Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

2-07-42414 Hagiavalduse kohaselt omandas Era Liisingu Inkassoteenused AS (edaspidi hageja) nõude M H (edaspidi kostja) vastu summas 13 069.00 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr. 061206 (06.12.2006). Hageja nõudis suuliselt ja kirjalikult kostjalt võlgnevuse likvideerimist summas 13 069.00 krooni, kuid kostja on jätnud hageja nõude tähelepanuta. Kuna on ilmne, et kohtuväline menetlus ei anna tulemust, otsustas hageja oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Nõude tekkimise asjaolud on toodud hagiavalduse lisas nr 1, mille kohaselt sõlmisid OÜ SMS Laen ja M H interneti vahendusel 19.03.2007.a. hagejaga teenuste kasutamise lepingu nr 24101 (Lisa nr 3 - teenuse kasutamise leping). Lepingu sõlmimisel võimaldas hageja kostjale võtta kiirlaenu. 19.03.2007.a. esitas kostja laenutaotluse 3000.00 krooni saamiseks 30-ks päevaks intressiga 700.00 krooni laenu perioodiks. SMS Laen OÜ rahuldas taotluse, pooled sõlmisid laenulepingu ja OÜ SMS Laen väljastas kostjale arve nr 34046 (Lisa nr 4) ning kandis 19.03.2007.a. kostja kontole nr. 10010611234012 SEB Eesti Ühispangas laenu summas 3000.00 krooni (Lisa nr. 5). Kostja kohustus laenusumma 3000.00 krooni ja intressi 700.00 krooni tagasi maksma hiljemalt 18.04.2007.a. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Esialgne Võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega ja esitas kostjale võlateatised (Lisa nr 6 - võlateatised), milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Esialgne Võlausaldaja otsustas loovutada nõude ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le koos kõikide seadusest ja lepingust nr. 24101 p. 12 ja nõude loovutamise lepingust 061206 tulenevate õigustega, kuna on ilmne, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada ja kostja oma kohustust ei täida. Arvestades ülaltooduga, võlgneb kostja hagejale seisuga 02.10.2007.a. 13 069.00 (kolmteist tuhat kuuskümmend üheksa) krooni. Nõude suuruse arvestus on toodud hagiavalduse lisas nr 2, mille kohaselt:

2-07-42414 kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg 7-le muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-i 1 kohaselt, on võlausaldajal õigus nõuda rikkunud poolelt kohustuste täitmist ning p-i 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse tätmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt VÕS § 164 lg 1-le võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja taotleb käesolevas hagis 13 069.00 krooni väljamõistmist kostjalt. Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnalt vastavalt seaduse lisale 1. Lisa 1 järgi on hagihinna puhul kuni 15 000,00 krooni ettenähtud riigilõivu täismäär 1 000,00 krooni. TsMS § 138 kohaselt on riigilõiv kohtukulude koosseisus ning TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub tasutud riigilõiv summas 1000,00 krooni kostjalt välja mõista. Vastavalt lepingu punktile 25.2 kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VÕS § 8, § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 100, § 101 lg 1 p-d 1,3 ja 6, § 108, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 164 lg 1 ja 2, § 396 lg 1, § 397 lg 1 ja TsMS § 162 lg 1 palub hageja: hagiavaldus rahuldada, välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 13 069.00 krooni ning hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1 000.00 krooni ning välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 32-33, 36/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 2.01.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 32-33/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks 03.01.2008.a. /t.l. 36/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja

2-07-42414 hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1 000.00 krooni ning välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.