SRV OÜ hagi OÜJ vastu leppetrahvi saamiseks Hageja: SRV OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Priit Manavald (Advokaadibüroo XXX) Kostja: OÜJ(registrikood XXX, asukoht XX) Kostja lepinguline esindaja Triin Mõttus (XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
21.veebruar 2008.a.
Istungil osalesid
Hageja esindaja P. Manavald ja kostja esindaja T. Mõttus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt OÜJ(registrikood XXX) 152 257 (ükssada viiskümmend kaks tuhat kakssada viiskümmend seitse) krooni SRV OÜ kasuks.
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja OÜJ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
31.08.2005.a. hageja ja kostja sõlmisid liitumislepingu nr XXX, mille kohaselt pidi kostja ehitama välja hagjea poolt arendatavas piirkonnas (XXXl) kavandatud liitumispunktid ja tagama kokkulepitud liitumispunktides liitujate esmakordselt ühendamise võimalused hiljemalt kokkulepitud tähtpäevadel. Vastavalt lepingu lisale 1 kohustus kostja täitma oma kohustused 14 kuu jooksul peale lepingukohase esimese osamakse laekumist. Esimene osamakse tasuti 22.09.2005.a. Seega liitumispunktide väljaehitamise tähtpäevaks oli 22.november 2006.a.
06.12.2006 saatis kostja hagejale kirjaliku teate, et tähtajaks ei ole võimalik töid lõpetada ning vastavalt poolte suusõnalisele kokkuleppele on kehtestatud uued tähtajad 25.12.2006 ja 30.01.2007.a. Tegelikult sellist suulist kokkulepet poolte vahel ei olnud. Liitumislepingu muutmise suulise kokkuleppe kaudu välistab lepingu punkt 7.1. Hageja esitas oma vastuväited kirjalikus vormis 29.12.2006.a. Hageja teatas, et ehitustegevuse ajagraafik on kooskõlastatud väga paljude asjast huvitatud isikutega ning elektrienergia kasutamise võimaluse puudumine ettenähtud tähtajal võib kaasa tuua suure varalise kahju leppetrahvide ja lisakulutuste näol. Hageja teatas ka kavatsusest kasutada kõiki seaduses ja lepingus ettenähtud õiguskaitsevahendeid, muu hulgas hageja teatas, et nõuab liitumislepingu p 4.2. kohaselt leppetrahvi kogu võrguettevõtja poolt oma kohustuste täitmisega viivitatud aja eest. 09.04.2007 hageja esitaski kostjale leppetrahvi nõude summas 199 626 krooni. Vastavalt lepingu punktile
4.2.oli leppetrahvi määraks 0,06 % liitumistasu summast (2 819 583, 36 krooni) iga kohustuse täitmisega hilinetud päeva eest. Kostja lõpetas ehitustööd 22.novembri 2006.a. asemel 21.märtsil 2007.a. ja hilines seega 118 päeva. Kostja kirjalikult keeldus leppetrahvi tasumisest väites, et poolte vahel sõlmiti kokkulepe tähtaegade muutmiseks ning hagejale oli tagatud viivituse ajaks ajutise tehnilise lahenduse abil kokkulepitud mahus võrguühenduse kasutamise võimalus. See ei vasta tõele. Hageja ei ole kunagi tähtaegade edasilükkamist aktsepteerinud. Ajutine elektrivarustus oli ehitusaegse elektrivarustuse leping, mis ei asenda mingil juhul lepingukohast elektrivarustust. Ajutise võrguühenduse läbiläskevõime oli 200 A ja liitumispunkt XXX alajaamas. Lepingukohane liitumispunktide arv oli 90 ja kogumaht 1408 A. 18.12.2007 eelistungil hageja vähendas leppetrahvi summat 28 päeva eest nõutava summa võrra, sest hagis on ekslikult märgitud tööde valmimise ajaks 21.03.2007.a. Tegelikult valmisid tööd kostja vastuses märgitud ajal 21.02.2007.a. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 152 257,49 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
Kostja kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Õige ei ole hageja väide, et poolte vahel puudus kokkulepe liitumiselepingu tähtaegade muutmiseks. Hageja, kes sõlmis kostjaga liitumislepingu ja ajutiseks võrguühenduseks võrgu- ja elekrtilepingu, pidas kostjaga läbirääkimisi nii suuliselt kui e-kirja teel. 27.10.2006 saatis hageja e-kirja manusena kostjale tabeli (vastuse lisa 4), milles märkis punasega ära kriitilisemad majad, mis vajavad ajutist võrguühendust. Kostja 30.10.2006 täpsustavale järelepärimisele hageja vastas samal päeval e-kirjaga, millele oli lisatud tabel elamute aadressidega ja tähtaegadega. Eelnev ning asjaolu, et hageja sõlmis kostjaga ajutiseks võrguühenduseks võrgu- ja elektrilepingu nr 270328003/3 on tõestuseks, et hageja oli nõus ja soovis ajutist võrguühendust vastuse lisas 4 toodud aadressidel ja tähtaegadel. Lepingu p. 4.3. kohaselt juhul, kui võrguettevõtja hilineb lepingujärgse liitumispunkti väljaehitamisega, aga samas tagab kliendile ajutise tehnilise lahenduse abil kokkulepitud mahus võrguühenduse kasutamise võimaluse, siis ta kliendile punktis 4.2. nimetatud leppetrahvi maksma ei pea. Hageja soovile vastavalt väljastati hagejale ajutise võrguühenduse tarvis korduvalt tehnilised tingimused, vastavalt hageja vajaduste muutumisele suurendati võimsust. Vastavalt hageja soovile väljastati 21.12.2006 uued tingimused 98648/1 äsja valminud XXX tee alajaamast 200 A-le. Kuna arenduspiirkonna ajutine alajaam sai toidet samadelt fiidritelt, kuhu ka alalised alajaamad ühendati, siis kliendil oli põhimõtteliselt võimalik saada ajutise võrguühenduse jaoks võimsust samas mahus, mida hageja liitumislepingus soovis. Kostja tellimisel I T. R & K OÜ poolt koostatud elektrivõrgu tööprojket (töö nr 03TR113) esitati kostjale kooskõlastamiseks 27.09.2006.a. Projektis tuvastati puudused, parandatud projekt
esitati uuesti 27.10.2006.a. Sellest lähtuvalt ei olnud kostjal võimalik varem teostada hankekonkurssi ehitustööde teostamiseks. Eelnevast tulenevalt kostja ei saanud asuda täitma endale lepinguga võetud kohustust tagada kokkulepitud liitumispunktis hageja elektripaigaldise kostja võrguga esmakordselt ühendamise võimalus. Sellest hoolimata kostja tegi kõik, et tagada hageja soovitud tähtaegadel soovitud mahus võrguühendus. Liitumislepingu punkti 4.1. kohaselt ei vastuta kostja lepingus toodud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest, kui kostjast mitteolenevatel põhjustel võrguettevõtja ei saa liitumiseks vajalikke lube, kooskõlastusi, teiste omanike lube või kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine on vabandatav. Samuti ei vastuta kostja kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumine oli tingitud kliendi tegevusest või tegevusetusest. Õige ei ole, et tööd valmisid 21.03.2007.a. Tegelikult teatas töid teostanud OÜ P tööde lõpetamiseset kostjale 21.02.2007. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL
21.02.2008 kohtuistungil menetlusosalised jäid oma kirjalikult ja eelistungil suuliselt esitatud seisukohtade juurde. Hageja kinnitas, et hagiavalduses on leppetrahvi suurus esitatud lähtudes ekslikest andmetest, et tööd valmisid 21.03.2007.a. Tegelikult tööd valmisid 21.02.2007. Hageja leidis, et hagi on leidnud tõendamist, kostja vastust välistavad asjaolud puuduvad ning hageja palus kostjalt välja mõista leppetrahv summas 152 257,49 krooni. Kostja leidis, et lepingut ei olnud tähtaegselt võimalik täita hagejast tingitud põhjustel. Hageja ei kooskõlastanud projekti tehnilistes tingimustes ettenähtud kostja spetsialistidega, mistõttu tuli projekti parandada. Pooled leppisid kokku uutes tähtaegades. Samuti kostja leidis, et on taganud hagejale võimaluse ehitada välja ajutine võrguühendus, seega lepingust tulenevalt kostja lepinguliste kohustuste rikkumise eest ei vastuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Poolte vahel oli 31.08.2005.a. sõlmitud liitumisleping nr XXX. Lepinguesemeks oli kostja poolt kinnisvara piirkonnas kavandatud liitumispunktide väljaehitamine ning kokkulepitud liitumispunktides liitujate esmakordselt ühenamise võimaluse tagamine hiljemalt kokkulepitud tähtpäevadel. Hageja leiab, et kostja rikkus lepingut ja ei täitnud kohustusi süüliselt tähtaegselt. Kostja arvates oli tähtaegade rikkumine tingitud hageja tegevusest või tegevusetusest, lisaks tagas kostja hagejale vajalikus mahus ajutise võrguühenduse, mis välistab kostjalt leppetrahvi nõudmise igal juhul. Asja lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas pooled muutsid lepingut täitmise tähtaegade osas, kas kostja süüliselt rikkus oma kohustuste täitmisel tähtaegu ning kas kostja vastutuse välistab igal juhul asjaolu, et kostja tagas hagejale ajutise võrguühenduse.
2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 13 lg 1 kohaselt lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada poolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg –le 3 saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Elektrituruseaduse § 84 lg 2 sätestab elektrivõrguga liitumiseks sõlmitavale liitumislepingule kohustusliku kirjaliku või kirjalikku
taasesitamist võimaldava vormi. TsÜS § 78 lg 1 sätetest tulenevalt tehingu kirjaliku vormi puhul peab tehingudokument olema isiklikult allkirjastatud. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 võib kirjaliku lepingu puhul lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. TsÜS § 79 sätestab, et kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tehing peab olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud.
3.Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et kostja väide liitumislepingus ettenähtud tähtaja poolte kokkuleppel muutmise kohta ei ole leidnud tõendamist. Kostja leiab, et poolte vahel oli tähtaegade muutmiseks suuline kokkulepe: pooled arutasid tähtaegade küsimust kriisikoosolekul 2006.a. sügisel, lisaks kinnitab hageja nõustumist tähtaja muutmisega hageja esindaja K. S poolt kostjale e-posti teel saadetud nimekirjad elamute aadressidega ja tähtaegadega. Hageja vastuväidete kohaselt suulist kokkulepet lepingus ettenähtud tähtaja muutmiseks ei olnud, lisaks ei olnud K. S tahe nimekirjade saatmisel ja kriisikoosolekul suunatud liitumislepingu muutmisele.
4.Pooled on liitumislepingu sõlminud kirjalikult, mis tähendab, et pooled on seaduses ettenähtud kahest alternatiivsest vormist valinud lepingu sõlmimiseks kirjaliku vormi. Liitumislepingu suulises vormis muutmise välistab liitumislepingu punkt 7.1. Nimetatud punkti kohaselt tuleb lepingu muutmiseks esitada teisele poolele kirjalik avaldus, milles selgitatakse lepingu muutmise soovi sisu ja põhjust. Lepingu punkti 7.7. kohaselt muudatused jõustuvad pärast alla kirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. Lepingu punktis 9.3. on pooled kokku leppinud, et pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatiivse iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni, e-maili jne kaudu.
5.VÕS § 13 lg 3 sätestab, et kui lepingus on ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kirjaliku vormi puhul on lepingu muutmine seaduse kohaselt võimalik poolte poolt allkirjastatud kirjalku lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimise teel või muul püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pooltevaheliste tahteavalduste vahetamise teel. 27.10.2006 K. S poolt A.Eile saadetud e-kirjast (t.l. 35-37) nähtuvalt fikseeriti kirjale lisatud tabelis kriitilisemad majad. Tabeli kirjete kohaselt märgiti tabelis maja kliendile üleandmise ja küttesüsteemi paigaldamise tähtajad. A. E vastuskirjas (t.l. 38) taotleb selgitust, miks on nimekirjas ainult 54 liitujat liitumislepingu 90 asemel. Samuti soovis A.E, viidates kohtumisel liitumiste kahes etapis väljaehitamise kokkuleppele, et K. Sibul eristaks lisaks elamute aadressid nende kahe etapi kuupäevade kaupa, kuna esitatud nimekirja erinevate kuupäevade mahu alusel võib diferentseerimine tekitada ehitajale raskusi.
6.Kohus leiab, et ülalviidatud e-kirjad ei ole käsitatavad avaldusena lepingu muutmiseks liitumislepingu punkti 7.1. mõttes ega pooltevaheliste tahteavaldustena lepingu muutmiseks TsÜS § 78 lg 3 mõttes. Samuti ei saanud kostja nende e-kirjade edastamist mõista, ning kohtu hinnangul tegelikult ei mõistnudki, hageja nõustumusena lepingu muutmisega lepingus kokkulepitust erinevas vormis.
6.1.Vastvalt poolte kokkuleppele ei olnud liitumislepingut võimalik muuta pooltevaheliste ekirjade vahetamise teel, sellisel teel tehtud muudatus oleks tühine kirjaliku vormi järgimata jätmise tõttu. K. S poolt edastatud e-kirjad elamute ja aadressidega on üksnes informatsioon selle
kohta, millised elamud vajavad elektrivarustust esimeses järjekorras. Seda kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Tunnistajana üle kuulatud OÜ J projektijuht AE kohtuistungil seletas, et toimus kriisikoosolek seoses tähtaegadega liitumislepingus ning lepiti kokku, et K. Sibul edastab kostjale nimekirjad tähtaegadega, millal kindlasti oleks vaja liiita kinnistud elektrivõrguga. Tunnistaja K.S kohtuistungil seletas, et kokkulepitud tähtajaks elektrivõrk valmis ei olnud, inimesed hakkasid valminud majadesse sisse kolima ning tekkis vajadus elektrienergia järele. Probleemi lahendamiseks korraldati koosolek, et arutada võimalikku lahendust kriisiolukorrale. J pakkus välja 2 kuupäeva, millal nad reaalselt suudavad liitumislepingu alusel elektrit pakkuda. Tunnistaja S sõnul kostja välistas elektriühenduse valmimise ühekorraga, kuna majad ühendati kahe erineva alajaamaga. Nimetatud tunnistajate ütlused on asjaolude osas kokkulangevad, mistõttu puudub alus selles osas kahelda ütluste tõepärasuses ja objektiivsuses.
6.2.Eesti Energia Jaotusvõrgu Tallinn-Harju piirkonna võrguehitussektori juhataja TT 06.12.2006 hagejale saadetud kirjaga (t.l. 17) teavitab hagejat ühepoolselt liitumislepingu võrguühenduse valmimise tähtaja edasilükkamisest. Kirja kohaselt tuleneb tähtaja muutmise vajadus hageja tellitud projekti mittevastavusest ja sellest tingituna võrgutööde teostamiseks korraldatava hankekonkursi hilinemisest. Kirjast nähtuvalt käsitles poolte suuline kokkulepe tööde valmimist kahes etapis ning kirjaga T. T teatab hagejale, et vastavalt hageja poolt esitatud nimekirjale on uued liitumistähtajad 25.12.2006 ja 30.01.2007.a. T. T kirjast järeldub, et pooltel ei olnud kokkulepet lepingutähtaja muutmise osas, vastasel juhul puudunuks T. Tl vajadus teatada hagejale võrguühenduse valmimise tähtaja edasilükkamisest. Samuti on hageja oma 29.12.2006 kirjalikus vastuses kostjale ümber lükanud väite pooltevahelise suulise kokkuleppe olemasolu kohta, juhtides samas tähelepanu sellele, et kostja ei ole kinni pidanud ka enda pakutud täiendavast tähtajast 25.12.2006. Eelnevast tulenevalt ei saanud kostja olla arvamusel, et hageja on nõustunud lepingu muutmisega lepingus sätestatust erinevas vormis.
6.3.Liitumislepingule on alla kirjutanud hageja esindajana Kristi Sibul ning kostja esindajana Eesti Energia AS, MA. Tunnistaja A. E kohtuistungil kinnitas, et igal ametikohal antakse konkreetsed volitused töölepingu lõpetamisel ning tunnistajal on õigus sõlmida piiratud kokkuleppeid kostja nimel. Samuti A. E kinnitas, et tal ei ole õigust liitumislepingut muuta. Tunnistajate ütlustest järeldub, et A Eil puudusid volitused ning K. S tahe liitumislepingu muutmiseks. Seega ei ole kohtu hinnangul alust rääkida ka kostja väidetud suulisest kokkuleppest lepingu muutmiseks, mida hiljem kinnitati e-kirjadega. Tunnistaja A. Ei väited selle kohta, et kriisikoosolekul osalenud T. R oli olemas kostja volitus liitumislepingu muutmiseks, on paljasõnaline. Tunnistaja kinnitas, et teab volituse olemasolust kolmandate isikute ütluste põhjal. Võttes arvesse, et tunnistaja E vaidlusaluse objekti projektijuhina on ilmselt huvitatud asja lahendamisest kostja kasuks, suhtub kohus kriitiliselt tunnistaja väidetesse, et koosolekul osalenud T. R oli kostja poolt volitatud liitumislepingu muutmiseks. Samuti tunnistaja K. S mäletamist mööda T. R kriisikoosolekul volikirja ei esitanud. Lepingus sätestatust erinevas vormis sõlmitud kokkuleppe olemasolu tõendamise kohustus on selle väite esitanud kostjal. Kõike eelnevat arvesse võttes kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et pooled kokkuleppel liitumislepingu tähtaega muutsid.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et juba paar kuud enne tähtaja saabumist oli aru saada, et kostja lepingus sätestatud tähtpäevaks elektrivarustust valmis ei saa. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et esitas hagejale liitumislepingus kokkulepitud korras kirjaliku avalduse lepingutähtaja muutmiseks, tuleb asuda seisukohale, et uute tähtaegade määramine on käsitatav VÕS § 114 lg 1 kohase täiendava tähtaja andmisena. VÕS § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest (VÕS § 114 lg 2).
8.Järgnevalt kohus analüüsib, kas hagejal on tekkinud õigus nõuda ja kostjal on kohustus maksta leppetrahvi.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 lg 1 järgi
võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Vastavalt liitumislepingu punktile 4.2. kohustus võrguettevõtja maksma kliendile leppetrahvi 0,06 % liitumistasu summast iga kohustuse täitmisega hilinetud päeva eest, kui võrguettevõtja süüliselt hilineb lepingu punktis 2.1.2. sätestatud kohustuse täitmisega. VÕS § 104 lg 1 kohaselt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Vaidlust ei ole selle üle, et lepingus esialgselt kokku lepitud tähtaja 25.11.2006 asemel valmisid tööd 21.02.2006.a., s.o. 90 päevase hilinemisega. Hageja nõuab leppetrahvi 152 257,49 krooni. Kostja leiab, et ei vastuta tähtaja rikkumise eest, kuna rikkumine oli tingitud hagejast, kelle esitatud elektrivõrgu projekt ei olnud nõuetekohaeslt kooskõlastatud, projekti ümbertegemisega kaasnes võimatus teostada tööd tähtaegselt.
9.Kohus kogutud tõendite uurimise ja kogumis hindamise alusel kohus asub seisukohale, et kostja kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna seaduse kohaselt eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav, lasub vastupidise tõendamise koormus lepingut rikkunud poolel, s.o. käesolevas asjas kostjal. Kostja väidetel tulenes elektrivõrgu projekti ümbertegemise vajadus sellest, et hageja ei kooskõlastanud projekti nõuetekohaselt kostja poolt väljastatud tehnilistes tingimustes nimetatud kostja ametnikega. Kohus leiab, et ehitusloa väljastamine tõendab, et projekt vastas nõuetele, s.h oli ka nõuetekohaselt kooskõlastatud. Ehitusseaduse (EhS) § 22 lg 1 järgi ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi. EhS § 23 lg 2 kohaselt ehitusloa saamiseks tuleb esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud. Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile kehtestab majandus-ja kommunikatsiooniminister (EhS § 23 lg 10). 21.02.2008 kohtuistungil esitatud Põllu maaüksuse elektrivarustuse projekti kooskõlastuslehest nähtuvalt 06.02.2006 kooskõlastas projekti OÜ J Tallinn-Harju piirkonna esindajana VV ning 01.08.2006 Saku Vallavalitsus väljastas ehitusloa. Kiili Vallavalitsus on Kustase kinnistu detailplaneeringu ala elektrivarustuse projektile ehitusloa väljastanud 27.09.2006.a.
10.Kohus leiab, et tunnistajate ültustega on tõendatud, et ümberprojekteerimise tingis kostja huvi muuta projekt odavamaks. Kostja väide, et projekti ei kooskõlastatud kõigi projekteerimistingimustes ettenähtud kostja ametnikega, on paljasõnaline. Nii kinnitas tunnistaja E, et väljastatud ehitusloa alusel oleks olnud võimalik ehitust teostada, kuid see ei oleks olnud majanduslikult mõistlik. Tunnistaja väidetel oleks muudatused olnud võimalik varem sisse viia, kui projekt oleks õigeaegselt kooskõlastatud projektijuhiga. Tunnistajana T. Roosileht kinnitas, et projekt koostati vastavalt detailplaneeringule ning kostja väljastatud tehnilistele tingimustele, kooskõlastati kostja esindajaga ning juba 2006.a. augustis väljastas vallavalitsus ehitusloa. Kostja tellis tunnistajalt projekti ümbertegemise eesmärgiga muuta ehitis odavamaks ja palus arve saata oma tütarettevõttele AS-le E . Muudatused puudutasid ringliini asendamist radiaanliiniga. Vastavalt kostja soovile tunnistaja projeketeeris ümber jaotuskilbid, liitumiskilbid jäid samaks. Tunnistaja E seletas, et projekti kooskõlastamine toimub läbirääkimiste teel, vajalikud parandused viiakse sisse koostöös projekteerijaga. Samas tunnistaja E seletas, et projekteerimise ajal tema selle piirkonna projektijuhina ei töötanud, kooskõlastuse andnud Viie Veesaare ametinimetust ning volituste ulatust tunnistaja ei tea. Tunnistaja Ei ütluste kohaselt käidusektori töötaja M. G sisuliselt joonistas võrguskeemid ümber ja andis projekteerijale. Projekteeerija tegi projekti ümber ja esitas selle OÜ-le J uueks
kooskõlastamiseks 2006.a. oktoobris. Kuna projekteerija parandas projekti täpselt vastavalt käidusektori töötaja joonistele, siis loeti projekt käidusektori töötajaga kooskõlastatuks ning kooskõlastust kirjalikult ei fikseeritud. Tunnistaja ei osanud öelda, kas samasugune suuline kooskõlastamine võis toimuda ka varasemalt, kuid kuna käidusektori töötaja M. G olevat näinud ehitusloaga projekti esimest korda ning M. G töötab sellel ametikohal 5 aastat, siis tunnistaja E tegi järelduse, et projekti käidusektoriga, s.t. kõigi vajalike ametnikega ei kooskõlastatud. Samas tunnistaja kinnitas, et projekti muutmist oli vaja selleks, et projekt odavamaks muuta: projekt oli üledimensioneeritud, s.t. liinid oli projekteeritud suure varuga, kaabelliinid on vähe koormatud, samadele trassidele mahuliselt vähema kaabli projekteerimisega/paigaldamisega hoidis kostja raha kokku, kuid töökindluses midagi ei kaotanud. Tunnistaja Roosileht kinnitas samuti, et detailplaneeringus olid antud projekteerimistingimused ringliini projekteerimiseks ning 2003.a. otsustati selle kasuks. Hiljem kostja leidis, et radiaanliin tuleb odavam. See, et projekti alusel väljastati ehitusluba, kostja seda ei vaidlustanud ega taotlenud selle tühistamist ning projekti muudatused tellis kostja ning selle eest tasus kostja tütarettevõte AS E , lükkab ümber kostja väited, et projekti nõuetekohaselt ei kooskõlastatud ning projekti ümbertegemise vajadus oli tingitud hagejast.
11.Kohus leiab samuti, et kostja tagantjärele tuginemine projekti ebapiisavale kooskõlastamisele, eesmärgiga välistada vastutust lepingu rikkumise eest, ei ole kooskõlas TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttega. Kostja ametiisik on andnud projektile kooskõlastuse ning vallavalitsus on väljastanud ehitusloa. Kooskõlastuse templile on lisatud käsikirjaline ettekirjutus kaablite paigaldamise ja märkimise osas ning lõpuks märge “Ülejäänud osas võtta aluseks projektis antud tingimused”. Kohus leiab, et ülalnimetatud kooskõlastuse teksti kohaselt kooskõlastus käsitleb kogu projekti, mitte ainult trasside kulgemist. Asjaolu, et võis olemas olla ka odavam tehniline lahendus, ei tähenda, et projekt ei olnud nõuetele vastav või vajalikul määral kooskõlastamata. Projekti väidetav erinevate kostja ametnikega kooskõlastamata jätmine kostja sisekommunikatsiooni küsimus. Ei ole mõeldav, et kõik kostja poolt vajalikuks peetavad kostja enda ametiisikud allkirjastaksid projekti kooskõlastuslehe. Lisaks on kostja oma vastusele lisanud projekti tehnilise akti (t.l. 49) Põllu MÜ elektrivarustuse projekti 27.09.2006 vastuvõtmise kohta. Sellest nähtuvalt on kostja juures moodustatud projekti vastuvõtukomisjon. Aktile märgitud puuduste kõrvaldamise ja seda kinnitava märkuse järel on vastuvõtukomisjoni liikmed (võrguehituse projektijuht, kädisektori juhataja ja komisjoni esimees) andnud igaüks oma kooskõlastuse. On loogiline eeldada, et samasugune projektide aktiga vastuvõtmise ja kooskõlastamise kord kehtis kostja juures ka projekti esmakordsel kooskõlasatamisel 2006.a. veebruaris. Kohus leiab, et tegemist on kostja asutusesisese töökorraldusega, millest tulenevalt hageja võimalus tõendada projekti kooskõlastuslehele märgitud kostja kooskõlastuse ulatust on vähene. Kostja ei ole tõendanud, et V. Veesaare poolt antud kooskõlastus oli ebapiisav ning et V.Veesaarel ei olnud volitust kostja nimel kooskõlastust anda. Kõike eelnevat arvesse võttes kohus leiab, et projekti ümbertegemise vajadus ei olnud tingitud hagejast ning seega hageja ei ole vastutav liitumislepingu tähtaja kostja poolt mittejärgimise eest.
12.Kohus asub eelneva alusel samuti seisukohale, et kui eeldada kostja väidete õigsust, et kostja kõigi vajalike ametnike kooskõlastus projektil puudus, on kostja jätnud käibes vajaliku hoole järgimata, s.t. kostja käitumises esineb hooletus ning kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud süüliselt. Kostja vastutab selle eest, kui tema nimel annab kooskõlastuse isik, kellel selleks puuduvad volitused või kui see isik enne lõpliku kooskõlastuse andmist jätab täitmata kohustuse kontrollida, et projekt oleks asutusesiseselt vajalikul määral kontrollitud ja kooskõlastatud. Kohus leiab, et kuna projektijärgsete tööde teostamise kohustus oli kostjal, pidi tavapärase hoolsuse korral projekti kooskõlastus sisaldama mh projektlahenduse otstarbekuse hinnangut. Kostja seletustest ja projekti muudatuste tellimisest järelduvalt projektlahenduse otstarbekust kooskõlastamisel ei hinnatud. Asjaolu, et kostja jättis projekti õigeaegselt vajalikul määral kontrollimata ning tellis muutatused kooskõlastamisest 7 kuu möödumisel, mis tegi võimatuks lepingutähtaja järgimise, on kohtu hinnangul käsitatav vähemalt hooletusena.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tagas hagejale vajalikus mahus ajutise võrguühenduse. Liitumislepingu punkti 4.3. kohaselt välistab kostja vastutuse liitumispunkti väljaehitamisega hilinemise korral see, kui kostja tagab kliendile ajutise tehnilise lahenduse abil kokkulepiptud mahus võrguühenduse. Kostja leiab, et tagas hagejale ajutise võrguühenduse, vastavalt hageja soovile väljastati hagejale korduvalt tehnilised tingimused ajutiseks võrguühenduseks: 04.10.2005 100A, 02.10.2006 160A ning 21.12.2006 200A (t.l. 42 – 44). Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta lepingu olemust ja eesmärki (VÕS § 29 lg 5 p 4) ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 6 tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Liitumislepingus oli elamute võrguühenduse kokkulepitud mahuks 1408 A, koos reovee pumpla ning puurkaevu ja pumbamajaga 1440 A. Sellises mahus ajutist võrguühendust ei ole kostja hagejale taganud. Kostja ja tunnistaja A. Ei ütluste järgi oleks hagejale ilmselt võimaldatud ka suuremas mahus ajutist elektriühendust, kui hageja oleks seda soovinud. Sellised väited on paljasõnalised ja oletuslikud. Hagejale väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt ajutine võrguühendus on lubatud 6 järjestikust kuud; tarbijal oli kohustus välja ehitada ajutine nõuetekohane toiteliin ning kanda kõik ajutise võrguühendusega seotud kulud. Tunnistaja A. E kinnitas, et ajutise võrgu oleks hageja pidanud ise välja ehitama. Tunnistaja M. R , kes tegi vaidlusalustel Põllu ja Kustase maaüksustel kinnistute siseid elektritöid ning laiendas ajutist elektrivõrku, seletas, et ajutine elektrivõrk ehitatakse objektile ehitustegevuse jaoks. Pooled ei vaidle selle üle, et 04.10.2005 tehnilised tingimused väljastati just ajutise võrgu ehitamiseks elektrienergia saamiseks ehitustegevuse jaoks. Tunnistaja Rannamaa seletuse kohaselt tekkis ehitamise käigus vajadus ajutise elektrivõrgu laiendamise järele, kuna kinnisvara piirkonnas ehitustegevus järjest laienes vastavalt sellele, kuidas elamuid juurde hakati ehitama. Tunnistaja Rannamaa ütluste kohaselt on põhimõtteliselt võimalik kasutada ajutise võrgu kaudu saadavat elektrit igapäevases olmes, kuid küsimus on amperaažis. Tunnistaja sõnul olemasolev ajutine elektrivõrk ei taganud seda, et kõik inimesed oleksid valminud majades saanud elada. Vajalikus mahus elektriühenduse tagamiseks oleks tulnud ajutine elektrivõrk täiesti ümber ehitada. Ajutise elektrivõrgu ehitustööde maksumus oleks tulnud tunnistaja hinnangul ainult kaevetööde hinna võrra odavam põhivõrgu rajamisest. Kostja seda asjaolu ei vaidlustanud. Tuleb nõustuda hageja seisukohaga, et olukorras, kus ajutise võrgu rajamine on sama kulukas kui põhivõrgu ehitamine ning põhivõrgu valmimise tähtaeg on paari kuu pärast saabumas, ei ole mõistlik teha kulutusi ajutise võrgu rajamiseks. Lisaks ajutise elektrivõrgu väljaehitamise kuludele tulnuks hagejal kanda ka ajutise elektriühendusega seotud kulud, s.h. tasu kasutatud elektri eest. Samas elektrituruseaduse (ElTS) § 15 välistab hageja võimaluse müüa elektrienergiat, s.t. saada omakorda tasu elanikelt ajutise võrgu kaudu nende poolt tarbitud elektri eest. Kohus leiab, et äärmiselt ebamõistlik ja lepingu eesmärgiga vastuolus on lepingutingimuse selline tõlgendus, et kostja lepingu tähtaegselt täitmata jätmise korral vabaneb vastutusest sellega, et ta tehniliste tingimuste väljastamisega tagab hagejale formaalse võimaluse ajutiseks võrguühenduseks, kuid lepingus kokkulepitud mahtu peab hageja ise taotlema ning ajutise võrguühenduse realiseerimiseks peab hageja tegema sisuliselt lepinguhinnaga samas mahus täiendavaid kulutusi. Kostja tõlgenduse kohaselt oleks lepingus ettenähtud leppetrahvi nõudmine igal juhul välistatud, sest kostja saaks väita, et oleks taganud vajalikus mahus võrguühenduse, kui hageja seda oleks vaid soovinud. Liitumislepingu eesmärgiks oli ehitada kinnisvara piirkonnas välja liitumispunktid ja tagada kokkulepitud liitumispunktides liitujatele esmakordselt ühendamise võimalused. Seega lepingu
eesmärgiks oli ehitatavate elamute kasutajate elektriga varustamine. Väljastatud tehniliste tingimuste kohane ajutise võrguühenduse läbilaskevõime 200 A ega liitumispunkt XXX alajaamas ei vastanud liitumislepingu tingimustele. Seega käesoleval juhul kostja ka formaalselt ei ole taganud ajutist võrguühendust kokkulepitud mahus. Eeltoodu alusel ei ole õige kostja seisukoht, et hageja ilmutas huvi rajada lepingu punkti 4.3. kohane ajutine võrguühendus. Täiesti alusetu on kohtu hinnangul kostja väide, et hageja oli nõus ja soovis ajutist võrguühendust 30.10.2006 e-kirja manusena saadetud tabelis toodud aadressidel ja tähtaegadel, kuna sõlmis kostjaga võrgu- ja elektrilepingu nr 270328003/3. Nimetatud lepingul (t.l. 21) puudub selle sõlmimise kuupäev, võrguühenduse läbilaskevõimest järelduvalt on leping sõlmitud pärast 21.12.2006, kui ajutise võrguühenduse amperaaži suurendati 200 A-le. Samas ei nähtu võrgu- ja elektrilepingust selle seos elamute elektrienergiaga varustamisega. Kohus leiab, et tegemist oli olemasoleva, ehitustegevuse elektriga varustamiseks rajatud ajutise võrgu mahu suurendamise järgse võrgu- ja elektrilepingu tingimuste muutmisega. Õige on hageja seisukoht, et liitumislepingu eeesmärk oli elamute, mitte ehitaja või arendaja elektrienergiaga varustamine, mistõttu kohtu hinnangul ei tõenda viidatud võrgu- ja elektrileping liitumislepingu punktis 4.3. sätestatud ajutise võrguühenduse tagamist.
14.Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et puuduvad kostja lepingurikkumist vabandavad või kostja vastutust välistavad asjaolud ning hageja leppetrahvi nõue on põhjendatud. Hageja teatas leppetrahvi nõudmise kavatsusest kostjale 29.12.2006.a., s.o. VÕS § 159 lg 2 kohaselt mõistliku aja jooksul lepingu rikkumisest teada saamisest. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud (s.h. hageja poolt tasutud riigilõiv ja kantud õigusabikulud) kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 10 250 krooni, lähtudes ekslikult arvutatud leppetrahvi summast. Võttes arvesse leppetrahvi tegelikku suurust, on hageja õigustatud kostjalt nõudma riigilõivu hüvitamist vähendatud haginõude järgi summas 8250 krooni. TsMS §174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda asja lahendanud kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.