatud järeldustega ja ei pea neid vajalikuks vastuses üle korrata. Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-06-39112 kompromissi sõlmimisel nõustus avaldaja, et kompromissilepingus kokkulepitud summa katab kõik poolte vahelised nõuded üksteise vastu. Avaldaja seisukoht, et kompromiss ei käsitle mõnda tsiviilvaidluse objektiks olnud nõuet, on ebaõige.
Asjas ei ole vaidlust selle üle, et avaldaja ja E. AS sõlmisid 17. mail 2007. a kompromissilepingu (tl 16), mis kinnitati Tartu Maakohtu 18. mai 2007. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-06-39112 (tl 17-18). Sama määrusega lõpetati asja menetlus R.K. ’u hagis E. AS vastu töövaidluses. Kompromissilepingu punktist 3 tulenes E. AS kohustus seoses poolte töösuhte lõppemise ja kompromissilepingu sõlmimisega tasuda tsiviilasja nr 2-06-39112 raames avaldaja näidatud
arvelduskontole hüvitis summas 30 000 krooni (bruto) hiljemalt 5 päeva jooksul kohtumääruse, millega kohus kinnitab kompromissilepingu, jõustumisest arvates. Kohtul tuleb anda hinnang sellele, kas E. AS oli õigustatud kokkulepitud summalt arvestama ja kinni pidama töötuskindlustusmakse ning avaldajale eelnevalt töövaidluskomisjoni 7. novembri 2006. a otsuse alusel töövaidlusasjas nr 9.11-02/1252, 1902-2006 viivitamatu täitmise korras tasutud 1746 krooni. Kompromissi sõlmimine tähendab vaidluse kohtuvälist lahendamist. Kompromissilepingu sõlmimine ja õigussuhte vaieldamatuks muutmine läbirääkimisi pidades toimub eelduslikult poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Kompromissilepingu punktidest 1 ja 2 nähtub, et avaldaja ja E. AS vahel 6. märtsil 2006. a sõlmitud töölepingu nr 298 alusel tekkinud töösuhe lõpetati 8. novembril 2006. a TLS § 76 alusel poolte kokkuleppel. Seega on avaldaja kompromissi sõlmides loobunud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituste ning tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palga nõuetest ja tööandja on loobunud nende nõuete vaidlustamisest. Eelnevast tulenevalt on ebaõiged avaldaja viited TKindlS § 40 lg 2 punktidele 2 ja 3, et tegemist on töösuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituse või viivisega ja tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgaga, millelt ei maksta töötuskindlustusmakset. Kompromissilepingu punktis 3 nimetatud hüvitise maksmise kohustus tulenes poolte omavahelisest kokkuleppest töösuhte lõppemisel. Pooled on kompromissilepingus nimetatud summat käsitlenud brutosummana, millelt kuuluvad kinnipidamisele seadusega ettenähtud maksud ja maksed, sealhulgas töötuskindlustusmakse. Kompromissilepingus nimetatud hüvitis tuleb TKindlS § 40 lg 1 punkti 1 mõttes lugeda kindlustatule makstud muuks tasuks, millelt E. AS kui tööandja oli kohustatud TKindlS § 42 lg 1 punkti 1 alusel arvestama ja kinni pidama töötuskindlustusmakseid kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. Avaldaja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et E. AS vaidlustas tsiviilasja nr 2-06-39112 raames töövaidluskomisjoni 7. novembri 2006. a otsuse alusel töövaidlusasjas nr 9.11-02/1252, 1902-2006 viivitamatu täitmise korras avaldajale tasutud 1746 krooni maksmise. ITVS § 25 lõike 1 teise lause kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega oli E. AS nõue töövaidluskomisjoni otsuse tühistamiseks avaldajale 1746 krooni viivitamatu täitmise korras väljamõistmise osas hagi esemeks TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes ning töövaidluskomisjoni otsus ei olnud selles osas jõustunud. ITVS § 27 alusel töövaidluskomisjoni otsuse viivitamatu täitmine ei tähenda, et töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse (ITVS § 25 lg 1 esimene lause) ja üldjuhul töövaidluskomisjoni otsus täidetakse pärast selle jõustumist (ITVS § 26 lg 1). Seaduseandja on siin töötaja kaitsenormina näinud ette, mis osas kuuluvad töövaidluskomisjoni otsused viivitamatult täitmisele. Erand on sätestatud ITVS § 27 lg 1 punktides 1 ja 2. Seega on õiged puudutatud isikute sellekohased seisukohad, et käesoleval hetkel ei ole ühtegi töövaidluskomisjoni jõustunud otsust, mis annaks avaldajale aluse nõuda 1746 krooni. Kuna töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest tuleneva töövaidluse osas sõlmiti kompromiss, lahendati viimase sõlmimisega kogu töövaidlus. Kompromissilepingu punktis 4 on lepingu pooled kinnitanud, et hüvitis summas 30 000 krooni (bruto) katab kõik poolte vahelised varalised nõuded üksteise vastu ja nimetatud summa tasumisel avaldajale ei ole pooltel üksteise suhtes muid nõudeid tulenevalt 6. märtsil 2006. a sõlmitud töölepingu nr 298 alusel tekkinud töösuhtest. Seega on ekslik avaldaja järeldus, et kohtulik kokkulepe ei käsitlenud töövaidluskomisjoni otsuse alusel viivitamatu täitmise korras välja mõistetud 1746 krooni. Kompromissis märgitud summa hõlmas avaldaja poolt juba kätte saadut, mistõttu E. AS oli õigustatud kokkulepitud summast maha arvestama avaldaja poolt juba kätte saadud 1746 krooni. Asjakohane ei ole avaldaja viide ITVS § 33 lõikele 3, mille kohaselt otsustab kohus töövaidluskomisjoni otsuse alusel viivitamata täitmise korras tööandjalt töötaja kasuks väljamõistetud raha tagastamise juhul, kui kohus lahendab asja teisiti. Tsiviilasjas nr 2-06-39112 ei lahendanud maakohus asja teisiti, vaid kinnitas 18. mail 2007. a kohtumäärusega avaldaja ja E. AS vahel sõlmitud kompromissilepingu ning lõpetas menetluse R.K. ’u hagis E. AS vastu töövaidluses.
Arvestades eeltoodut leiab kohus, et E. AS on täitnud kompromissilepinguga võetud kohustuse, mistõttu oli kohtutäitur õigustatud täitemenetlust lõpetama. Kohus jätab R.K. ’u kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthal’i 31. augusti 2007. a otsuse peale täiteasjas nr 186/2007/1221 rahuldamata.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud avaldaja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.