2-07-1996
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. veebruar 2008. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-07-1996
Tsiviilasi
AS EMT hagi X vastu 3040,30 krooni väljamõistmiseks Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
- hageja AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, 19095 Tallinn); - hageja esindaja Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS; asukoht Rävala pst 5, 10143 Tallinn); - kostja X
Murru Vanglast saabus 25. veebruaril 2008. a kostja vastus, milles ta teavitas kohut, et on hagimaterjalid kätte saanud ning on hagiga nõus.
Kostja on oma vastuses hagile hageja nõuet tunnustanud, seega on kostja hagi õigeks võtnud. TsMS § 444 lõike 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguseseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 11 järgi tuleb võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a, kohaldada enne VÕSRakS-i jõustumist kehtinud seadust. Seega tuleb kohaldada tsiviilkoodeksit (TsK). Tulenevalt TsK § 173 lõikest 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 190 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Lähtuvalt TsK § 191 lõikest 1 loetakse leppetrahviks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise korral. Kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis (TsK § 192 esimene lause). Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsK § 173 lõikest 1, § 190 lõikest 1, § 191 ja § 192, rahuldab kohus AS EMT hagi X vastu 3 040,30 krooni nõudes. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja võttis hagi kohe õigeks. Asja materjalidest nähtub, et kostja kohustus AS EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (liitumislepingu lahutamatu osa) punkti 4.1.4 kohaselt informeerima hagejat oma aadressi muutumisest (tl 16). Liitumislepingul on kostja elukohaks märgitud Tähe 91a-53 Tartu linn (tl 8). Lõuna Politseiprefektuuri 4. oktoobri 2007. a teatise kohaselt on kostja andnud 21. augusti 2004. a seisuga oma elukoha aadressiks Allika 4-60 Valga linn (tl 40). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega asub kohus seisukohale, et menetluskulud kannab kostja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.