Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kautsjoni laekumist kontrollida võimaldavad andmed (kautsjoni maksja nimi ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti; tsiviilasja nr ja toiming mille eest kautsjon tasuti; arvelduskonto number, millelt kautsjon tasuti; kautsjoni tasumise kuupäev). Asjaolud Aktsiaselts XX (hageja) on esitanud 28.04.2006 Harju Maakohtule hagi V.Z. (kostja) vastu 4 956,09 krooni võlgnevuse nõudes. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 27.04.2006 kuni põhinõude täitmiseni. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 10.05.2004 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 04-231135-RK, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic Rev* kaardi nr 4797245000203703, mis oli seotud limiidikontoga nr 2210204754506 ja teenindava kontoga nr 1108087348 võimaldades kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 4 500 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Kostja kohustus tema kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu seitsmendaks kuupäevaks. Kostja arvelduskontol pidi antud kuupäeval olema debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu 5.6 kohaselt viivist vastavalt hageja hinnakirjale. Kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud. 13.02.2006 saatis hageja kostjale teatise, paludes võla tasuda hiljemalt 10.03.2006. Hageja andis kostjale veel ka täiendava tähtaja võla tasumiseks hiljemalt 24.04.2006. Kostja võlga ei tasunud. 26.04.2006 seisuga oli kostja võlg hageja ees kokku 4 956,09 krooni, millest põhivõlg 4 473,05 krooni, intress 442,44 krooni ja viivis põhiosalt 40,60 krooni. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude on kostja kätte saanud 12.01.2008. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VÕS § 76 lg-le 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.6 kohaselt kui lepingu lõppemise päeval ei ole

limiidikontol kaardiga tehtud toimingute summat või kui kaardiga ületatakse krediidilimiiti, kohustub konto omanik maksma tekkinud võlgnevuselt hinnakirja kohaselt viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates 27.04.2006 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.