Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja S K 18.12.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0608747/96st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 60 000 krooni krediiti, millest peeti kinni lepingu sõlmimise tasu 600 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 27,07% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 98 431.31 krooni. Krediidi brutosummaks kujunes 159 031.31 krooni. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja ei ole alates maikuust 2007 oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, oli hageja sunnitud saatma 16.07.2007 ning 13.08.2007 kostjale kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostja hageja kirjadele ei reageerinud ega võlgnevust ei tasunud. Hageja saatis 20.09.2007 kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse ja 17.10.2007 ülesütlemisavaldusega ütles lepingu üles, nõudes kostjalt 79 053.62 krooni tasumist. Kostja hagejale võlgnevust tasunud ei ole. Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 60 000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l p l sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat lepingu üleütlemisest, samuti pakkus võimalust alustada läbirääkimisi. Kostja sellele ei reageerinud, mistõttu hageja ütles lepingu üles. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda, p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset, siis on tagastamata krediidisummaks 58 610.73 krooni ning lepingu ülesütlemise ajaks vastavalt kokkulepitule on tasumisele kuuluvaks intressisummaks 7 696.94 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on lepingu järgselt viivise määraks 27,07 % võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 17.10.2007 oli sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 23.80 krooni; seisuga 05.12.2007 on kostjalt sissenõutavaks muutunud viiviseks 1 153.75 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Lepingu alusel leppetrahvi suuruseks on 11 722.15 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjatele saadetud kirjade kulud summas 1000 krooni. Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostjate vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 35 816.43 krooni, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu

ülesütlemisel kaotas. Kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud asjaoluga, et peale lepingu ülesütlemist ei ole kostja tasunud mitte ühtegi makset. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista kokku 117 000 krooni, millest 58 610.73 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 7 696.94 krooni sissenõutavaks muutunud intress, 2 153.75 krooni viivis, 11 722.15 krooni leppetrahv, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning kahjuhüvitis 35 816.43 krooni. Hageja avaldab, et on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, võla sissenõudmisega seotud kirjad, lepingu ülesütlemine ja hoiatus, laenuteenuste hinnakiri. II Kohtumenetluse käik 07.12.2007 võeti Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas hagi kohtu korraldava määrusega menetlusse ning hagimaterjalid väljastati kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressidel. Materjalid tagastati kohtule märkusega „Ei ela antud aadressil“. Kohtumenetluse käigus tuvastati, et kostja on deklareerinud oma elukoha aadressiks Laada 23-11, Rakvere. Nimetatud aadressil on hagimaterjalid kohtukordniku vahendusel kätte antud kostjaga koos elavale isikule (elukaaslasele S.O `le). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 tulenevalt kohustas kohus kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest. Kohtu määratud tähtajaks kostja vastust ei ole esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Kohtukordniku vahendusel on hagimaterjalid kostjaga koos elevale isikule tema elukohas allkirja vastu kätte antud 08.02.2008. Materjalide väljastamisel on kohus selgitanud kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatanud kostjat nende tagajärgede eest. Vastuse andmise viimaseks tähtajaks oli kostjal 22.02.2008. TsMS § 322 lg 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, siis loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. TsMS § 313 lg 2 kohaselt selgitatakse muust isikust dokumendi vastuvõtjale kohustust anda dokument esimesel võimalusel üle saajale. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise takistustest. Esitatud hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega, hagis esitatud asjaoludel on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostjalt kuulub väljamõistmisele 117 000 krooni (sellest tagastamata krediidisumma on 58 610.73 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 7 696.94 krooni, viivis 2 153.75 krooni, leppetrahv 11 722.15 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1000 krooni ja kahjuhüvitis 35 816.43 krooni). TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.Kohus juhindus TsMS § 173; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuortsus jõustus 04. aprillil 2008.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.