Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-07-6298
Tsiviilasi
V.L.`i hagi L.M. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Hageja V.L. (isikukood xxx); Hageja esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel ja Kalle-Kaspar Sepper Kostja L.M. (isikukood xxx) Kostja esindaja va adv Indrek Leppik
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
19. veebruar 2008. a
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kirjeldava ja motiveeriva osa kättesaamist, kui pooled ei teata, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Vaidlustamata asjaolud 06.11.2006.a. tehti hageja suhtes Kaitsepolitseiameti komissari poolt kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 913006000026, millega hagejat karistati korruptsioonivastase seaduse § 263 alusel rahatrahviga. 20.11.2006.a. esitas hageja sellele otsusele kaebuse.
Tsiviilasi nr 2-07-6298
28.12.2006.a. edastas BNS Eesti OÜ uudise „Poliitikud kutsuvad eirama Harju Maavanema vastuvõttu“, mille kohaselt kostja koos nelja Riigikogu liikmega on teatanud, et nad ei osale hageja kui Harju maavanema poolt korraldataval uusaasta vastuvõtul. Ühe põhjusena on nad nimetanud selle, et hagejale on esitatud süüdistus korruptsioonis. Hageja nõue Hageja palub kohtul kohustada kostjat avaldama kostja enda kulul üleriigilise levikuga ajalehes hageja kohta ekslikult avaldatud ebaõigeid andmeid ümberlükkav tekst kohtu poolt määratud sõnastuses ning kohtu äranägemisel määrata hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele mittevaralise kahju hüvitis. Kohtukulud palub hageja määrata kostja kanda. Hagis leiab hageja, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ja sellega teotanud hageja au ja head nime. Hagejale ei ole kunagi esitatud süüdistust korruptsioonis ja selles süüdimõistetud. Kostja poolt avalikus pöördumises väljendi/väite esitamine, et hagejale on esitatud süüdistus, viitab aga selgelt sellele, et hageja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Hageja suhtes ei ole algatatud kriminaalmenetlust ja väärteomenetlus on hageja arvates tükk maad lihtsam ja vähemohtlikum liik. Väärteomenetluses ei esitata kunagi süüdistust. Viidata aga kriminaalmenetlusele on ilmselgelt hageja au teotav, kuna hagejat on karistatud vaid väärteomenetluses ja seega sama vähetähtsa asja eest nagu vales kohas tee ületamise ja valesti parkimine. Hageja väidete kohaselt ei esitata väärteomenetluses süüdistust ning hagejat ei ole kunagi süüdimõistetud korruptsioonis vaid teda on karistatud korruptsioonivastase seaduse rikkumise eest. Tavakodanikule assotsieerub mõiste korruptsioon koheselt altkäemaksu või pistise andmisega või võtmisega ja seetõttu oli sellise väite esitamine avalikus pöördumises hageja au teotav. Hagejat karistati aga KVS § 263 alusel st seadusega kehtestatud töökoha-, tegevusvõi toimingupiirangute rikkumise eest, mis seisnes selles, et hageja teostas maavanema poolset järelvalvet Loksa linnas toimunud linnapea valimiste osas, kus tema abikaasa linnapeaks valiti. Kuna kostja on esitanud hageja au teotavaid ebaõigeid andmeid, siis tuleb tal need ebaõiged andmed omal kulul ümber lükata ja seda üleriigilise levikuga ajalehes. Kostja poolt avaldatava teksti sõnastuse jätab hageja kohtu otsustada. Samuti leiab hageja, et kostjalt tuleks välja mõista hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitis, mille õiglase suuruse palub hageja kohtul määrata. Kostja vastuväited Kostja leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele, kuna kostja ei ole hageja suhtes avaldanud ebaõigeid andmeid. Hagejat oli karistatud 06.11.2006.a. korruptsiooniseaduse rikkumise eest ja seda kostja ka teatas. Vaatamata sellele, et hageja vaidlustas selle otsuse, jättis Harju Maakohus selle muutmata ja see otsus jõustus aprillis 2007.a. Samuti ei ole kostja arvates põhjendatud hageja arutlused selle üle, kas väärteomenetluses esitatakse süüdistus või mitte ning kas väärteomenetluses on mõistet süüdistus või süüdistatav. Väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 133 p 2 kasutab väljendit „süüdistatakse“ (kohtu kohustus selgitada, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust süüdistatakse) ja VTMS §
Tsiviilasi nr 2-07-6298
180 lg 5 kasutab mõistet süüdistatav. Seega on antud mõisted kasutatavad ka väärteomenetluses ja on alusetu hageja väide, et süüdistuse näol oleks tegemist vaid kriminaalõigusliku mõistega. Samuti osundab kostja sellele, et juhindudes Riigikohtu praktikast (lahend ts.asjas nr 3-2-1161-05), kus tuleb kostja poolt edastatut hinnata nii kuidas seda oleks mõistnud mõistlik inimene, peaks seda kohaldama ka antud asjas kostja väiteid hinnates. Sellest tulenevalt on kostja arvates kohane käsitleda mõistet süüdistus laiendaval, nii nagu seda kasutatakse ka kõne(üld-)keeles. Kõnekeeles ei hõlma süüdistus mitte ainult süüteomenetlustes kasutatavat kitsalt riigi sunni poolt isikule esitatavat etteheidet, vaid ka üldiselt kellelegi suunatud negatiivset väidet, et see on mingi negatiivse sündmuse või tagajärje põhjustaja (www.keelevara.ee keskkonnas TEKsauruses tehtud päring). Kostja ei nõustu ka hageja hinnanguga sellele, milles ta siis ikkagi süüdi mõisteti ja mille eest teda karistati. Kostja leiab, et hagejat karistati teo eest, mis läheb KVS § 5 lg 1 kohaselt korruptsiooniseaduse reguleerimisalasse ja on osa korruptsiooni mõistest selle seadusesätte tähenduses. Hageja eiras korruptsiooni vältimiseks kehtestatud piiranguid, mille tõttu ta hõimlane (abikaasa) sai linnapeaks, mis omas hageja suhtes ka omakasu eesmärki. Seda peab ka tavainimene korruptsiooniks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli üks Riigikogu liikmetest, kes tegid vaidlusaluse avalduse ja selle avalduse sisu, mis hageja väidete kohaselt tema au teotab. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja poolt vaidlusaluse avalduse tegemise ajal oli hagejale määratud väärteomenetluses karistus KVS § 263 alusel, mis jõustus alles aprillis 2007. Antud asjas on poolte vahelise vaidluse keskseks küsimuseks see, kas kostja avaldatud andmed olid ebaõiged ja kas need andmed teotasid hageja au. Ebaõigeks peab hageja avaldatud andmetes seda, et talle on esitatud süüdistus, kuna seda talle tehtud ei ole, sest seda tehakse vaid kriminaalmenetluses. Hagejat on aga karistatud vaid väärteomenetluses. Kohtu arvates on hageja selline seisukoht ekslik juba õiguslikus tähenduses. Süüdistus, kui riigi etteheide isikule, milles riik teeb teatavaks sellele isikule millise negatiivse teo toimepanemist riik sellele isikule ette heidab, on iga karistusõigusliku menetluse keskseks instituudiks. Vaieldamatult on see (kehtivas kriminaalmenetluses süüdistusakt) eriti selgelt
Tsiviilasi nr 2-07-6298
väljajoonistunud ja läbitöötatud kriminaalmenetluses, kuid see ei puudu ka väärteomenetluses. Tulenevalt karistusõiguse üldtunnustatud põhimõtetest peab isik teadma, mille vastu ta on eksinud st ta peab teadma, milles riik teda süüdistab. Seda teeb riigivõimu esindav ametnik isikute teatavaks just nimelt süüdistuse esitamise kaudu. See nõue sisaldub ka kehtivas VTMS § 19 lg 1, § 57 lg 1 p 6-9 ja § 69 lg 2 p 1-2. Lisaks sellele kinnitab kohtu järeldusi ka kostja poolt osundatud VTMS § 133 ja § 180 kasutatud mõisted Süüdistatav ja süüdistus. Seega on hageja antud seisukoht ekslik. Lisaks sellele on hageja viidanud sellele, et tavakodanikule on väljendi süüdistus esitatud kaudu koheselt selge, et tegemist on kriminaalmenetlusega ja see riivas hageja au ja head nime. Kohus ei nõustu hageja sellise käsitlusega, kuna leiab, et tavakodanikul ei ole sel määral põhjalikke teadmisi menetlusseadustest ning sellist eristamist tavatasandil ei toimu. Seda enam, et süüdistuse esitamist ei ole kehtiva seaduse kohaselt, vaid seal räägitakse süüdistusakti edastamisest süüdistatavale (KrMS § 226 lg 3, § 10 lg 5, § 35 lg 1 jne) Samas on esitatud asjaoludest ilmne, et hageja suhtes on lisaks süüdistuse esitamisele menetlus edasi viidud ja ta on 06.11.2006.a. Kaitsepolitsei komissari poolt karistatud KVS § 263 alusel. Seega on selles osas kostja poolt avaldatu formaalselt vale, kuna süüdistus ja selle esitamine on kaotanud oma tähtsuse ja on asendunud juba karistusega. Kohtu arvates on ilmselge, et arvestades kriminaal- ja väärteomenetluse loogikat, on süüdistusest ja seda enam kahtlustusest hoopis resoluutsem ja arvestatavam isiku süüdimõistmine ja karistamine, kuna selles, olgugi veel jõustumata otsuses on esitatud süüdistus leidnud peale uurimist ka kinnituse. Seega võiks esmapilgul pidada seda kostjapoolseks ebaõigete andmete esitamiseks. Samas kohus leiab, et isiku au ei saa teotada andmed, mis esitatakse negatiivset teavet vähendavalt, nagu see antud juhul aset leidis. Hageja au ei saa kohtu arvates teotada kostja poolt avaldatud iseenesest aegunud (ebaõiged) andmed selle kohta, et hagejale on esitatud süüdistus seaduse rikkumises, kui tegelikult on ta seaduse rikkumises süüdi mõistetud. Seega see ei saa olla kostjale etteheidetav. Kohtu arvates on kohatu hageja arutelu selle kohta kas korruptsiooni seaduse rikkumine sel määral kõrge ametniku poolt on ikka käsitletav samasuguse kerge rikkumisena nagu seda on hageja enda poolt näiteks toodud valesti parkimine või vales kohas tee ületamine. Kohtu arvates korruptsiooniseaduse mistahes sätte rikkumine ükskõik millise riigiametniku poolt on igatahes äärmiselt taunitav ega selle tõsidust ei saa mingilgi moel vähendada, kuna see õõnestab ühte olulisemat riigivõimu tuge – rahva usaldust riigi vastu. Hageja on osundanud samuti sellele, et hagejat karistati Seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest KVS § 263 alusel, mida ei saa nimetada korruptsiooniks. Hageja leiab, et korruptsiooniks peetakse kuritegusid ja mitte kõiki KVS nõudeid rikkuvad teo ei ole korruptsioon. Kohus leiab, et hageja seisukoht, et korruptsiooniks saab pidada vaid kriminaal korras karistatavaid tegusid, on ekslik. KVS § 5 annab korruptsiooni osad tunnused, mille kaudu on võimalik seda mõistet sisustada. Kõik teod, mis langevad selles loetelus antud mõne tingimuse alla on käsitletavad korruptsioonina. Hageja on süüdimõistetud sisuliselt KVS § 5 lg 2 st korruptsiooniohtliku suhte tekitamise eest, seega kohtu arvates võib seda nimetada ka korruptsiooniks, kuna hageja teostas oma abikaasa linnapeaks valimise seaduslikkuse üle järelvalvet. Ekslik on hageja poolt kõrvutada oma rikkumist majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmisega, kuna antud tegu ei vasta oma koosseisult ühelegi
Tsiviilasi nr 2-07-6298
KVS § 5 toodud tunnusele, vaid on karistatav kui KVS-iga kehtestatud nõude (deklaratsiooni esitamine) täitmata jätmine. Võttes kokku eeltoodu, kohus leiab, et puuduvad alused rahuldada hagi esimene nõue, kuna kostja ei ole esitanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, mis teotaksid hageja au ja/või head nime. Kuna hageja teine nõue tulenes esimesest, ning see jäi rahuldamata, kui põhjendamatu, siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja teine nõue. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb hageja kanda jätta kostja menetluskulud.
/allkiri/ Kohtunik Ärakiri õige
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.