Täitmine › Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks

559 605,50 krooni ning lause „Ettemaksu tasumisega loovutatakse kauba väljanõudeõigus tollilaost“. Seega on hageja ning OÜ R asunud muudetud tõendite esitamisega kohut eksitama. Tollile 17.04.2007.a esitatud tollideklaratsioonis on OÜ R näidanud ennast kauba omanikuna. Kuna kaup ei vormistatud tollilattu, vaid vabasse ringlusesse, siis tollilaol puudus valdus kauba üle ning väited väljanõudeõigusest tollilaost on ainetud. Kaup oli OÜ R valduses. 19.02.2007.a sõlmitud leping ei saa olla hagejale omandiõiguse tekkimise aluseks. Lepingust ei nähtu, millise konkreetse vara omandiõigus ettemaksu tasumisel üle läheb. Lepingus märgitud kirjeldamata vara ja arestitud vara ei saa samastada. Andmed müüdava kauba kohta selguvad 01.03.2007.a arve-saatelehelt nr 5/07. Arve on esitatud armatuuri kohta, arestitud on aga terasest traat. Lisaks eelnevale on arvel kogusena näidatud 65 tonni ehk 65 000 kilogrammi, arestitud kauba kogus on aga 67 932 kilogrammi. Kostja OÜ R seisukoht Kostja OÜ R tunnistas hagi. Vara arestimisel teatas OÜ R, et vara kuulub hagejale. Hageja tasus arestitud vara eest ette ning arestitud vara on hageja oma. Hageja ning OÜ R vahelise lepingu ja 01.03.2007.a arve-saatelehe nr 5/07 alusel müüs OÜ R hagejale ühe raudteevaguni suuruse koorma 8 mm läbimõõduga armatuurterast. Raudteel liikuva kauba puhul on levinud tava, et tarne ühik on vagunite arv. Vaguni mahutavus on 65 tonni, kuid tegelik tarne võib olla 62 kuni 69 tonni, vastavalt vaguni kandevõimele. Antud juhul mahtus vagunisse 49 rulli, mille kogukaal oli 67 932 kilogrammi. Levinud korra kohaselt lepiti kokku, et omandiõiguse üleminek toimub vähemalt 90 % ettemaksu tasumisega ning kauba saabumisega Eesti Vabariigi territooriumile. Lepingus puuduv teave kauba nimetuse, koguse ja hinna kohta on toodud arve-saatelehel nr 5/07. Selleks, et hageja õigused oleksid kaubale garanteeritud, otsustasid hageja ja OÜ R01.03.2007.a muuta lepingut nii, et omandiõigus läheb üle 90 % ostuhinna tasumisega. Eesti Vabariigi poolt kohtule esitatud arve-saateleht nr 5/07 ei ole hageja ja OÜ R vahel siduv, kuna sellel puuduvad poolte allkirjad. Tollideklaratsioon ei ole omandiõigust tõendav dokument. Menetluse vahepealne käik 07.12.2007.a toimunud istungil esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. 10.12.2007.a esitas hageja avalduse, milles palus jätkata menetlust ning mitte arvestada hagist loobumise avaldust. 17.12.2007.a määrusega uuendas kohus asja arutamise. Kohtu põhjendused Asja materjalides olevast täitmisteate kättetoimetamise aktist täiteasjas nr 007/2007/57356 selgub, et Eesti Vabariik on 18.04.2007.a esitanud kohtutäitur Veiko Kaasikule avalduse OÜ R suhtes täitemenetluse läbiviimiseks. 19.04.2007.a koostatud vallasvara arestimise aktist nähtub, et nimetatud täitemenetluses arestiti 67 932 kilogrammi terasest traati (8,0 mm, klass B500C). Täitemenetluse seadustiku § 222 lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Hageja on esitanud kohtule 19.02.2007.a ostu-müügilepingu nr 3/07, mis on sõlmitud hageja ning OÜ R vahel. Lepingu punkti 1 kohaselt OÜ R müüb hagejale armatuurterast osapoolte vahel kooskõlastatud sortimendis, hindadega ning hulgal. Vastavalt lepingu punktile 2.1 arveldab ostja Eesti kroonides raha ülekandmise teel müüja arvelduskontole või sularahas

ettemaksena. Lepingu punkti 2.2 kohaselt on ostja asja omandanud, kui on tasunud müüjale vähemalt 90 % ostuhinnast. Vastavalt lepingu punktile 2.3 kohustub ostja tasuma ülejäänud ostuhinna kolme päeva jooksul kauba kättesaamisest ning selle vastavusest lepingu punktis viis ettenähtud kogusele ja kvaliteedile. Lepingu punkt 2.4 käsitleb arvelduste korda juhul, kui Eesti krooni kurss muutub euro suhtes. Lepingu punkti 3 kohaselt toimub kauba üleandmine poolte kooskõlastatud aadressil, mis määratletakse lisas. Müüja loovutab kauba väljanõudeõiguse ostjale, kui ostja poolt on tasutud lepingu punktis 2.2 nimetatud summa. Samuti on hageja esitanud OÜ R01.03.2007.a arve-saatelehe nr 5/07, mille kohaselt tuleb hagejal 65 tonni armatuuri eest tasuda 621 783,89 krooni. Lisaks on arve-saatelehel märgitud, et ettemaksu 559 605,50 krooni tasumisega loovutatakse kauba väljanõudeõigus tollilaost. Samuti on Eesti Vabariik esitanud 19.02.2007.a ostu-müügilepingu nr 3/07, mis on sõlmitud hageja ning OÜ R vahel. Lepingu punkti 1 kohaselt OÜ R müüb ning hageja ostab armatuurterast osapoolte vahel kooskõlastatud sortimendis, hindadega ning hulgal. Lepingu punkti 2.1 kohaselt arveldab ostja Eesti kroonides raha ülekandmise teel müüja arvelduskontole või sularahas ettemaksena. Lepingu punkt 2.2 käsitleb arvelduste korda juhul, kui Eesti krooni kurss muutub euro suhtes. Lepingu punkti 3 kohaselt toimub kauba üleandmine poolte kooskõlastatud aadressil, mis määratletakse lisas. Seega, erinevalt hageja poolt esitatud lepingust, puuduvad Eesti Vabariigi poolt esitatud lepingus punktid, mis käsitlevad ostja poolt asja omandamist 90 % ostuhinna tasumisega ning ülejäänud ostuhinna tasumist, samuti punkt, mis puudutab kauba väljanõudeõiguse loovutamist. Samuti on Eesti Vabariik esitanud OÜ R01.03.2007.a arve-saatelehe nr 5/07, mille kohaselt tuleb hagejal 65 tonni armatuuri eest tasuda 621 783,89 krooni. Erinevalt hageja poolt esitatud arve-saatelehest nr 5/07, ei ole Eesti Vabariigi poolt esitatud arve-saatelehel nr 5/07 märgitud, et ettemaksu 559 605,50 krooni tasumisega loovutatakse kauba väljanõudeõigus tollilaost. Samas ei ole erinevalt hageja poolt esitatud arve-saatelehest nr 5/07, Eesti Vabariigi poolt esitatud arvesaateleht nr 5/07 lepingupoolte poolt allkirjastatud. Hageja on esitanud taotluse, et kohus jätaks Eesti Vabariigi poolt esitatud ostu-müügilepingud nr 3/07 ja 50/06 ning arve-saatelehed nr 3/07, 5/07 ja 9/07 arvestamata. Tõendite kogumisel on rikutud maksukorralduse seaduse § 61 lg 3, kuna teabe nõudmiseks peab olema väljastatud korraldus. Isik, kes saatis need dokumendid Eesti Vabariigile, ei ole hageja töötaja. Tõendite kogumisel on hageja hinnangul rikutud põhiõigusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 5 sätestab, et kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. TsMS § 238 lg 3 p 1 nimetab tõendit, mis on saadud kuriteoga või põhiõiguste õigusvastase rikkumisega. Maksukorralduse seaduse § 61 lg 3 esimene lause sätestab, et kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Asja materjalidest nähtuvalt on vaidlustatud tõendid Eesti Vabariigile saatnud OÜV sekretär-personalitöötaja MV. Eesti Vabariigi esindaja ei vaidlustanud, et teabe nõudmiseks maksukorralduse seaduse § 61 lg 3 sätestatud korraldust ei väljastatud, kuid märkis et tõendid esitati vabatahtlikult. Kohus leiab, et kuigi dokumendid edastas Eesti Vabariigile OÜV töötaja, mitte OÜV töötaja ning teabe nõudmiseks ei antud korraldust, ei tähenda see, et tõendid oleks saadud põhiõiguste õigusvastase rikkumisega. Hageja ei vaidlustanud Eesti Vabariigi esindaja väidet, et tõendid esitati OÜV töötaja poolt vabatahtlikult. Seega on põhjendamatu hageja taotlus jätta ülalnimetatud tõendid arvestamata.

Eesti Vabariigi esindaja palus jätta hageja poolt esitatud 19.02.2007.a ostu-müügilepingu nr 3/07 ja 01.03.2007.a arve-saatelehe nr 5/07 TsMS § 277 alusel tõendite hulgast välja, kuna neile on tehtud juurdekirjutusi. TsMS § 277 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Vastavalt TsMS § 277 lg 4 esimesele lausele, kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Kohus nõustub Eesti Vabariigi esindajaga, et hageja poolt esitatud 19.02.2007.a ostu-müügilepingule nr 3/07 on tehtud juurdekirjutusi. Lepingusse on lisatud ülalpool kirjeldatud tingimused omandiõiguse ülemineku, ülejäänud ostusumma tasumise ja asja väljanõudeõiguse loovutamise kohta. Ka OÜ R esindaja ei vaidlustanud, et need punktid lisati lepingusse hiljem, väites et tegemist on lepingu muutmisega, mis vormistati 01.03.2007.a. Kuna hageja poolt esitatud 19.02.2007.a ostumüügilepingu nr 3/07 sisu on hiljem muudetud, siis jätab kohus selle TsMS § 277 lg 4 alusel tõendina arvestamata. Samuti leiab kohus, et Eesti Vabariigi esindaja on põhistanud, et hageja poolt esitatud 01.03.2007.a arve-saatelehe nr 5/07 sisu võib olla muudetud. Nagu eelpool märgitud, on hageja poolt esitatud 01.03.2007.a arve-saatelehel nr 5/07 kirjas, et ettemaksu summas 559 605,50 krooni tasumisega loovutatakse kauba väljanõudeõigus tollilaost. Eesti Vabariigi poolt esitatud 01.03.2007.a arve-saatelehel nr 5/07 sellist märget ei ole. Eesti Vabariigi poolt esitatud arve-saateleht nr 5/07 on küll allkirjastamata, kuid selline arve on OÜ R poolt hagejale esitatud, kuna muidu ei oleks OÜV töötaja saanud seda Eesti Vabariigile väljastada. Ka Eesti Vabariigi poolt kohtule esitatud 20.02.2007.a arve-saatelehel nr 3/07 ja 28.03.2007.a arve-saatelehel nr 9/07, mis on väljastatud OÜ R poolt hagejale, puuduvad märked kauba väljanõudeõiguse loovutamise kohta ettemaksu tasumisel. See kinnitab, et arvetele selliste märgete tegemine ei olnud OÜ R ja hageja vahelistes suhetes tavaks. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et hageja poolt esitatud 01.03.2007.a arve-saatelehele nr 5/07 on märgitud samasugune tingimus, mis on hiljem juurdekirjutatud hageja poolt esitatud 19.02.2007.a ostumüügilepingule nr 3/07. Kuna Eesti Vabariigi esindaja on põhistanud, et hageja poolt esitatud 01.03.2007.a arve-saatelehe nr 5/07 sisu võib olla muudetud, siis jätab kohus hageja poolt esitatud 01.03.2007.a arve-saatelehe nr 5/07 TsMS § 277 lg 4 alusel tõendina arvestamata. Eesti Vabariik on asunud seisukohale, et enne arestimist ei olnud kaup kolmanda isiku valduses, vaid OÜ R valduses. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei oma valduse määratlemisel tähendust asjaolu, kas kaup vormistati tollilattu või vabasse ringlusesse. Kuna arestimise ajal oli kaup faktiliselt tollilao territooriumil, siis oli see ka kolmanda isiku valduses. Hageja on tuginenud asjaolule, et ta on omandanud kauba väljanõudeõiguse loovutamisega. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 93 sätestab, et kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale. Seega on omandiõiguse üleminekuks vaja kahte tingimust – kokkulepet omandi ülemineku kohta ning kokkulepet väljanõudeõiguse loovutamise kohta. Hageja konto väljavõttest nähtuvalt on ta tasunud 17.03.2007.a ettemaksuna 573 954 krooni. Seega ei ole hageja tasunud OÜ-le R kogu kauba maksumust, milleks oli 621 789,89 krooni. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et lepingupooled oleksid kokku leppinud selles, et asja omandiõigus läheb hagejale üle üksnes

ettemaksu tasumisega, mitte koguhinna tasumisega. Samuti ei ole kohtu hinnangul hageja tõendanud seda, et lepingupooled oleksid kokku leppinud selles, et üksnes ettemaksu tasumisega läheb hagejale üle asja väljanõudeõigus. Eesti Vabariigi poolt esitatud 19.02.2007.a ostu-müügilepingus nr 3/07 selliseid tingimusi ei ole. Hageja poolt esitatud 19.02.2007.a ostu-müügilepingu nr 3/07 ja 01.03.2007.a arve-saatelehe nr 5/07 on jätnud kohus arvestamata. Kohus märgib, et ka Eesti Vabariigi poolt kohtule esitatud 03.11.2006.a ostu-müügilepingus nr 50/60, mis on sõlmitud OÜ R ja hageja vahel, puuduvad tingimused selle kohta, et ettemaksu tasumisega läheb ostjale üle kauba omandiõigus ja loovutatakse kauba väljanõudeõigus. See tõendab, et OÜ R ja hageja vahel ei olnud sellistel tingimustel ostu-müügilepingute sõlmimine tavaks. Vaidlusaluse kauba kohta 17.04.2007.a vormistatud tollideklaratsioonist nähtub, et deklaratsiooni lahtris 8 on kauba saajaks märgitud OÜ R. Sellel ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 26.04.2004.a määruse nr 132 „Kauba ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamisel tolliformaalsuste teostamise kord, ülddeklaratsioonina kasutatavate dokumentide loetelu ja sisenemisdeklaratsiooni täitmise juhend“ § 8 lg 2 p 7 sätestas, et lahtrisse 8 „Kaubasaaja“ märgitakse kauba saaja, st isiku, kellele kaubad toimetatakse, nimi ja aadress. Sama määruse § 8 lg 2 p 8 sätestas, et lahtrisse 9 «Finantstehingute eest vastutav isik» märgitakse vastavalt lahtri 8 «Kaubasaaja» täitmise juhendile andmed kauba omaniku kohta, kui lahtrisse 8 «Kaubasaaja» märgitud kauba saaja ei ole kauba omanik. Käesoleval juhul ei ole lahtrisse 9 märgitud midagi. Seega on OÜ R ka 17.04.2007.a tollideklaratsioonis märgitud kauba omanikuks. Ülaltoodule tuginedes ei ole kohtu hinnangul tõendatud kumbki vallasomandi tekkimise alus. Kuna ei ole leidnud tõendamist, et hageja on saanud vaidlusaluse terastraadi omanikuks, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. Harju Maakohtu 16.05.2007.a määrusega peatati hagi tagamiseks täitemenetlus Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasiku menetluses olevas täiteasjas nr 007/2007/57356 arestitud 65 000 kilogrammi terastraadi (8,0 mm, klass B500C) osas, mis on hoiustatud AOÜ laos. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamine tühistada. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.