Pavel Položentsevi avaldus täiteasjas nr 066/2015/1704 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 3. veebruari 2026 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pavel Položentsevi määruskaebus OÜ Husky määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): Pavel Položentsev (ik XXXXXXXXXXXX), esindaja Aivar Haava Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik/sissenõudja): OÜ Husky (rk 10854950), esindaja Roman Ippolitov
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 3. veebruari 2026 määrus osaliselt, st osas, millega maakohus jättis Pavel Položentsevi avalduse täiteasjas nr 066/2015/1704 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu rahuldamata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 066/2015/1704 Viru Maakohtu 18. mai 2015 otsusest tsiviilasjas nr 2-11-5551 tuleneva OÜ Husky nõude osas nõude täitmise aegumise tõttu. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Lugeda Viru Maakohtu 3. veebruari 2026 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
Lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 066/2015/1704 Viru Maakohtu 18. mai 2015 otsusest tsiviilasjas nr 2-11-5551 tuleneva OÜ Husky nõude osas nõude täitmise aegumise tõttu.
2.2.Menetluskulud jätta avaldaja Pavel Položentsevi kanda.
2.3.Välja mõista Pavel Položentsevilt OÜ Husky kasuks menetluskulude katteks 200 eurot (käibemaksuta).
2.4.Välja mõista Pavel Položentsevilt OÜ Husky kasuks viivis menetluskuludelt (200 eurolt) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Rahuldada Pavel Položentsevi määruskaebus osaliselt.
4.Jätta OÜ Husky määruskaebus rahuldamata.
5.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Pavel Položentsev (avaldaja) esitas 17. detsembril 2025 maakohtule avalduse kohtutäitur Andrei Kreki menetluses olevas täiteasjas nr 066/2015/1704 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Avalduse kohaselt on täitedokumendiks Viru Maakohtu 18. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 2-11-5551. Täitedokument esitati esimest korda kohtutäiturile täitmiseks 15. septembril 2015. Avaldaja taotles täitemenetluse lõpetamist kohtutäituri juures, kuid kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata, sest sissenõudja ei vastanud kohtutäituri kirjale ega teatanud kohtutäiturile oma nõusolekust täitemenetluse lõpetamisega. Vastuseks OÜ Husky (puudutatud isik) vastuväitele leidis avaldaja, et Viru Maakohtu 18. mai 2015 otsus oli tunnistatud viivitamata täidetavaks. Seega oli see kohe peale kohtuotsuse väljaandmist muuks täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 1 tähenduses ning TsÜS § 157 lg 2 kohaselt algas täitmise aegumine mitte kohtuotsuse jõustumisest, vaid selle väljaandmisest.
2.Maakohus palus 13. jaanuari 2026 kohtunõudega kohtutäituril teatada, kas kohtutäituril on teavet asjaolude kohta, mis võivad tingida täiteasjas nõude täitmise aegumise peatumise ja/või katkemise. Kohtutäitur kohtule ei vastanud.
3.Puudutatud isik leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja (endine Pavel Tarahtin) esitas Viru Maakohtu 18. mai 2015 otsusele apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 7. märtsi 2016 otsus, millega maakohtu otsus jäeti muutmata, jõustus 15. aprillil 2016. Tulenevalt TsÜS § 157 lg-test 1 ja 2 hakkas nõude täitmise aegumistähtaeg kulgema 15. aprillist 2016 ning avaldaja ei saa täitmise aegumise avaldust esitada enne 15. aprilli 2026.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus jättis 3. veebruari 2026 määrusega P. Položentsevi avalduse täiteasjas nr 066/2015/1704 täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks menetluskulude katteks 200 eurot (käibemaksuta) ja viivise menetluskuludelt (200 eurolt) alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruse kohaselt nõustus kohus sissenõudjaga, et ehkki täitedokument on kohtutäiturile täitmiseks esitatud 15. septembril 2015 ja täitedokumendist tulenevate nõuete osas on esimest korda täitemenetluse alustamisest möödunud enam kui 10 aastat, ei anna see alust kohaldada täitmise aegumist. TsÜS § 157 lg 2 järgi algab täitmise aegumine eelkõige täidetava lahendi jõustumisest ning lisaks ka täitmisel oleva nõude sissenõutavaks muutumisest. 18. mai 2015 kohtuotsus oli 15. septembril 2015 täitemenetluse alustamisel muutunud sissenõutavaks. Lahend jõustus Tartu Ringkonnakohtu 7. märtsil 2016 tehtud otsusega 15. aprillil 2016 ning avalduse esitamise hetkeks ei olnud sellest veel 10 aastat möödunud. Enne 15. aprilli 2026 esitatud täitmise aegumise avaldus on perspektiivitu. Seega nõude täitmine ei ole aegunud ja puudub alus TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tuleneva nõude täitmist lõpetada. Täitedokumendist tulenevate nõuete osas aegumise tuvastamise ja täitemenetluse lõpetamise menetlus on võlgniku huvides. Avaldaja on esitanud perspektiivitu avalduse, mistõttu kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Puudutatud isiku menetluskuluks on õigusabikulu 965 eurot, ajakulu 4 tundi 50 minutit, tunnitasu 200 eurot (käibemaksuta). Kohus luges puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 100 eurot (käibemaksuta), sest mitteadvokaatidest lepinguliste esindajate tunnitasuks on kohtupraktikas kujunenud 80–120 eurot, ning põhjendatud ajakuluks 2 tundi, arvestades järgmist: - 8. jaanuari 2026 konsultatsioon, materjaliga tutvumine ja volikirja vormistamine on põhjendatud hüvitada 30 minuti ulatuses. Materjaliks on lihtne blanketne avaldus, millega tutvumiseks kulub õigusteadmistega esindajal maksimaalselt 10 minutit. Avaldusele lisatud kohtutäituri otsus on samuti õiguslikult lihtne ega ei vaja läbilugemiseks ülemäärast aega. - Ajakulu 8. jaanuari 2026 menetlusliku taotluse koostamiseks ei ole põhjust vastaspoolelt välja mõista, kuna kohus taotlust ei rahuldanud. - Ajakulu 12. jaanuari 2026 seisukoha koostamisele 1 tund ja menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit luges kohus põhjendatuks. - 26. jaanuari 2026 seisukoha koostamine sellises mahus on toimunud puudutatud isiku initsiatiivil. Kohus on avalduse menetlusse võtmise määruses märkinud, et puudutatud isikul on õigus esitada seisukoht avaldaja menetluskulude osas. Kohus luges selle kaetuks seisukoha p-s 2.18 esitatud kahe lausega, mille koostamise ajakulu on maksimaalselt 10 minutit. Avaldaja menetluskulude rahalise suuruse osas ei ole puudutatud isik seisukohta esitanud. Seega kuulub hüvitamisele 200 eurot (käibemaksuta). Lisandub viivis TsMS § 177 lg 4 alusel.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega tema avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt saab tulenevalt TMS § 2231 lg 1 ja TsÜS § 159 lg 1 koostoimest võlgnik nõuda täitemenetluse lõpetamist, kui viivitamata täidetava lahendi esmakordselt täitmiseks esitamisest on möödunud 10 aastat, sõltumata sellest, kas lahendi
jõustumisest on möödunud 10 aastat. Viivitamata täidetav lahend on iseseisev täitedokument (TMS § 2 lg 1 p 1) ning täitmise aegumine algab täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisest. TsÜS ega TMS sätetest ei tulene, et kohtuotsuse hilisem jõustumine lükkaks edasi juba kulgevat täitmise aegumist, mis sai alguse viivitamata täidetava lahendi täitmisele pööramisest. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka TsMS § 461 lg 1, mille kohaselt kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. TMS § 2231 lg 1 ei erista jõustunud kohtulahendist ega muust täitedokumendist (sh viivitamata täitmisele kuuluvast kohtulahendist) tulenevaid nõudeid, vaid nõude täitmise aegumistähtaega arvestatakse igal juhul nõude esimest korda täitmiseks esitamisest. Kohus on tõdenud, et 18. mai 2025 kohtuotsus oli 15. septembril 2015 muutunud sissenõutavaks ja lahendi esmakordselt täitmiseks esitamisest on möödunud 10 aastat. Seega kõik TMS § 2231 lg 1 eeldused täitemenetluse lõpetamiseks aegumise tõttu olid täidetud.
6.OÜ Husky esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osas, millega mõisteti avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks menetluskulud 200 eurot (käibemaksuta) ja jäeti välja mõistmata menetluskulud 765 eurot, ning tühistatud osas uue määruse tegemist, millega rahuldada puudutatud isiku taotlus menetluskulude väljamõistmiseks täielikult ja mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 965 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on puudutatud isiku esindajakulud 965 eurot, s.o ajakulu 4 tundi 50 minutit tunnitasumääraga 200 eurot (käibemaksuta) põhjendatud. Nõustuda ei saa seisukohaga, et mitteadvokaatidest lepinguliste esindajate tunnitasu on kohtupraktika järgi 80–120 eurot. Kohus ei ole viidanud ühelegi Riigikohtu ega ringkonnakohtu lahendile, millest selline kohtupraktika nähtuks. 2026. a-ks on õigusteenuse turuhind oluliselt tõusnud ja tunnihind 200 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Advokaatide tunnihinnad on sellest oluliselt kõrgemad. Veel madalama tasu eest ei oleks olnud võimalik saada kvalifitseeritud õigusabi. Lepingulisel esindajal on Tartu Ülikooli õigusteaduse magistrikraad ning asjaolu, et esindaja ei ole advokatuuri liige, ei saa olla määrav kriteerium. Õigusabikulude väljamõistmisel võib tugineda ka Riigikohtu halduskolleegiumi ja kriminaalkolleegiumi seisukohale, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (RKHKm 30.11.2005, 3-3-1-70-05, p 11; RKKKo 02.12.2011, 3-1-1-99-11). Puudutatud isiku õigusabi ajakulu ei ole ülemäärane. 26. jaanuari 2026 seisukoha koostamine (ajakulu 2 tundi) toimus kohtu korralduse täitmiseks vastavalt 29. detsembri 2025 määruse p-le 6, milles kohus kohustas puudutatud isikut esitama üksikasjalikud vastuväited nõude aegumise kohta. Kohus on põhjendamatult pidanud 8. jaanuaril 2026 toimunud konsultatsiooni, materjalidega tutvumise ja volikirja vormistamise ajakuluks 30 minutit. Esindaja ei tutvunud üksnes blanketse avaldusega, vaid pidi enne 12. jaanuari 2026 seisukoha koostamist selgitama täitemenetluse asjaolud, võtma ühendust kohtutäituriga ja tegema päringud täitemenetluse materjalidega tutvumiseks, tutvuma kohtuasja nr 2-11-5551 lahendite ning Riigikohtu praktikaga. Seejärel selgitas esindaja kliendile analüüsi tulemusi ja andis õigusliku hinnangu. Need toimingud võtsid aega oluliselt rohkem kui menetluskulude nimekirjas märgitud 1 tund.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
7.Puudutatud isik vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
Vastuväidete kohaselt ei alga kohtulahendist tuleneva nõude täitmise aegumine enne lahendi jõustumist, kuigi täitemenetluses saab täita ka viivitamata täidetavaid kohtulahendeid. Määruskaebuses viidatud ringkonnakohtu lahendid käsitlevad erinevaid õiguslikke olukordi.
8.Avaldaja vaidleb puudutatud isiku määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole puudutatud isiku menetluskulude väljamõistmine suuremas ulatuses põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ja 200-eurost tunnihinda ei saa mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul pidada põhjendatuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt, st osas, millega maakohus jättis avaldaja avalduse täiteasjas nr 066/2015/1704 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega lõpetab täitemenetluse täiteasjas nr 066/2015/1704 Viru Maakohtu 18. mai 2015 otsusest tsiviilasjas nr 2-11-5551 tuleneva OÜ Husky nõude osas nõude täitmise aegumise tõttu (TsMS § 667 lg 2). Ülejäänud osas, s.o menetluskulude jaotuse ja avaldajalt menetluskulude puudutatud isiku kasuks väljamõistmise osas, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Avaldaja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 (koosmõjus §-ga 659) määruse tervikresolutsiooni kehtivas sõnastuses.
10.Asja materjalide ja kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on täitemenetluses nr 066/2015/1704 täitedokumendiks Viru Maakohtu 18. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 2-11-5551, millega mõisteti avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja põhivõlg 639,12 eurot ja viivis kuni põhinõude ulatuses. Maakohus tunnistas kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tartu Ringkonnakohus jättis 7. märtsi 2016 otsusega avaldaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 15. aprillil 2016. Viivitamata täidetavaks tunnistatud maakohtu otsus esitati esimest korda kohtutäiturile täitmiseks 15. septembril 2015. TMS § 2231 lg 1 järgi võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat ning TsÜS § 157 lg 2 sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kohtuotsuse viivitamatu täidetavus (TsMS § 467 lg 1) tähendab, et otsust võib täita enne selle jõustumist. Tegemist on menetlusõigusliku institutsiooniga, mis võimaldab võlausaldajal alustada sundtäitmist kohe. See ei muuda otsuse jõustumise aega ega tähenda, et nõude täitmise aegumine hakkaks kulgema varem. Seaduses ei ole sätestatud erandit, mille kohaselt algaks täitmise aegumise kulgemine enne lahendi jõustumist.
Ka Riigikohus on oma praktikas märkinud (nt RKTKm 17.03.2014, 3-2-1-4-14, p 11; RKTKm 11.05.2022, 2-21-10665/27, p 12.1), et TsÜS § 157 lg 2 järgi tuleb aegumistähtaega arvestada kohtuotsuse jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Samuti on õiguskirjanduses (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tartu 2023, § 157 komm 3.2.1.2.a, 3.2.1.2.b) leitud, et TsMS 157 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et aeguma hakkab vaid jõustunud kohtulahendist tulenev nõue. Kuigi täitemenetluses saab täita ka viivitamata täidetavaid või täidetavaks tunnistatud kohtulahendeid (TsMS § 461 lg 1), ei alga kohtulahendist tuleneva nõude aegumine seega enne lahendi jõustumist. Tsiviilkohtumenetluses jõustub kohtulahend, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, mh kui selle korralised kaebetähtajad on möödunud või esitatud kaebused on jäänud rahuldamata või kaebemenetlus on muul viisil lõppenud. Seega algab ka viivitamata täitmisele kuuluvast kohtulahendist tuleneva nõude täitmise aegumine TsÜS § 157 lg 2 kohaselt kohtulahendi jõustumisest, isegi kui täitemenetlus algatati viivitamatult täidetava otsuse alusel juba enne jõustumist. Avaldaja teistsugune seisukoht, mille kohaselt viivitamata täidetav lahend on iseseisev täitedokument (TMS § 2 lg 1 p 1) ja täitmise aegumine algab täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisest, ei vasta seadusele. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus õigesti avalduse rahuldamata, kuna maakohtu määruse tegemise hetkel (3. veebruaril 2026) ei olnud nõude täitmine aegunud.
11.Asja ringkonnakohtus menetlemise ajal on asjaolud muutunud. Viru Maakohtu 18. mai 2015 otsuse jõustumisest 15. aprillil 2016 on praeguseks möödunud 10 aastat. Hagita menetluses kohaldub uurimispõhimõte ja kohus peab lahendi tegemisel lähtuma lahendi tegemise ajal olemasolevast õiguslikust olukorrast, kui seadus ei näe ette teisiti. Ka TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi saab ringkonnakohus arvesse võtta uusi asjaolusid, kui neid ei saanud varem esitada mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, kui asjaolu tekkis pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kui menetluse kestel saabub TsÜS § 157 järgi nõude täitmise aegumistähtaeg, on tegemist õiguslikult olulise uue asjaoluga, mida kohus peab arvestama. TMS § 2231 eesmärk on anda võlgnikule tõhus menetluslik vahend aegunud täitmise lõpetamiseks ja nimetatud säte ei ütle, et nõude täitmise aegumist tuleb hinnata avalduse esitamise aja seisuga. Kui ringkonnakohus jätaks avalduse rahuldamata üksnes põhjusel, et aegumine saabus pärast avalduse esitamist ja maakohtu lahendi tegemist, peaks võlgnik esitama kohe uue avalduse samas täitemenetluses. See oleks vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega ega teeniks seaduse eesmärki. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb olukorras, kus nõude täitmise aegumistähtaeg saabub kohtumenetluse kestel, avaldus rahuldada. Puudutatud isik on oma 12. jaanuari 2026 seisukohas leidnud, et nõude täitmise aegumistähtaeg hakkab kulgema alates 15. aprillist 2016, avaldaja oleks pidanud nimetatud avalduse esitama mitte varem kui 15. aprillil 2026 ja täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu uue avalduse sisulise läbivaatamise juurde saab tagasi pöörduda pärast 15. aprilli 2026 (dtl 30). Maakohtu 29. detsembri 2025 määrusega (põhjenduste p 6) võimaldati puudutatud isikul esitada oma kirjalik seisukoht avalduse osas ning seejuures tuli puudutatud isikul seisukohas selgelt välja tuua ka see, kas tema hinnangul esinevad täiteasjas täiteasja aegumise tähtaega mõjutavad peatumise ja/või katkemise alused (TsÜS 5. jagu). Võlgniku esitatud avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu TMS § 2231 alusel ei ole TsÜS-is toodud alusena, mis peataks nõude täitmise aegumise. Ka muid aegumise peatumise ja/või katkemise aluseid ei ole puudutatud isik oma seisukohtades välja
toonud ning neid ei nähtu ka asja materjalidest. Puudutatud isiku 12. jaanuari 2026 menetlusdokumendist nähtub ringkonnakohtu hinnangul selgelt, et puudutatud isik on seisukohal, et täitemenetluse lõpetamist nõude täitmise aegumise tõttu saab taotleda pärast 15. aprilli 2026. Seega kuulub avaldaja määruskaebus osas, milles avaldaja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega tema avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu rahuldatakse, rahuldamisele. Ringkonnakohus lõpetab täitemenetluse täiteasjas nr 066/2015/1704 Viru Maakohtu 18. mai 2015 otsusest tsiviilasjas nr 2-11-5551 tuleneva puudutatud isiku nõude osas nõude täitmise aegumise tõttu.
12.Osas, milles avaldaja taotleb maakohtu määruse menetluskulude jaotuse tühistamist ja menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmist, tuleb avaldaja määruskaebus jätta ringkonnakohtu hinnangul rahuldamata. Avaldaja on pöördunud avaldusega täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu kohtusse (ja sellele eelnevalt kohtutäituri poole) ajal, kui nõude täitmine ei olnud veel aegunud. Maakohus jättis õigesti avalduse rahuldamata ning ennatlikult esitatud avaldusega põhjustatud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
13.Puudutatud isiku arvates on maakohus ebaõigesti mõistnud avaldajalt tema kasuks menetluskulud välja üksnes summas 200 eurot (käibemaksuta) ning palub oma määruskaebuses rahuldada puudutatud isiku taotlus menetluskulude väljamõistmiseks täies ulatuses, kokku summas 965 eurot, s.o ajakulu 4 tundi 50 minutit tunnitasumääraga 200 eurot (käibemaksuta). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.11.2014, 3-2-1-77-14, p 12). Maakohus on hinnanud puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust, andes seejuures hinnangu nii esindaja tunnitasu suurusele kui ka õigusabile kulunud ajale. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määratud puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu 200 eurot (käibemaksuta) tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule (lihtne ja väikese materjalide mahuga asi), sh vajalike menetlustoimingute hulgale (maakohus ei ole nõudnud puudutatud isikult 26. jaanuari 2026 seisukoha esitamist ja nimetatud seisukohast võib asjakohane olla üksnes menetluskulusid puudutav osa). Mitteadvokaadist juristide tunnihinnad jäävad internetis leiduvate hinnakirjade andmetel üldiselt vahemikku 80–120 eurot (vt nt TrtRnKm 29.05.2026, 2-25-12245, p 19). Seega tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on ligilähedane keskmiselt sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud, puudub alus puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid suurendada. Seega puudutatud isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Ringkonnakohus rahuldab avaldaja määruskaebuse osaliselt ja jätab puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja on esitanud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu ennatlikult, ajal, kui nõude täitmine ei olnud veel aegunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodud asjaolusid arvestades on õiglane jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Seega määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.