Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasi
Piret Rõuk
Menetlusosalised nende esindajad
ja Hageja: OÜ ES(registrikood: XXX, asukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Raul Sillandi (OÜ Hill & Partnerid, asukoht: XXX) Kostja I: JZ (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja II: VK(isikukood: XXX, elukoht: J. XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Resolutsioon
Edasikaebamise ja tähtaeg
2-05-987 (endine nr 2/30-2419/05) Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn)
23.01.2008.a
kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ B (pankrotis) 12.08.2003.a krediiditingimustega müügilepingu nr 1537. OÜ B (pankrotis) on jätnud hagejalt ostetud kaupade eest tasumata summas 64 346.83 krooni. Lepingu p 5.1. kohaselt kohustus OÜ B (pankrotis) tasuma ostetud kauba eest arve-saatelehel näidatud tähtaja jooksul. Müügilepingu p 5.2.2 kohaselt oli hagejal õigus nõuda lisaks põhivõlale viivist 0,15 % iga viivitatud päeva eest arvutatuna viivitatud summalt. 01.02.2005.a kuulutas Tallinna Linnakohus välja OÜ B (pankrotis) pankroti. 26.08.2003.a sõlmisid hageja ja kostja I käenduslepingu, mille kohaselt kostja I kohustus solidaarselt OÜ-ga B (pankrotis) vastutama hageja ees OÜ B (pankrotis) kohustuste täitmise eest, mis tulenevad hageja ja OÜ B (pankrotis) vahel 12.08.2003.a sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 1537. Käenduslepingu p 1.2. kohaselt vastutab kostja I OÜ-ga B (pankrotis) solidaarselt OÜ B (pankrotis) tasumata võla summa, tasumata intresside ning kohustuste rikkumistest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Kostja I vastuste maksimumpiir on 60 000.00 krooni. Hageja on kostjale I saatnud kirjaliku nõudeteate 20.12.2004.a, kostja I nõuet täitnud ei ole. 17.06.2004.a sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille kohaselt kostja II kohustus solidaarselt OÜ-ga B (pankrotis) vastutama hageja ees OÜ B (pankrotis) kohustuste täitmise eest, mis tulenevad hageja ja OÜ B (pankrotis) vahel 12.08.2003.a sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 1537. Käenduslepingu p 1.2. kohaselt vastutab kostja II OÜ-ga B (pankrotis) solidaarselt OÜ B (pankrotis) tasumata võla summa, tasumata intresside ning kohustuste rikkumistest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Kostja II vastuste maksimumpiir on 150 000.00 krooni. Hageja on kostjale II saatnud kirjaliku nõudeteate 08.09.2004.a, kostja II nõuet täitnud ei ole. 29.03.2005.a Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) esitatud hagiavalduses ja 23.01.2008.a kohtule esitatud hagiavalduse täpsustuses palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus summas 29 246.83 krooni ja viivis summas 29 246.83 krooni (hageja vähendas viivise nõuet kuni põhivõlgnevuse suuruseni) ning kostjatelt välja mõista hageja kohtukulud: kostjalt I 5020.00 krooni ja kostjalt II 5020.00 krooni. 23.01.2008.a toimunud kohtuistungil teatas hageja, et täitmise tähtaeg kostja II vastu on 31.05.2008.a. Kostjate vastuväited Kostja I ei tunnista hagi. Vastuväidete kohaselt SK 30.06.2004.a allkirjastatud volikiri ei tekita õigusi ega kohustusi OÜ-le B (pankrotis), kuna SK ei ole antud volitust OÜ B (pankrotis) nimel hagejalt kaupa vastu võtta ning OÜ B (pankrotis) ei ole nimetatud arvete alusel kaupa saanud. Kostja II võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt juhul, kui tehingu on teinud majandus-või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud
majandus- ja kutsetegevuses. TsÜS § 132 lg 1 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on pooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 142 lg 3 kohaselt võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 150 kohaselt vastutavad kaaskäendajad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Pooltel ei ole vaidlust järgmises: hageja ja OÜ B (pankrotis) vahel on 12.08.2003.a sõlmitud krediiditingimustega müügilepingu nr 1537, hageja ja kostja I vahel on 26.08.2003.a sõlmitud käendusleping, hageja ja kostja II vahel on 17.06.2004.a sõlmitud käendusleping. Hageja ja kostja I vaidlevad järgmises: kas kostja peab tasuma hagejale võlgnevuse ja viivised. Asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et vastavalt hageja ja OÜ B (pankrotis) 12.08.2003.a krediiditingimustega müügilepingule nr 1537 esitas hageja OÜ-le B (pankrotis) arvesaatelehed nr 2040442261, 12.07.2004.a, nr 2040443019, 12.07.2004.a, nr 204044661, 13.07.2004.a, nr 2040444941, 13.07.2004.a, nr 2040445071, 13.07.2004.a, nr 2040445446, 13.07.2004.a, nr 2040444936, 13.07.2004.a, nr 2040447424, 14.07.2004.a, nr 2040448746, 14.07.2004.a, nr 2040451580, 15.07.2004.a, nr 2040451412, 15.07.2004.a, nr 2040451365, 15.07.2004.a, nr 2040462670, 19.07.2004.a, nr 2040462460, 19.07.2004.a, nr 2040466947, 20.07.2004.a, nr 2040466837, 20.07.2004.a, nr 2040468267, 21.07.2004.a, nr 2040471690, 22.07.2004.a, nr 2040474074, 23.07.2004.a, nr 2040481055, 26.07.2004.a, nr 2040484744, 27.07.2004.a, nr 2040485216, 27.07.2004.a, nr 2040488432, 28.07.2004.a, nr 2040507088, 04.08.2004.a, nr 2040506486, 04.08.2004.a, nr 2040509938, 05.08.2004.a, nr 2040509057, 05.08.2004.a, nr 2040511849, mille kohaselt hageja müüs OÜ-le B (pankrotis) kaupa 64 346.83 krooni eest. Alates 01.07.2004.a kuni 31.12.2004.a oli OÜ B (pankrotis) tegevdirektori SK volikirja alusel õigus hageja juurest kaupa vastu võtta AA, JJ, S K , M K , O Z , M V ja A P . Kohus ei nõustu siin kohal kostjaga I selles, et OÜ B (pankrotis) ei ole nimetatud arvete alusel kaupa saanud, kuna 31.01.2005.a OÜ B (pankrotis) faksist hagejale nähtub, et OÜ B (pankrotis) kinnitab saldoteatises, et võlg hageja ees on 60 403.01 krooni, mitte 64 346.83 krooni, kuna OÜ-l B (pankrotis) puuduvad arved nr 2040466947, nr 2040485744, nr 204507088. Samal päeval saatis hageja puuduolevad arved OÜ-le B
(pankrotis). Kuna arved jõudsid OÜ-ni B (pankrotis), siis puudub kohtul alus arvata ning kostja I ei ole tõendanud vastuväidet, et OÜ B (pankrotis) töötajad võtsid hagejalt kauba arve-saatelehe alusel küll vastu, kuid jätsid selle üle andmata edastades OÜ-le B (pankrotis) ainult arve-saatelehed. Et OÜ B (pankrotis) on kauba saanud kinnitab ka asjaolu, et samast perioodist on kauba vastuvõtnud MVja OÜ B (pankrotis) on tasunud arved (nr 2040413773, 02.07.2004.a, nr 2040421535, 05.07.2004.a - tasutud 19.07.2004.a; nr 2040388056, nr 2040393543 - tasutud 20.07.2004.a; nr 2040407969 – tasutud 27.07.2004.a). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et SK oli OÜ B (pankrotis) töötaja. 23.01.2008.a kohtuistungil vähendas hageja nõuet, kuna kostjad on osa nõudest tasunud ning palub välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus summas 29 246.83 krooni ja viivis summas 29 246.83 krooni. Võla ja viivise arvestuskäigule ei ole kostjad vastu vaielnud. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele põhivõlgnevuses 29 246.83 krooni ja viivisvõlgnevuses 29 246.83 krooni. Vastavalt TsMS § 445 lg-le 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. 23.01.2008.a toimunud kohtuistungil taotles hageja otsuse täitmist kostja II suhtes 31.05.2008.a., millega kostja II nõustus. Tulenevalt eelnenust määrab kohus otsuse täitmise tähtajaks kostja II suhtes 31.05.2008.a. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hagi rahuldamise korral, jätta kohtukulud kostjate kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Hageja tasus 23.03.2005.a riigilõivu 5250.00 krooni. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 5250.00 krooni. Hageja tasus õigusabi eest 12 000.00 krooni. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele vajalik ja põhjendatud kulu õigusabi eest, kuid mitte rohkem kui 5% hagi rahuldatud osast, mis kohtu hinnangul on 2924.68 krooni. Kostjatelt kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele proportsionaalselt, s.o 1⁄2 osas kummaltki kostjalt.
Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.