Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

04.03.2008 Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, tsiviilkantselei

Kohtuasi

GÜ V hagi IKvastu kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Hageja GÜ V ( XX, XXX) Kostja IK(XXX, XXX Lihtmenetlus

Asja läbivaatamine

2-07-10551

Resolutsioon Jätta rahuldamata GÜ V hagi IK vastu varalise kahju hüvitamiseks 2175 krooni. Menetluskulude jaotus Jätta IK menetluskulud GÜ V kanda. GÜ-l V on õigus esitada hüvitatava menetluskulude kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib kohtuistungit, võib kohus asja arutada kirjalikus menetluses. Hagi asjaolud, nõue 12.01.2006 kella 00.40 paiku lõhkus kostja GÜ V garaažikompleksi klaasist välisukse maksumusega 2175 krooni Hageja kutsus kohale politsei. Hageja avalduse alusel on algatatud kriminaalasi 2318,07,0000325 KarS § 218 lg 1 tunnustel. Hagejal ei õnnestunud saavutada kostjaga kokkulepet selles, et kostja hüvitaks tekitatud kahju. Hageja palub kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitamiseks 2175 krooni. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Tõendid: GÜ V tõend selle kohta, et klaaspaketi remonti teostas FIE , kellele tasus 2175 krooni, väljavõte rahvastikuregistrist.

Kostja seisukoht Kostja kohtule vastust hagiavaldusele esitanud ei ole, samuti ei esitanud tõendeid. Kohtu põhjendused Kohus teavitas pooli 28.09.2007 kirjas, et lahendab käesolevat tsiviilvaidlust TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile antud tähtaja jooksul nende ärakuulamist kohtuistungil ega esitanud ka kohtule kompromisslepingut, mille kohus oleks saanud kohtumäärusega kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kokkuleppe otsuse täitmiseks maksegraafiku alusel saavad pooled omavahel kokku leppida ka otsuse täitmise käigus. Kohus toimeta hagimaterjali kostjale kätte postkasti panekuga. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilme ka poolte muudest avaldustest. Kuivõrd kostja ei ole isiklikult allkirja vastu hagimaterjale kätte saanud, ei saa lähtuda kohtu arvates TsMS § 231 lg 4, et kõik hagis toodud oleksid tema poolt vastu omaksvõetud. VÕS § 1043 järgi teise isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milleks ta oleks olnud kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olnud asjaolu poleks esinenud ja lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline, lg 2 järgi on varaline kahju on otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Tulenevalt VÕS § 1043 peab kahju hüvitamise eelduseks olema kõigepealt tõendatud kahju tekkimine, tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel, alles siis saab kontrollida, kas tegu oli õigusvastane ja kas isik on süüdi. Kahju tekkimist, põhjuslikku seost kahju ja toimepandud teo vahel ning tegu peab tõendama hageja. Kohus tegi ettepaneku hagejal tõendada, et kostja lõhkus ära hagejale kuuluva garaažikompleksi klaasist välisukse, kuid hageja ei ole selliseid tõendeid kohtule esitanud. Hageja esitas kohtule küll enda koostatud tõendi (tõend märts 2007, mille on väljastanud GÜ V juhataja), mille kohaselt on justkui kostja lõhkunud hagejale kuuluvat vara, ent märgitud tõend ei saa kinnitada nimetatud asjaolu, sest see ei saa olla TsMS § 272 lg 1ja § 299 lg 1, 2 mõtte kohaselt tõendiks ja millele on kohus hageja tähelepanu ka oma määruses 05.12.2007 juhtinud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja pani toime hageja vara suhtes teo – lõhkus hagejale kuuluva garaažikompleki klaasist ukse 12.01.07 aadressil Astangu 29, Tallinn, mistõttu on välistatud ka kostja vastu kahjunõude rahuldamine. Eeltoodu tõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.