Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

summaga. Kostja ei teavitatud võlast kuue aasta jooksul. Kostjale jääb arusaamatuks, miks teenuse osutaja ega hageja teda võlast varem ei teavitanud ning lisab, et hagi on esitatud kuus aastat peale võlgnevuse tekkimist kuigi võlaõigusseaduse järgi on vastav tähtaeg kolm aastat. 06.07.2006 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja leiab, et väär on kostja väide, et ta tasus võlgnevuse 1999. aastal. Hagejale on loovutatud nõue hagetavas summas ning kostja ei ole ühegi tõendiga võlgnevuse tasumist tõendanud. Kostja esitatud tõendid kinnitavad kohutuse olemasolu ning hageja on lisanud seisukohale ka täiendavad arvete väljatrükid, millest nähtub kostja võlgnevuse tekkimine ja selle kujunemine. Hageja ei nõustu kostja väitega ka selles osas, et peale krediidilimiidi 700 krooni ületamist oli teenuse osutaja kohustatud väljuvad kõned sulgema. Krediidilimiidi näol oli tegemist teenuse osutaja õigusega mitte kohustusega. Hageja on lisanud, et ta on korduvalt pöördunud kostja poole seoses võlgnevuse tasumisega, kuid kostja ei olnud nõus hagejale kogu võlgnevust tasuma ja seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Tulenevalt eeltoodust palub hageja hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. 30.04.2007 määrusega on kohus määranud asja menetlemise lihtmenetluses ning andnud pooletele tähtaja täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. Kostjale on hageja seisukoht ja lihtmenetluse määramise määrus kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 327 alusel hoiustamisega. Kostja ei ole täiendavaid tõendeid ega seisukohti esitanud. Kohtu põhjendused TsMS § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema taotlusel ära. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. TsMS § 327 lg 1 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 326 sätestatud tingimustel võib dokumendi samuti hoiustada dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas postkontoris või valla- või linnavalitsuses või selle maakohtu kantseleis, kelle tööpiirkonnas asub dokumendi kättetoimetamise koht. TsMS § 326 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kätte toimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja kättetoimetamine ei ole võimalik ka saaja esindajale või käesoleva seadustiku §-des 322 ja 323 nimetatud isikule. Kostja on aadressilt Järveotsa tee 29-89, Tallinn saanud kätte hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse ning esitanud kostjale vastuse. Lihtmenetlusse võtmise määrust ja hageja seisukohta ei ole kohtul õnnestunud kostjale nimetatud aadressil kätte toimetada, mistõttu on nimetatud dokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS § 327 alusel menetlusdokumentide hoiustamise teel.

AS-i T(AS-i R õigusjärglane) ja kostja vahel 23.09.1998 sõlmitud Q GSM lepingust nr xxx ning teatisest TAS-i ja OÜA vahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel

on võlaõiguslik suhe. Hagiavaldusest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 6 006,14 krooni, millest põhivõlg moodustab 3 003,07 krooni ja viivised 3 003,07 krooni. Vaidlus puudub selle üle, et AS-i Tja kostja vahel sõlmiti 23.09.1998 tähtajaline

Q GSM

leping. Kostja ei tunnista hageja nõuet, kuna on võlgnevuse summas 2 003,10 krooni 1999. aastal teenuse osutajale tasunud. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ka põhjusel, et lepingu järgi oli kõnede limiit 700 krooni, mistõttu limiiti ületavad kõned tuli blokeerida. Kostja leiab, et hagi on esitatud peale seaduses sätestatud aegumistähtaega. 23.09.1998 sõlmitud Q GSM lepingu sõlmimisega kinnitas kostja muu hulgas, et ta on tutvunud ja nõustunud Q GSM lepinguga, lepingu lahutamatuks osaks olevate Q GSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustega ja hinnakirjade kõigi tingimustega ning kohustub neid täitma. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et ta on teenuse osutajale võlgnevuse tasunud, on paljasõnaline ja tõendamata. Kostja ei ole esitanud ühetegi tõendit, millest nähtuks, et ta on teenuse osutajale oma võlgnevuse tasunud. Q GSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimuste punkti 7.8. kohaselt kostja oli kohustatud mitte ületama teenuste kasutamisel krediidilimiiti. Seega oli kostja kohustus jälgida, et ta krediidilimiiti ei ületaks. Lepingu tingimustes ei ole sätestatud teenuse osutaja kohustust blokeerida telefoniteenus, kui tarbija ületab krediidilimiiti. Kohus leiab, et krediidilimiidi ületamine ei vabasta kostjat arve tasumisest, kuivõrd kostja on teenust kasutanud ning tulenevalt lepingu tingimuste punktidest 7.8., 7.9. ja 4.1.2. oli kostja kohustatud talle osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole ka aegunud. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 järgi oli üldine hagi aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 146 lg 1 järgi on aegumistähtaeg 3 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 järgi arvestatakse käesolevale nõudele 3-aastast aegumistähtaega algusega 01.07.2002. Hagi on kohtule esitatud 29.06.2005, seega enne aegumistähtaja lõppu. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Nähtuvalt arvetest nr 489511, 511698, 534998 ja 550354 moodustab kostja põhivõlgnevus 3 003,07 krooni. Tulenevalt teenuse kasutamise tingimuste punktist 7.4 oli klient kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest esitatud arve 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast alates. Tähtajaks tasumata summadelt tuleb kliendil tasuda viivist 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viivist 0,15% päev. Hagiavaldusest tulenevalt võlgneb kostja hagejale viiviseid summas 6 282,63 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 3 003,07 krooni, mis on kohtu arvates mõistlik. Kohus leiab,

et kuivõrd kostja ei ole täitnud tema poolt sõlmitud lepingut ega tasunud telefoniteenuse eest on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 6 006,14 krooni, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 3 003,07 krooni ja viivistest summas 3 003,07 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Hageja on tasunud riigilõivu 560 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja on kandnud kulutusi ka õigusabi eest, mis arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub väljamõistmisele summas 180,18 krooni (3% hagihinnast). Kokku kuulub kostjalt kohtukuludena väljamõistmisele 740,18 krooni.

Jaanus Saaremõts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.