AS Kohtla-Järve Soojus hagi A K’u vastu võlgnevuse 16 188,46 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
11. veebruar 2008 kell 14.00 Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK XXX, Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve)
Hageja esindaja: Kostja:
Paul Paas (volikirja alusel) A K (IK XXX, elukoht: XXX)
Kostja esindaja:
Marko Tiirik (volikirja alusel)
Menetlusosalised
Resolutsioon
1.AS Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A K’ult hageja AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 2660,65 (kaks tuhat kuussada kuuskümmend) krooni 65 senti.
3.Poolte kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannavad pooled võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 29.02.2008 kell 14.00.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Viru Maakohtu menetluses on AS Kohtla-Järve Soojus hagi A K’u vastu 16 188,46 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest kostjale kuuluvas korteris asukohaga XXX. Hageja on kostjale igakuiselt saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista alusetult säästetud 16 188,46 krooni hageja AS KohtlaJärve Soojus kasuks (tl 4-12).
2.Kostja esitas 20.09.2006 vastuse AS Kohtla-Järve Soojus hagile, milles palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuse kohaselt hagiavaldusest ei selgu hageja materiaalõiguslik alus ja kuna hagi alus on arusaamatu pole võimalik esitada vastuväiteid hagile. Kostja on vaidlusaluse korteri võõrandanud 23.04.2004 ostu-müügilepingu alusel A P’ile koos võlgnevustega kommunaalteenuste eest. Kostja leiab, et hagi on esitatud mittekohase kostja vastu. Kostja vastuse kohaselt pole hagile lisatud arveid tarbitud soojusenergia eest tasumise kohta, samuti soojusenergia ostumüügi lepingut. Kostja leiab, et hagi on tõendamata ja hagiavaldusele lisatud tõendid on vastuolulised. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (tl 16-17).
3.Hageja oma 08.02.2007 kohtule esitatud seisukohtades kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja selgitab, et hagi materiaalõiguslikuks aluseks on AÕS § 26 ja KOS § 13. Hageja nõue on perioodi eest kuni 05.05.2004, mil korteri omanikuks oli kostja. Hageja leiab, et kui kostja korteriomandi võõrandas kommunaalteenuste eest, siis oleks pidanud VÕS § 175 lg 2 kohaselt kolmas isik taotlema võlgniku kohustuse ülevõtmist, seda hagejale tehtud ei ole. Hageja lisab oma seisukohale arved arvestatud perioodi november 1997 kuni 05.05.2004 eest. Hageja jääb hagi juurde ning palub hagi rahuldada ning menetluskulud välja mõista kostjalt (tl 20-35).
4.Kostja oma 11.02.2008 täiendatud vastuväidetes kohtule palub kohaldada aegumist. Hageja väitel on võlgnevust arvestatud perioodi november 1997 kuni 0505.2004 eest. Hageja märgib oma esitatud arvetele, et arvete esitamise aluseks on leping nr. 801003192, seega põhineb hagi lepingulisel alusel, millele kuulub kohaldamisele aegumistähtaeg 3 aastat. Hageja pole lisanud hagiavaldusele ega oma seisukohale arvet nr 9979, seega on hageja nõue summas 10 514,56 krooni tõendamata. Kostja palub kohaldada aegumist ja jätta hagiavaldus rahuldamata (tl 4041).
KOHTUISTUNG
5.Hageja esindaja jäi kohtuistungil hagi juurde. Hageja leidis, et hagi ei ole aegunud, kuna hagi esitati kohtule 2006 ning 3-aastane aegumistähtaeg ei ole täis. Hageja esindaja leidis, et korteri ostu-müügilepingu p 4.1 ja 4.2 kohaselt olid lepingupooled teadlikud, et võla ülevõtmine hakkab kehtima ajast kui võlausaldajale on tehtud sellekohane ettepanek. VÕS § 175 sätestatud ettepanekut hagejale tehtud pole. Hageja esindaja selgitas, et leping, millele arvetel on viidatud on sõlmitud majaga, mitte kostjaga, kuid arved on esitatud konkreetselt kostjale sellest lepingust tulenevalt. Hageja esindaja selgitas, et kuna soojust peab tarnima ainult lepingu alusel, on leping sõlmitud majaga. Hageja leiab, et kostja tunnistab korteri müügilepingus oma võlgnevust hageja ees ning aegumist ei saa nõudele kohaldada, kuna aegumine on võlatunnistamisega peatunud (tl 49-59).
6.Kostja esindaja hagi ei tunnistanud. Kostja esindaja leiab, et hagiavalduses on märgitud, et nõue tuleneb alusetult säästmisest, mitte lepingulisest suhtest, kuid kõikidel esitatud arvetel on märgitud arvete aluseks leping. Kostja esindaja palub kohaldada aegumist. 11.11.1997 kuni
05.05.2004 jääb 3-aastase aegumise sisse. Hageja ei ole esitanud arvet nr 9979 30.10.2002 (tl 49-50).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Kohus tuvastas, et kostjale kuulus korteriomand asukohaga XXX (tl 12) ning hageja on elumaja XXX varustanud soojusenergiaga. Poolte vahel puudub vaidlus selles osas, et hageja on elumaja kütnud. Kohus on tuvastanud, et kostja on korteriomandi asukohaga XXX võõrandanud A P’ile 23.04.2004 ning 04.05.2004 on A P kantud korteri omanikuna kinnisturaamatusse (tl 12 ja 42-48).
9.Hageja esitatud arvestuse kohaselt on kostja võlg AS Kohtla-Järve Soojus ees perioodi 30.10.2002 kuni 05.05.2004 eest summas 16 188,46 krooni (t lk 9). Kostja perioodil 30.10.2002-05.05.2004 hagejale ühtegi arvet tasunud ei ole, see nähtub arvete koondväljavõttest (tl 9).
10.Kostja palub kohtul kohaldada hagi aegumist TsÜS § 146 lg 1 alusel. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 (kolm) aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest ja vastavalt sama paragrahvi lg 2 muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
11.Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 (kümme) aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Hagi materiaalõiguslik alus on AÕS § 26 ja KOS § 13 – seega seadusest mitte tehingust.
12.Kohus leiab, et tegemist on tehingust tuleneva nõudega. Hageja viitab ka ise, et hagejal tekkis kohustus kütta elamut XXX, kus asus kostja korter, hageja ja elamu vahel sõlmitud lepingu nr 801003192 alusel. Viide nimetatud lepingule on ka hageja poolt kohtule esitatud arvetel (tl 21-35).
13.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue on osaliselt aegunud. Hagis esitatud nõue 16 188,46 krooni tuleneb perioodil 30.10.2002-05.05.2004 esitatud arvete alusel kostja poolt tasumata jäetud summadest. Hagi on kohtule esitatud 28.08.2006. Lähtudes kolmeaastasest aegumistähtajast tuleb seega aegunuks lugeda tasumata arvetest tuleneva nõude see osa, mis olid sissenõutavaks muutunud kuni 28.08.2003. Eeltoodu alusel tuleb seega aegunuks lugeda kostjale esitatud, kuid kostja poolt tasumata arvetest perioodi 30.10.2002-06.06.2003 eest tulenev haginõude osa summas 13 527,81 krooni.
14.Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.2007 tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata.
15.Arveid 06.11.2003; 04.12.2003; 07.01.2004; 05.02.2004; 06.03.2004; 06.04.2004 ja 05.05.2004 kogusummas 2660,65 krooni kostja tasunud ei ole. Perioodi 06.11.200305.05.2004 eest kostjale esitatud ja kostja poolt tasumata jäetud arvetest tulenevale nõudele aegumist kohaldada ei saa.
16.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja oli vaidlusalusel perioodil korteri asukohaga omanik, kinnistusraamatusse on A P sisse kantud omanikuna 04.05.2004. KOS § 13 sätestab (lg1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Kostja oli korteri asukohaga XXX omanik. Hageja on kulutanud kostja korteriomandi reaal-ja mõttelise osa normaalseks säilimiseks vajalikku soojusenergiat (vajalikud kulutused) ning soojusenergia tarbimise osas pooltel vaidlus puudub. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et VÕS § 175 ja 23.04.2004 korteriomandi müügilepingu punktis 4.1 ja 4.2 (tl 44) sätestatud kohustust hageja ees täidetud ei ole.
17.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus AS Kohtla-Järve Soojus hagi osaliselt – summas 2660,65 krooni, ülejäänud nõue osas (summas 13 527,81 krooni) kohaldab kohus aegumist ja jätab hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUD
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
19.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulud proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1). Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.