Tsiviilasi nr 2-07-52831
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
5. märts 2008, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-52831
Tsiviilasi
M.M. hagi J.M. , O.J. , R.B. ja M.R. vastu moraalse kahju 100 000 krooni nõudes hageja M.M. hageja esindaja adv Rainer Objartel (Advokaadibüroo Karl Saavo, Riia 4 51004 Tartu); kostja J.M. kostja O.J. kostja R.B.
Menetlusosalised ja nende esindajad
kostja M.R. Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3). Edasikaebamise kord M.M. võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. J.M. , O.J. , R.B. ja M.R. võivad kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
M.M. esitas 18.12.2007 Tartu Maakohtule hagi J.M. , O.J. , R.B. ja M.R. vastu solidaarselt moraalse kahju 100 000 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tunnistati Tartu Maakohtu 19.01.2007 otsusega kriminaalasjas nr 1-04-58 J.M. , O.J. , R.B. ja M.R. süüdi KrK § 111 järgi. Kohtuotsuse kohaselt tunnistati kostjad süüdi ja neid karistati selle eest, et nemad ööl vastu 30.03.2002 Tartumaal Koosa alevikus asuvas pubis lõid isiklikul ajendil hagejat rusikate ja jalgadega keha piirkonda, millise tegevusega põhjustasid hagejale ülirasked eluohtlikud kehavigastused. Sama kohtuotsusega jäeti hageja tsiviilhagi moraalse kahju nõudes 100 000 krooni süüdistatavate vastu läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Hageja arvestab hüvitise suuruse määratlemisel ajutisest töövõimetusest tekkinud kahju, s.h sissetulekute vähenemisega seotud ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest ning väljanägemise muutusest tekkinud kahju. Hageja leiab, et taotletav summa 100 000 krooni on mõistlik ja vastab tema poolt üleelatud kannatustele. Hageja taotleb hüvitise väljamõistmist kostjatelt solidaarselt.
Kostjad ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.
Kohtunik kohustas kostjaid 05.02.2008 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 41). Kohus hoiatas, et kui kostjad kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostja R.B. ile 09.02.2008 (tl 43). Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kättetoimetatud edasiandmiseks kostjatele M.R. ile 09.02.2008 (tl 44), O.J. le 09.02.2008 (tl 45) ja J.M. le 09.02.2008 (tl 46). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjatelele kättetoimetatuks. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule Tartu Maakohtu otsuse kriminaalasjas nr 1-04-58, väljavõtte haigusloost, kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 245, töötuna arvelevõtmise ja töötutoetuse määramise otsuse, individuaalse tööotsimiskava, sotsiaalkindlustusameti õiendi, Maksu- ja Tolliameti teatise sissetulekute kohta ja teatise kriminaalmenetluse alustamise kohta (tl 8-24). VÕSRS § 22 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast 1. juulit 2002. Kohus leiab, et kuna hagejale kahju tekitanud tegu pandi kostjate poolt toime 30.03.2002, siis tuleb antud asjas kohaldada enne 01.07.2002 kehtinud seadust. Kuni 01.07.2002 kehtinud TsÜS § 172 lg 2 kohaselt kuulus isikule tekitatud moraalne kahju tekitanu poolt hüvitamisele. Eesti Vabariigi PS § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjatelt solidaarselt hageja kasuks 100 000 krooni välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hagejale oli 05.02.2008 määrusega antud menetlusabi ja vabastatud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 5250 krooni tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse. Arvestades TsMS §-des 165 lg 3 ja 179 lg 2, 5 sätestatut mõistab kohus solidaarselt kostjatelt välja riigilõivu 5250 krooni riigituludesse. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.