Muud › Muud hagiasjad

Kaire Põltsile. Täiteasi kannab numbrit 025/2007/1446. 07.05.2007 rahuldas Harju Maakohus hageja esitatud kaja tagaseljaotsuse peale ja taastas sellega menetluse. Täitemenetluses on hageja arvelduskontodelt debiteeritud 230 855,81 krooni, millest 119 197,56 krooni on kostjale üle kantud. Täitemenetlus jätkub. Hageja palus tuvastada endal kohustuste puudumise tulenevalt viidatud tagaseljaotsusest. Tagaseljaotsust ei ole õiguslikult olemas, aga seda täidetakse. Seega toimub hageja suhtes ebaseaduslik täitemenetlus. Eesti õiguskord ei võimalda käsitlust, mille kohaselt looksid ühes kohtuasjas õigussuhteid nii tagaseljaotsus kui sisuline otsus. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnistanud. Tagaseljaotsuse täitmise peatamine on võimalik kaja läbivaatava kohtu poolt tagatise vastu. Hageja ei ole vastavas menetluses sellist taotlust esitanud. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus tühistas 24.08.2007 määrusega seatud hagi tagamise abinõud, millega peatati täiteasja nr 025/2007/1446 menetlus. Kohus jättis kohtukulud Aleksandr Žukovski kanda. Harju Maakohus tegi 14.03.2007 tsiviilasjas nr 2-06-11573 tagaseljaotsuse, millega mõistis hagejalt kostja kasuks välja 247 694 krooni (t lk 11-13). Alates 10.04.2007 on kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses täitemenetlus nr 025/2007/1446, mille käigus täidetakse viidatud tagaseljaotsust (t lk 1415). 07.05.2007 rahuldas Harju Maakohus hageja kaja tagaseljaotsuse peale ja taastas menetluse (t lk 16-18). Täitemenetlust, mis on käesoleva tsiviilasja raames peatatud, ei ole tsiviilasja menetluse taastamise tõttu lõpetatud. Poolte vahel on õiguslik vaidlus, kas menetluse taastamise korral saab tagaseljaotsust täita või mitte. TsMS § 418 lg 1 kohaselt menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Hageja käsitlus põhineb sellel, et menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ning seetõttu ei ole lahendit mida täitemenetluses täita. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu, kuna seadus eristab lahendi jõustumist lahendi täitmisest. Otsuse jõustumist reguleerib TsMS § 456460, otsuse täitmist TsMS § 461. TsMS § 461 lg 1 järgi kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Nimetatu võimaldab järeldada, et otsust on võimalik täita ka enne otsuse jõustumist, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Vaidlustatavas tagaseljaotsuses on kirjas, et kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav, mis on kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 2. Seega on seaduse kohaselt tagaseljaotsus täidetav sõltumata tema jõustumisest ning kohus ei saa asuda seisukohale, et menetluse taastamise tõttu ei ole tagaseljaotsus täidetav. Vastav paragrahv seda ei sätesta. TsMS § 472 lg 3 kohaselt, kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Sama paragrahvi lg 1 järgi on võimalikud otsustused: lahendi täitmine peatatakse tagatiseta või tagatise vastu; lahendi täitmine võib jätkuda üksnes tagatise vastu või täitetoiming tühistatakse tagatise vastu. Kohus nõustus kostjaga, et hageja pidi esitama TsMS § 472 lg 3 sätestatud avalduse tsiviilasjas, kus tagaseljaotsus on tehtud. Hageja ei ole seda õigust käesoleval ajal minetanud, kuna seadus ei ole vastava avalduse tegemist seadnud tähtaegadest sõltuvusse.

2(4)

Vastavalt TsMS § 474 lg-le 1 ei või viivitamata täita lahendit, mille tühistamise või muutmise lahend on avalikult teatavaks tehtud. Seda lõiget ei saa kohaldada, kuna see säte ei kehti käesoleva situatsiooni kohta. Menetluse taastamise korral ei ole tegemist tagaseljaotsuse muutmise või tühistamisega. Antud säte on mõeldud apellatsioonimenetluse kontekstis, näiteks kui apellatsioonikohus tühistab maakohtu viivitamata täidetava otsuse, kus täitemenetluse peatamist, jätkumist või täitetoimingu tühistamist ei ole lahendatud. Tegemist on sisulise lahendi avalikult teatavaks tegemisega, mille tulemusena ei saa viivitamata lahendit täita. Menetluse kestel viivitamata täitmisele pööratud lahendit saab täita. Käesolevas vaidluses menetlus kestab. Tagaseljaotsus on sõltumata tema jõustumisest või menetluse taastamisest viivitamata täidetavaks tunnistamise korral täidetav ning täitemenetluse peatamise, jätkumise või täitetoimingu tühistamise saab otsustada menetlust taastav kohus. Apellatsioonkaebuse põhjendused Aleksandr Žukovski palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Maakohus kohaldas menetlusõigust valesti. TsMS § 472 lg 3 reguleerib olukorda, kus enne kaja lahendamise otsustamist lahendab kohus küsimuse tagaseljaotsuse täitmise peatamisest. Kaja rahuldamise korral menetlus jätkub otsuse eelses olukorras, seega ei ole tagaseljaotsust olemas ega täidetav. Hageja ei väitnud, et tagaseljaotsust ei saa täita seetõttu, et see ei jõustu. Täita ei saa otsust, mida ei ole olemas, hageja eristas seda otsusest, mis on olemas, kuid ei ole veel jõustunud. Tsiviilkohtumenetluses on ette nähtud viivitamata täitmise režiim, st otsuse täitmine enne, kui otsus jõustub. Viivitamatult täidetavaks kuulutatud kohtuotsus on niisugusel juhul lõplik ja olemasolev ning edasine menetlus järgneb sellele otsusele, selle otsuse suhtes on võimalik täitmine, apelleerimine, kasseerimine, teistmine, tagasisaatmine uue otsuse tegemiseks jne. Tagaseljaotsuse puhul, kui menetlus on taastatud, on olukord teine – tagaseljaotsust ei ole enam olemas, ta eksisteerib üksnes kui menetluslik-ajalooline märge toimikus, menetlus on tagasi otsuse-eelses staadiumis. On põhimõtteline vahe, kas täita otsust, mis veel ei ole jõustunud, kuid võib jõustuda, või täita otsust, mida ei ole olemas. Otsus, mida ei ole olemas, ei saa tekitada õigusi ega kohustusi, mh ei saa olla täidetav. Menetluse taastamine kaja rahuldamise korral välistab tagaseljaotsuse olemasolu. Otsuse olemasolu on täidetavuse eeldus. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ Konetek Invest ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel seoses materiaal- ja menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamisega. Kolleegiumil on võimalik asjas teha uus otsus ilma asja uueks arutamiseks maakohtule saatmata. Harju Maakohtu 14.03.2007 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-06-11573 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud 247 694 krooni. 07.05.2007 rahuldas Harju Maakohus tagaseljaotsuse peale esitatud kaja ja taastas menetluse. Tagaseljaotsust täidab kohtutäitur Kaire Põlts. Hageja on palunud tuvastada, et tal puudub kohustus eeltoodud tagaseljaotsusest tulenevalt. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on selle tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kuna tagaseljaotsusest tuleneb hagejale kohustus maksta kostjale väljamõistetud summa ja kohtutäitur on alustanud tagaseljaotsuse alusel täitemenetlust, on hagejal õigustatud huvi õigussuhte puudumise tuvastamiseks.

3(4)

Maakohus on õigesti leidnud, et poolte vahel on vaidlus, kas menetluse taastamise korral on kostja kohustatud tagaseljaotsusest tuleneva kohustuse täitma ja kas tagaseljaotsust saab pärast menetluse taastamist täita või mitte. TsMS § 418 lg 1 sätestab, et menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu. Maakohus on eeltoodud sätet tõlgendades teinud ebaõige järelduse, et vaatamata menetluse taastamisele on kostja kohustatud tagaseljaotsusest tuleneva kohustuse täitma ja võimalik on viivitamatult täitmisele kuuluvat tagaseljaotsust täita ka pärast menetluse taastamist. Kolleegium leiab, et TsMS § 418 lg-st 1 tuleneb, et pärast menetluse taastamist eelnevalt tehtud tagaseljaotsust kui kohtulahendit enam ei ole ja menetlus jätkub tagaseljaotsusele eelnenud staadiumis. Säte ei reguleeri mitte tagaseljaotsuse jõustumist tulevikus, vaid sellest tuleneb, et tagaseljaotsus pärast menetluse taastamist ei jõustu kunagi. Viivitamatult saab täita otsust, mis on olemas, see tähendab, et otsus võib kunagi tulevikus jõustuda. Seega ei ole pärast menetluse taastamist enam lahendit, mida on võimalik täita ja pärast menetluse taastamist ei tulene tagaseljaotsusest isikutele, kelle suhtes see tehtud oli, mingeid õigusi ja kohustusi. Järelikult on hageja nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kolleegium märgib, et ebaõige on maakohtu käsitlus TsMS § 472 lg 3 kohta. TsMS § 472 lg 3 sätestab, et kui viivitamatult täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse täitemenetluse peatamiseks kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Kolleegium leiab, et eeltoodud sätet saab kohaldada ainult selles menetlusstaadiumis, kus kaja on esitatud, kuid kaja läbivaatav kohus ei ole veel otsustanud menetluse taastamist. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja rahuldab hagi, tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta menetluskulud kostja kanda.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.