Tsiviilasi nr. 2-07-25381/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 3.märts 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi VT’i hagi AST vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamises hageja VT, i.k. XXX, Timofejeva ́ga
elab
XXX,
menetluses
osales
koos
volitatud
esindaja,
Valentina
kostja AST, reg. XXX, asub XXX, menetluses osales seadusjärgne esindaja, MK ja volitatud esindaja, Kristjan Sikk asjaolud Hageja on Tallinnas, XXX asuva korteriomandi omanik ja KÜ liige. KÜ ja kostja sõlmisid 14.juulil 2006 töövõtulepingu nr. 1707/14 Tallinnas, XXX asuva hoone katusekatte vahetamiseks ja vihmaveesüsteemi paigaldamiseks. Leping on täidetud. 2.novembril 2006 on koostatud akt hageja korteri kahjustuste kohta (tl. 14). Hageja on 11.detsembril 2006 pöördunud KÜ juhatuse poole taotlusega hüvitada hoone katuse remonttöödega põhjustatud kahju 50 000 krooni ulatuses (tl. 12). Korteriühistu on hagejale vastuseks teatanud, et ei vastuta hageja ees töövõtja tegevusest tekkinud kahju eest (tl. 13). hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 10.juulil 2007 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista varakahju hüvitamiseks 32 000 krooni ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 15 000 krooni. 7.novembri 2007 avalduses suurendas hageja nõuet ja palus kostjalt täiendavalt välja mõista varakahjuna 18 508 krooni, seega suurendas varakahju nõuet kogusummas 65 508 kroonini.
Hageja väidab, et kostja kahjustas tema vara XXX asuva hoone katuse renoveerimise käigus. Hageja väidab, et kostja • eemaldas vana katuse ning ladustas hageja korteri kohal asuvale pööningule vana katuse detailid, mille tagajärjel tekkisid laes praod. • viivitas tööde tegemisega. 2006 novembris kattis maja vaid kile. Vihmade tagajärjel valgus hageja korteri lagedesse ja seintele vihmavett; märgunud tapeet koorus seintelt lahti ja muutus koledaks. • lõpetas katuse remondi detsembris ja kattis pööningule tehtud ava üksnes kilega. Tuuliste ilmadega kile rebenes, pööningule sadas lumi ja hakkas sulades taas hageja korterisse tilkuma. Hageja väidab, et kahju suuruseks on korteri taastamiseks vajalike remonttööde maksumus. OÜ E hindas kahju suuruseks 28 000 krooni. Hageja väidab, et kostja ei parandanud hageja olukorda vaatamata korduvatele pöördumistele. Hageja möönab, et kostja esindaja pakkus kahju hüvitamiseks kahel korral raha, esimesel korral 20 000 krooni ja teisel korral 10 000 krooni, kuid pakutud summa ei olnud kahju hüvitamiseks piisav. Hageja väidab, et elas 2006 mais üle raskekujulise insuldi ning vajas rahu. Katuse remonttööde tõttu oli hageja rahu rikutud. Korteris oli pidevalt külm. Hageja emal ägenes niiskuse ja külma tõttu bronhiit. Hageja elatustase langes kostja tegevuse tõttu oluliselt; ta oli sunnitud viima oma voodi teise tuppa ning asuma samasse tuppa koos eakate vanematega. Hageja vanemad olid sunnitud tegelema püsivalt vihmavee kogumiseks tuppa asetatud kausside tühjendamisega. Hageja hindab mittevaralise kahju suuruseks 15 000 krooni. kostja seisukoht ja põhjendused Kostja on menetluse kestel esitanud kahju põhjustamise kohta erinevaid seisukohti. 11.septembri 2007 korraldaval istungil möönis kostja esindaja, et Tallinnas, Kristiine 27 asuva hoone katuse renoveerimistööde käigus tekkisid läbijooksud ja hageja vara kahjustused on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. 22.oktoobri 2007 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Väidab, et hageja nõue on alusetu, põhjendamata ja tõendamata. Kostja väidab, et hageja pidanuks nõude suunama korteriühistu vastu, kellega on hagejal liikmelisusel põhinev õigussuhe. Poolte vahel puudub lepinguline suhe. Kostja on sõlminud lepingu korteriühistuga, mitte hagejaga. Hagejal ei saa sellest lepingust tuleneda mingeid õigusi ega kohustusi. Kostja väidab, et ei ole hagejale kahju põhjustamises süüdi. Hageja kahju on tekkinud üksnes põhjusel, et kostja täitis töövõtulepingut. Töid tehes tegutses kostja korteriühistu ülesandel ja ka vastutusel. Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud temal kahju olemasolu. Varakahju ei saa tõendada ehitusettevõtjate eelarvete alusel. Hageja pole esitanud tõendeid, et mingeid töid nende eelarvete alusel oleks tehtud. Kostja väidab, et pole mingil juhul vastutav väidetava mittevaralise kahju eest. Hageja ei ole esile toonud mingeid rahas hüvitatava mittevaralise kahjuna hinnatavaid asjaolusid. Hageja enese tegevusetus on ebamõistlike elamistingimuste põhjuseks. Hageja pole peale
hinnapakkumiste tellimise väidetava kahju kõrvaldamiseks midagi ette võtnud. Kostja ei vastuta kahjustuste süvenemise eest, kuna pakkus hagejale kohe pärast läbijooksude teket nii omal kulul remontööde tegemist kui ka selleks vajalikku raha. kohtu seisukoht Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Pooltel on vaidlus selles, kas nende vahel on tekkinud võlasuhe või mitte. Hageja väidab, et kostja on talle tekitanud kahju õigusvastase teoga, s.o. hageja vara kahjustamisega. Kostja väidab, et on töid teinud korteriühistuga sõlmitud lepingul põhineva õigussuhte alusel; hagejal ei saa sellest lepingust tuleneda mingeid õigusi. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et korteriühistuga lepingulise suhte olemasolu välistab kostja vastutuse hageja ees. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja korteriühistu vahel tekkis lepingul põhinev võlasuhe 14.juuli 2006 töövõtulepingu sõlmimisega. Sellest ei tulene aga töövõtjale õigust kanda vastutus töö tegemisega kolmandatele isikutele põhjustatud kahju eest üle töö tellijale. Võlaõigusseaduse § 3 p. 2 järgi tekib võlasuhe kahju õigusvastasest tekitamisest. Tegemist on võlasuhte tekkimise iseseisva alusega. Töövõtja on lepingul põhineva töö tegemisel kohustatud kõigi lepingust puutumata isikute ja nende vara suhtes üles näitama tavapärast hoolsuskohustust ning hoiduma lepingust puutumata isikute õiguste rikkumisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 1045 lg. 1 p. 5 järgi on kahju tekitamine eelkõige õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg. 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et hageja vara kahjustused on tekkinud seoses elamu katusekatte vahetamisega. Vaidlust ei ole ka selles, et neid töid tegi kostja. Seega on hageja vara kahjustused kostja tegevusega põhjuslikus seoses. VÕS § 1050 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja väidab, et ei ole hagejale kahju põhjustamises süüdi kuna tegi töid lepingu alusel. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Kostja ja korteriühistu vahel sõlmitud töövõtulepinguga on reguleeritud üksnes lepingu poolte suhted. 14.juuli 2006 töövõtulepingu sisu hindamine väljub käesoleva asja raamidest. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka juhul, kui lepingus sisalduks kostja õigus teha töö mistahes viisil arvestamata seejuures korteriomanike võimalike kahjudega, ei välistaks see hageja nõudeõigust kostja suhtes. VÕS § 104 järgi on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine hinnatav hooletusena. Kohus leiab, et katusekatete ehitus- ja remonttöödele spetsialiseerunud kostja pidi ette nägema katuse katte eemaldamisega kaasneda võivaid veekahjustusi ning tegema kõik endast oleneva nende vältimiseks. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et rikkumine oleks vabandatav. Sügisesel perioodil vihmade esinemine ei ole hinnatav vääramatu jõu asjaoluna. Kostja
pidanuks töid vastavalt ilmastikuoludele ajastama või olema ajutise katte paigaldamisel hoolikam, hoidmaks ära ilmastikuga kaasnevad negatiivsed mõjud.
Poolte vahel on vaidlus ka selles, milline on kostjale põhjustatud varalise kahju suurus ning kas hageja planeeritavate kulutuste tegemine on tingitud kostja tegevusest. Hageja väidab, et tema kahju seisneb korteri remondi maksumuses; remondi maksumus on tõendatud ehitusettevõtjate hinnapakkumustega (tl. 63, 79-81). Kostja väidab õigesti, et hageja ei ole remondiks kulutusi teinud. Hagejale tehtud kalkulatsioone ei saa pidada kulutuste (kahju) suurust tõendavateks dokumentideks. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg. 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et hageja kahju seisneb läbijooksudega põhjustatud vara väärtuse vähenemises. Õige on kostja väide selles, et hageja ei ole kahjustustuste kõrvaldamiseks kulutusi teinud. Seega pole võimalik hinnata kahju suurust tehtud kulutuste põhjal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kahju tõendamise koormus lasub kannatanu poolel. Kohus leiab, et hageja pole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et kostja on hageja nõude ulatuses kahju põhjustanud. Hageja korteri kahjustused on tõendatud hageja korteris tehtud fotodega (tl. 32-34) 2.novembri 2006 aktiga (tl. 14) ja 15.jaanuari 2007 ekspertarvamusega (tl. 16-29), mida kohus hindab dokumentaalse tõendina. Osundatud dokumentidest nähtub, et - korteri laed olid niiskuskahjustustega, - kahes toas olid lakke tekkinud praod, krohv oli kahjustatud ja värvkattel olid tekkinud plekid - kolmes toas oli läbijooksude tagajärjel tapeedid seintelt lahti tulnud, kohati oli tapeet saanud kahjustusi - kardin oli märgunud ning mööbli sein paisunud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel oleks võimalik määrata korteri siseviimistluse amortisatsiooni kahju tekkimise eelselt ja pärast kahju tekkimist. Seega puudub asjas kogutud tõendite alusel võimalus tõsikindlalt määrata, milline on kostja tegevusest tingitud hageja vara väärtuse vähenemine (kahju suurus). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 järgi otsustab kohus juhul, kui kahju tekitamine on menetluses tuvastatud, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud ebamõistlikult suurte kulutustega, kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus leiab, et kahju suuruse ja hüvitamisele kuuluva summa määramisel tuleb arvestada, kahju tekkimise asjaolusid, poolte võimalusi kahju ärahoidmisel ja selle minimiseerimisel, samuti poolte käitumist ja valikuid kahjustuste parandamisel.
Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja on kahju hüvitamisega viivitanud. Hageja andis ise kohtus selgitusi sellest, et kostja pakkus juba 2006 novembris kahjustuste ülevaatamisel kahju rahas hüvitamist või vajalike remonttööde tegemist, millest hageja aga ise keeldus. Hageja esile toodud põhjused, millest on väidetavalt tingitud remonttööde tegemise viibimine ei ole seotud kostja käitumisega. Kohus leiab, et kostja ei ole vaidluses esile toodud asjaoludel vastutav ehitusturul toimunud hinnatõusust tingitud kulude kasvu eest. VÕS § 139 lg. 1 alusel vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles kahju on tekkinud kahjustatud isikust sõltuvatest asjaoludest. Pooled kinnitasid kohtus, et kostja pakkus 2006 aasta novembris hagejale kahju hüvitamiseks 20 000 krooni. Hageja saanuks märgitud summa eest parendustöid teha või töödega alustada. Kohus ei hinda kaalukaks hageja põhjendust selles, et töid ei alustatud põhjusel, et raha poleks kõigi kahjustuste kõrvaldamiseks jätkunud. Kahjustuste iseloom võimaldas nende kõrvaldamiseks vajalikke töid teha etapiviisiliselt, näiteks tubade kaupa. Sel moel tööde tegemine ei oleks mõjutanud märkimisväärselt töö kogu maksumust. Hageja selgitas kohtus, et ei soovinud teha remonttöid talvel. Tegemist on hageja subjektiivse valikuga, mille tagajärgede eest ei vastuta kostja. Hageja väited selles, et keskküttega köetavas hoones saab remonttöid teha üksnes suveperioodil ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaks taastusremondi tegemiseks takistuste esinemist. Hageja enese selgituse kohaselt saanuks tema vanemad kolida remonttööde tegemise ajaks hageja õe elamusse, mida kasutatakse aastaringseks elamiseks. Kahju hüvitamise ulatuse määramisel tuleb lugeda põhjendatuks üksnes need kulutused, mis olid tingimata vajalikud korteri sarnasesse seisukorda viimiseks. VÕS § 132 järgi tuleb kahju hüvitise määramisel arvestada, et hüvitamisele kuulub samaväärse asja maksumus. Seega tuleb hüvitise määramisel arvestada kahjustatud asja kuluvust (amortisatsiooni). Asja kahjustamise korral tuleb hüvitada asja parandamise mõistlikud kulud. Hageja kulusid teinud ei ole, mis teeb võimatuks hüvitise kulupõhise määramise. Vaidlust ei ole selles, et hageja korteri siseviimistlus oli mõnevõrra amortiseerunud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et kahjustati äsja remonditud korterit. Hinnates eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis leiab kohus, et õiglane hüvitis hagejale tekitatud kahju eest on 32 000 krooni. Kohus võtab hüvitise määramisel aluseks ekspertarvamusele lisatud vajalike materjalide ja töö kalkulatsioonid ning kulutused kahjustuste kindlaksmääramisel (tl. 23-30). Pooled ei ole kalkulatsioonide vastavust töö harilikule väärtusele kahtluse alla seadnud. Töö hind on kalkuleeritud kahjustuste tekkimisele lähedasel ajal. Kostja on hagejale kahju hüvitist või remonttööde tegemist pakkunud varem, kui on kalkuleeritud töö hind. Seega olid hagejal olemas koheseks taastamisremondiks vajalikud eeldused. Kostja ei vastuta kulude eest, mis on lisandunud hageja poolt tööde tegemisega viivitamise tõttu. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS § 6 lg. 1 järgi peavad võlasuhte pooled käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 järgi loetakse võlasuhetes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohus leiab, et kostja on hagejale pakkunud mõistlikke võimalusi kahju heastamiseks nii kahju tekitamise järgsel perioodil kui ka kohtumenetluse kestel. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Hageja ei ole veenvalt esile toonud, milles seisneb kostjapoolne süüline kohustuste rikkumine, mille tagajärjeks oleks hageja mittevaraliste õiguste kahjustamine.
Kostja ei ole vastutav hageja tervisekahjustuste eest. Hageja vanemate väidetavad tervisehäired ei ole hinnatavad hageja kahjuna. On õige, et korteris veekahjustuste olemasolu tekitab ebameeldivusi, kuid sellest ei tulene iseenesest rahaline nõudeõigus. Kostja on teinud elamu katusekatte vahetamisega seotud töid korteriühistu tellimusel. Hageja on korteriühistu liikmena selle töö tellimisel osalenud. Eelduslikult kaaluti tööde tellimisel kõiki võimalikke riske ning ebamugavusi, mis tööga kaasnevad. Hageja ebameeldivused on küll mõistetavad, kuid mitte sellise raskusastmega, et esineks alus kostjalt nende hüvitamiseks raha välja mõista. Kohus peab vajalikuks rõhutada asjaolu, et kostja tegi heastamise pakkumise koheselt pärast kahjustuste tekkimist. Hageja nõustumise korral saanuks minimiseerida kahjustatud korteris elamise perioodi. Kohus möönab, et hagejal oli tervisest tulenevalt raskendatud remonttööde korraldamine, kuid see on asjaolu, mis ajas ei möödunud. Kostja on pakkunud hagejale töö tegemist oma vahenditega või tööde korraldamist, mis võimaldanuks hagejal tööde korraldamisega seotud probleemidest vabaneda. menetluskulud Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 2 750 krooni. Pooled õigusabi kulude nimekirju ja dokumente ei e sitanud. TsMS § 163 lg. 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Kostja peab hagejale hüvitama riigilõivu osas, mis vastab nõude rahuldatud osale. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 163; 230; 233; 436; 438; 439; 441-442; TsÜS §-st 5 ja VÕS §-st 3 p. 2; 6 lg. 1; 7; 104; 127 lg.1 ja 4; 128 lg. 3; 132; 139 lg. 1; 1043; 1045 lg. 1 p. 5; 1050 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista AST VTi kasuks välja 32 000.00 (kolmkümmend kaks tuhat) krooni kahju hüvitamiseks. Jätta menetluskuludest riigilõiv osas, mis vastab nõude rahuldatud osale kostja kanda. Muus osas jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.