Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-06-28705 03.10.2006. a esitas AS EMT 01.09.2004. a poolte vahel sõlmitud liitumislepingu ja EMT esindused AS ja kostja vahel samal päeval sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu alusel kohtule hagi xxx vastu põhivõla 3 737.84 krooni ja viivise 3 638.16 krooni, kokku summas 7 356 krooni saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastas kohtule, et ta hagi ei tunnista, kuna ei ole nõude aluseks olevatele lepingutele alla kirjutanud. 27.02.2008. a kohtuistungil taotles hageja esindaja asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Istungile eelneval päeval teatas kohus kohtusekretärile elektronkirjaga, et ta ei saa võtta istungist osa seoses passi kehtetusega. Istungi toimumise ajast ja kohast oli kostja teadlik, mida kinnitab tema allkiri kohtukutsel. Kostjat on hoiatatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile ja kohalolev pool nõuab tagaseljaotsuse tegemist, võib kohus teha kohaloleva poole nõudmisel tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile ja teda on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega faktiliselt põhjendatud. Kuna hageja on esitanud vastava taotluse, teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Kostjal ei olnud istungile mitteilmumiseks mõjuvat põhjust TsMS § 422 mõttes. TsMS § 422 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks istungile mitteilmumiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saa kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Isikuttõendava dokumendi kehtivusaja lõpp ei ole mõjuvaks põhjuseks istungile mitteilmumiseks ning kostjal puudus ka mistahes alus arvata, et kohus võiks seda põhjust mõjuvaks lugeda. Rahvastikuregistri andmetel ei ole ka ükski kostja isikuttõendav dokumenti kaotanud kehtivust pärast 07.07.2003. a, seega ei ole kostja omanud kehtivat isikuttõendavat dokumenti juba 4,5 aastat ja sellises olukorras ei saa puuduvale dokumendile viitamine olla ühelgi juhul istungile mitteilmumise takistuseks. Kostjale saadetud kutsel oli märge, et kostjal tuleb istungile võtta kaasa mistahes dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi, sünniaeg või isikukood ning foto ja allkiri. Kostja ei ole viidanud sellele, et tal ei ole ühtegi sellist kas kehtivat või kehtetut dokumenti. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele Kohus juhindub esitatud hagi lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) sätetest. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kui

2-06-28705 võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostjalt võlgnevuse ja viise väljamõistmiseks on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 7 356 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Raivo Einula Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.