Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-07-31226 vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 1 750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358.

Asjaolud 14.12.2005 sõlmiti aktsiaseltsi xxx ja xxx vahel liisinguleping nr 0116524L, mille esemeks oli kaubik Mercedes Benz VITO 108CDI. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma nimetatud sõiduki lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja aga kohustus tasuma nende eest vastavalt makseid lepingu lisaks oleva maksegraafiku järgi. Kostja oma kohustust ei täitnud ning jättis süstemaatiliselt tasumata lepingust tulenevad maksed. Hageja luges lepingu ennetähtaegselt ülesöelduks alates 29.05.2006. Tulenevalt eeltoodust kohustus kostja lepingu alusel enda valdusse saadud vara hagejale tagastama. Kostja oli viinud kõnealuse auto parandusse, kus teostati remont 43 773.68 krooni (käibemaksuta) eest. Arvet kostja ise ei tasunud, mistõttu tuli seda teha hagejal sõiduauto kätte saamiseks. Seejärel võõrandas hageja kõnealuse vara hinnaga 61 016.95 krooni (käibemaksuta). Hageja poolt kantud vara tagastamise ja realiseerimisega seotud otsesed kulutused kokku olid summas 56 815.73 krooni. Tähtajaks tasumata kasko kindlustuse maksed summas 3 486 krooni. Vara jääkmaksumus oli 56 127.17 krooni. Seega võlgnevus kokku 116 428 krooni. Vara võõrandamisest saadud tulu ei katnud võlgnetavat summat, mistõttu hagiavalduse kohaselt tuleb kostjal hüvitada hagejale vara jääkmaksumusest 55 411.95 krooni. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole enda lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagimaterjalid on kostjale 25.01.2008 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 313 kohaselt allkirja vastu kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 25.02.2008. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused 14.12.2005 sõlmiti aktsiaseltsi xxx ja xxx vahel liisinguleping nr 0116524L, mille esemeks oli kaubik Mercedes Benz VITO 108CDI. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma nimetatud sõiduki lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja aga kohustus tasuma sõiduki eest vastavaid makseid lepingu lisaks oleva maksegraafiku järgi. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja enda kohustusi

2-07-31226 nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja luges lepingu ennetähtaegselt ülesöelduks alates 29.05.2006. VÕS § 361 Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 367 lg 1 alusel liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja võõrandas kõnealuse sõiduauto hinnaga 61 016.95 krooni (käibemaksuta). Hageja poolt kantud vara tagastamise ja realiseerimisega seotud otsesed kulutused kokku olid summas 56 815.73 krooni. Tähtajaks tasumata kasko kindlustuse maksed summas 3 486 krooni. Vara jääkmaksumus oli 56 127.17 krooni. Seega kostja võlgnevus hageja ees oli kokku 116 428 krooni. Vara võõrandamisest saadud tulu ei katnud võlgnetavat summat, mistõttu kostjal tuleb hüvitada hagejale vara jääkmaksumusest 55 411.95 krooni. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 55 411.95 krooni Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.