Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagi õigeksvõtmisega

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht

Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number

nr 2-07-47725

Otsuse kuupäev

03. märts 2008

Kohtunik

Silvi Maiste

Kohtuasi

AS Eesti Krediidipank hagi Leino Pelt vastu põhisumma 22 855,66 krooni ja kõrvalnõuete nõudes AS Eesti Krediidipank ( registrikood 10237832, aadress Narva mnt 4 15014 Tallinn Harjumaa ) Tarvo Ilves (aadress Narva mnt 4 15014 Tallinn Harjumaa)

Hageja Hageja esindaja Kostja

Leino Pelt (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx; viibib Tallinna Vanglas aadress Magasini 352s 10138 Tallinn)

Resolutsioon Välja mõista Leino Peltilt AS Eesti Krediidipank kasuks 26 699,47 krooni (kakskümmend kuus tuhat kuussada üheksakümmend üheksa krooni 47 senti), sellest põhivõlg summas 22 855,66 krooni (kakskümmend kaks tuhat kaheksasada viiskümmend viis krooni 66 senti), intressivõlg 1382,26 krooni (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend kaks krooni 26 senti), leppetrahv ja dokumendi koostamise tasud 900 (üheksasada) krooni, muud pangateenused 75,48 krooni (seitsekümmend viis krooni 48 senti). Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonikaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi nõue on võlg. Kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82, § 100, § 101, § 113 lg 1 sätete alusel. Võlaõigusseaduse § 8 lg 2 järgi on lepingud täitmiseks kohustuslikud. Kohustused tuleb täita vastavalt lepingule ning kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja õigel viisil. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine kohustuse rikkumine ja võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendideid (VÕS § 101 lg 2). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tsiviilasjas on kohtukulud hageja poolt tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda kostjatel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.