Harju Maakohus
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.04.2025.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-12241
Tsiviilasi
T. O. hagi R. J. vastu võla nõudes 30 399 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T. O. (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Anastassia Rumjantseva (epost XXX) Kostja: R. J. (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat: Vladimir Sadekov (e-post XXX) Eelistung 22.02.2024, edasi kirjalikus menetluses
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 28.08.2023 esitatud ja 02.09.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid R. J. (kostja) ja AS SEB Liising 28.11.2022 liisingulepingu sõiduauto Audi A8 (reg.nr XXX) soetamiseks. T. O. (hageja) ja kostja vahel oli kokkulepe, et sõiduauto kasutajaks saavad nii kostja kui hageja, mis on tõendatud tehnilise passiga. Hageja on teinud esimese sissemakse sõiduki soetamiseks summas 30 399 eurot. Kuna kostja on sõiduki vastutav kasutaja ning nõuab hagejalt sõiduki üleandmist tema valdusesse, nõuab hageja 30 399 euro tagastamist VÕS § 1028 lg 1 alusel. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 30 399 eurot. 28.03.2024 täpsustas hageja, et poolte vahel oli kokkulepe, et nemad ostavad sõiduauto Audi A8 (reg.nr XXX), kostja pidi tasuma igakuised liisingumaksed, hageja aga pidi tegema esimese sissemakse summas 30 399 eurot ning mõlemad pooled pidid olema sõiduauto kasutajaks kuni liisingulepingu lõppemiseni. Peale liisingulepingu lõppemist pidi mõlemale poolele tekkima omandiõigus nimetatud sõiduautole. Hageja sai kasutada sõiduautot ajavahemikul 28.11.2022 kuni 11.08.2023. Kostja piiras hageja kasutusõigust sõiduautole ning välistas oma tegevusega hageja omandiõiguse tekkimist sõiduautole peale liisingulepingu lõppemist. Kostja on seega oluliselt rikkunud lepingut. Hageja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, nimelt hageja ei saanud alatest 11.08.2023 sõiduautot enam kasutada ning on välistatud omandiõiguse tekkimine sõiduautole peale liisingulepingu lõppemist. 11.08.2023 on hageja esitanud kostjale nõude tagastada hagejale 30 399 eurot. Hageja käsitleb seda taganemisavaldusena. 10.12.2024 esitatud dokumendis märkis hageja, et palub mõista kostjalt välja 26 345,80 eurot kahju hüvitamise sätete alusel või 30 399 eurot lepingust taganemist reguleerivate sätete alusel või 30 399 eurot alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ning palus jätta see rahuldamata. Kostja ja hageja elasid koos ja nende vahel olid lähedased suhted. Pooled leppisid omavahel kokku, et nemad ostavad sõiduauto Audi A8 (reg. nr XXX). Auto ostmiseks oli kostja poolt sõlmitud liisinguleping AS-ga SEB Liising. Vastavalt poolte omavahelisele kokkuleppele pidi kostja tasuma igakuised liisingumaksed (mida ta teeb ka praegusel ajal), hageja aga pidi tegema esimese sissemakse summas 30 399 eurot. Hageja sai kasutada sõiduautot ja maksis selle õiguse
2
eest AS-le SEB Liising summa 30 399 eurot. Kostja sõlmis liisingulepingu, mille kohaselt pidi ta maksma AS-le SEB Liising igakuised maksed. Lisaks sellele sai kostja ka sõiduki väljaostmise õiguse liisingu perioodi lõppemisel. Sõiduauto tehnilises passis oli sõiduki omanikuks kantud AS SEB Liising, vastutavaks kasutajaks kostja R. J. ja kasutajaks hageja T. O.. Pooled läksid riidu ja hageja hakkas nõudma raha summas 30 399 eurot tagastamist, mis on nende varasema kokkuleppega vastuolus. 11.08.2023 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale nõudekirja, milles nõudis kostjalt 30 399 eurot tagastamist hageja arveldusarvele määratud tähtajaks. Nõudekirja p-s 2. oli märgitud, et sõiduk oli soetatud hagejale kasutamiseks. Samal päeval hageja viis sõiduki ära ilma kostja nõusolekuta, millega teistkordselt rikkus nende omavahelist kokkulepet. Lisaks sellele, samal päeval, s.o. 11.08.2023.a. õhtul, Audi autokeskusest teavitati kostjat sellest, et eeldatavasti hageja lähtestas kostja juurdepääsu Audi connect’i sõiduki teenustele. Kostja reageeris hageja tegevusele sellega, et muutis sõiduki tehnilise passi andmed järgmiselt: kustutas kasutajaks märgitud T. O. ja peale seda esitas kuriteokaebuse. Kostja ei ole saanud hagejalt 30 399 eurot, mis on tõendatud ka hageja poolt kohtule esitatud maksekorraldusega, kust nähtub, et hageja tehtud ülekande saajaks on SEB Liising AS, mitte kostja. Seega on arusaamatu ja segane hageja nõue, mis on esitatud hagiavalduses. Kohtu põhjendused
3
kokkuleppe alusel sõiduautot kasutada vähemalt kuni liisingulepingu lõppemiseni, kuid kuna hageja ei ole saanud sõiduautot kasutada, siis tuleb kostjal hüvitada seoses sellega hagejale tekkinud kahju. Hageja on leidnud, et poolte õigussuhe on eelkõige kvalifitseeritav kasutuslepinguna ning alternatiivselt on hageja tuginenud oma nõude esitamisel ka alusetu rikastumise sätetele. Seega tuleb kohtul esmalt anda oma hinnang sellele, kas, millise ja millistel tingimustel on pooled omavahel lepingu sõlminud.
4
kasutama vähemalt kuni liisingulepingu lõppemiseni, s.o kokku 60 kuud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et pooled oleksid kokku leppinud lühemas perioodis. Arvestades, et pooled olid lepingu sõlmimise ajal elukaaslased, siis on ka eluliselt usutav, et sõiduautot planeeriti kasutada ühiselt. Nimetatu aga ei tähenda kohtu hinnangul seda, et kooselu lõppemise korral oleks automaatselt lõppenud ka kasutusleping. Sellistel tingimustel lepingu sõlmimist ei ole pooled kohtule ka tõendanud. Samuti on tõendamata hageja väide selle kohta, et ka tema pidi liisingulepingu lõppedes auto omanikuks saama. Vastupidiselt nähtub liisingulepingust, et auto omanikuks pidi saama liisingulepingu lõppedes üksnes kostja. 5.4 VÕS § 13 lg 1 sätestab, et lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kokkuleppel lepingu lõppemiseks on vaja sellekohaseid tahteavaldusi, mida saab kohtu hinnangul TsÜS-i § 68 lg 3 järgi väljendada ka tegudega. Kostja on 06.09.2024 dokumendi p-s 1.10 kinnitanud, et on 11.08.2023 kustutanud hageja sõiduki tehnilisest passist kasutajana (dtl 31). Hageja on omakorda edastanud 11.08.2023 kostjale nõudekirja 30 399 tagastamiseks (dtl 7). Nimetatud tegudest võib järeldada, et kumbki pool ei soovinud enam lepingut jätkata. Kuigi käesoleval juhul puuduvad tõendid, et pooled oleksid järginud lepingu erakorralise ülesütlemise / taganemise nõudeid, siis saab poolte väljendatust lugeda leping lõppenuks VÕS § 13 lg 1 alusel ehk analoogia korras poolte kokkuleppel. Kohus arvestab, et poolte kooselu oli lõppenud ning kumbki pool ei ole soovinud alates 11.08.2023 enam lepingut jätkata. Seega on pooltevaheline kasutusleping kohtu hinnangul lõppenud 11.08.2023.
5
tõendid, et hageja oleks sellest ajast alates ka saanud sõiduautot kasutada. Kuna 60 kuu asemel sai hageja sõiduautot kasutada ainult 8,5 kuud, siis on kostja sõiduki kasutusõiguse äravõtmisega lepingut rikkunud ning hagejal on tekkinud rahaline kahju 26 092,48 euro ulatuses (30 399 eurot/60 kuuga x 51,5 kuuga). Kohus märgib, et kuigi sissemakse summa tasuti pangale, siis on hagejal õigus nõuda antud summa tagastamist kostjalt, kuna sissemakse on tasutud pangale kostja eest ning pooltel on olnud kokkulepe, et hageja saab selle summa eest sõiduautot kasutada. Kohus märgib, et kuigi kahju hüvitamise nõude eelduseks on üldjuhul kostjale täiendava tähtaja eelnev andmine kohustuse täitmiseks (vt VÕS § 115 lg-d 2 ja 3), siis arvestades, et poolte kooselu on lõppenud ning kumbki pool ei ole näidanud üles huvi sõiduauto kasutamise jätkamiseks ühiselt, siis puudus kohtu hinnangul antud juhul hagejal ka vajadus täiendava tähtaja andmiseks.
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.