Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kelmuse faktis kriminaalsai 1994, algul tunnistati kahtlustatavaks AL ning pärast AL ütlustele tuginedes AH. Riigiprokuratuuri 27.12.2005 määrusega lõpetati AH suhtes kriminaalmenetlus kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Väidetavalt ei suudetud tõestada, et AH hoidis tahtlikult uurimisest kõrvale, mistõttu lõpetati asi aegumisega. Saatest jäi kajama mõte, et kuigi asi lõpetati aegumisega, tuvastati tegelikult kriminaalasja kuriteo toimepanijana AH. Nii kirjeldati ka tollase ETV koduleheküljel www.etv24.ee „Pealtnägija” saate sisu OU artikliks „Politsei praak päästis tuntud kinnisvaraärimehe süüdistustest.” – „Tunnistajad väidavad, et kinnisvarafirma Uus Maa praegune direktori asetäitja AH pettis 1993. aastal valenime all esinedes 22-lt kannatanult ligi 2 miljonit krooni. Ehkki kogutud tõendid näitasid, et H’i puhul oli kuriteo koosseis olemas, lõpetas riigiprokuratuur mullu detsembris 12 aastat väldanud kriminaalmenetluse aegumise tõttu. Seitse aastat tagaotsitav olnud H pääses süüdistusest, sest tuli pärast 2001. aastal Narva piiripunktis tabamist lagedale tavatu kaitsetaktikaga, väites mitte ainult, et on süütu, vaid ei teadnud üldse, et oli tagaotsitav. Ehkki mitu kannatanut tundis His ära kelmi, kes kasutas aastate eest varastatud passi ja AL valenime, läks uurimine luhta, sest selgus hämmastav tõsiasi, et politsei ei teinud seitsme aasta jooksul ühtegi tegelikku katset kahtlusalust leida. Nii võis 1995. aasta algul riigist lahkunud H väite, et ta ei pagenud välismaale ja omakorda sellest johtuvalt tema väidetav kuritegu aegus.”. Lisaks saatele ja artiklile, on internetis kättesaadav videolõik saatest Pealtnägija”, mis põhjalikult käsitleb juhtumit. Hageja leiab, et saade ja videolõik ning artikkel ei oma eksisteerimiseks õigupärast eesmärki. A. H kinnitas saatele, et viibis uurimise all alusetult ning tema vastu esitatud kahtlustus oli alusetu ja ei rajane faktidel. Saates hagejat laimavad ja faktidele mittetugineva informatsiooni avaldamine üldsusele on õigusvastane. Saates järeldati, et kriminaalasjas eeluurimisel kogutud materjalide pinnalt võib kinnitada üheselt, et A. H pani 1993.a. toime ülisuures ulatuses kelmuse. Seega käsitleti saates hagejat kurjategijana, mis oli kohtuotsusega tuvastamata. Isikut ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Eesti Ajakirjanduseetika Koodeksi p 4.4. järgi ei või inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. Asjas toimus kohtueelne menetlus ja eeluurimisel kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik rääkida objektiivselt kujunenud informatsioonist ja kuriteotunnustega teo tuvastamisest. Kõik vastupidised väited on käsitletavad süütuse presumptsiooni rikkumisena. A. Hi suhtes lõpetati kriminaalasi aegumise tõttu. Prokuratuuri tegutsemine jätab mulje, et viimane pole soovinud kohtus asja sisuliselt arutada. Kohtumõistmist ei ole toimunud ning seega oli kostjal õigusvastane käsitleda hagejat kurjategijana, keda päästis vastutusest vaid aegumine. Hageja väitis ülekuulamisel, et ta ei viibinud kuriteo toimpanemise ajal Eestis ja elas alates 1993 septembrist Venemaal ja seega ei saanud ta 1993.a lõpus ja 1994. aasta alguses panna toime kuritegu. Hagejat puudutava informatsiooni avaldamine oli õigusvastane KrM § 214 lg 2 järgi, mille kohaselt ei ole lubatud avaldada kohtueelse menetluse andmeid, kui nende teatavaks saamine võib kahjustada perekonna või eraelu puutumatust või võib riivata isiku au. Kostja rikkus eelmärgitud keeldu, käsitles valikuliselt avalikkuse ees hageja süü küsimust. Hageja leiab, et tema kohta kriminaalasja eeluurimisel kogutud, kuid kohtulikult kontrollimata andmete avaldamine oli kostja poolt õigusvastane Isikuandmete kaitse seaduse mõttes. Kuivõrd hageja suhtes oli kriminaalasi lõpetatud ning kohtulikku sisulist arutamist ei toimunud, siis on kostja poolt andmete avaldamine isiku delikaatsete andmete avaldamine, milleks hageja ei ole

nõusolekut andnud, õigusvastane. Kostja avaldas õigusvastaselt kriminaalasja eeluurimisel kogutud materjale, tekitades vaatajates arvamuse, et AH on toime pannud kriminaalkuriteo, mis on faktiväide. Hageja ei ole märgitud saates nimetatud kuritegu toime pannud, mistõttu ei vasta faktiväide tegelikkusele. Tegemist on hageja au teotavate andmetega ja riivab hageja head nime, au. Hagejale tekitatud mittevaraline kahju seisneb au teotamises ja maine kahjustamises, hagejal on laitmatu renomee, ta kuulub mitmete kinnisvaraga tegelevate äriühingute juhtkonda ja pärast märgitud saate avaldamist on selge, et hageja renomee on olematu /null/. Maine kaotuse tõttu ei ole hageja äritegevus Eestis võimalik, renomee taastamine on praktiliselt võimatu, kahju rahaline vääring oleks 5 000 000 krooni. Hageja palub kohustada kostjat ümber lükkama 15.11.2006 „Pealtnägijas” avaldatud tegelikkusele mittevastava info, et AH pani 1993.a. aasta lõpus toime kuriteo tunnustele vastava teo, pettes 22-lt kannatanult välja ligi 2 miljonit krooni. Hageja palub mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebaõigete randmega tekitatud kahju eest 5 000 000 krooni. Tõendid: ETV 24 uudis „Politsei praak päästis tuntud kinnisvaraärimehe süüdistusest”, Põhja ringkonnaprokuratuuri 29.09.2004 määrus, Riigiprokuratuuri 27.12.2005 määrus.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja arvates on hageja käsitlus ekslik selles, et saates käsitleti 1993 toimunud pettuse juhtumit ja et saate keskseks figuuriks oli hageja, keda avalikult süüdistati nimetatud kelmuse toimepanemises. 15.11.2006 näidatud saates "Pealtnägija" käsitleti 1993. aastal toimepandud pettusi, mis seisnesid kannatanutelt autode müüki võtmises ja nende eest raha maksmata jätmises. Politsei süüdistas kelmuse toimepanemises esialgu AL'u ja hiljem AH'it, kuid kriminaalasi lõpetati seoses aegumisega. Saatelõigu keskseks teemaks oli asjaolu, et ehkki süüdistatava isik oli teada, aegus kriminaalasi seoses sellega, et süüdistatavat, st hagejat unustati taga otsida. Saates toodud käsitlus ei ole hageja (avalik) süüdistamine kelmuse toimepanemises, kuna saatest järeldub üheselt, et hageja suhtes lõpetati kriminaalasi kohtueelses menetluses, kohtusse ega hageja kuriteos süüdimõistmiseni ei jõutud ning saatejuht viitas saatelõigu lõpetuseks süütuse presumptsiooni kehtivusele. Faktid, et hageja oli kriminaalasjas süüdistatav kelmuses ja kriminaalasi lõpetati seoses aegumisega, vastavad tegelikkusele. Kuna kostja poolt avaldatud andmed/asjaolud on õiged ja nende tegelikkusele vastavus on tõendatud, siis ei ole tegemist õigusvastase avaldamisega. Kuna kostja poolt avaldatud andmed/asjaolud on õiged ja nende tegelikkusele vastavus on tõendatud, siis ei ole tegemist õigusvastase avaldamisega ning VÕS § 1047 lg 4 ei võimalda nende ümberlükkamist. Kuna kostja poolt hageja kohta andmete/asjaolude avaldamine ei olnud õigusvastane, siis ei ole võimalik ka nende avaldamisega hagejal võimalikku tekkinud kahju VÕS § 1043 järgi kostjal hüvitada, sest hüvitamisele kuulub vaid õigusvastaselt tekitatud kahju. Kostja ei ole rikkunud süütuse presumptsiooni sätestavaid õigusnorme ja hageja viide nendele on asjakohatu. Kostja ei ole käsitanud hagejat kuriteos süüdi olevana. Saates ei väideta, et hageja suhtes oleks jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Saate põhiteemaks on asjaolu, et kriminaalasi lõpetati seoses aegumisega ja saatejuht viitas otsesõnu lõpetuseks süütuse presumptsioonile. KrMS § 199 lg 1 p 2 ja § 200 kohaselt lõpetatakse kohtueelses menetluses kriminaalmenetlus, kui kuriteo aegumistähtaeg on möödunud, kuid samas KrMS § 199 lg 3 p 1 kohaselt jätkatakse menetlust, kui seda rehabiliteerimise eesmärgil taotleb kahtlustatav või süüdistav. Kriminaalasja lõpetamise määrustest selgub, et hageja kaitsja taotles kriminaalmenetluse lõpetamist aegumise tõttu, hageja saanuks enda rehabiliteerimist nõuda, et menetlust jätkataks, mis jätkunuks ka kohtus. Kostja arvates saab aeguda kuritegu ja kui seda kuritegu ei ole toime pandud, siis on kohatu aegumisest rääkida.

Kohtueelse menetluse andmete avaldamise etteheitmine kostjale on asjakohatu. Kostja ei olnud KrMS § 214 tähenduses antud kriminaalasjas mitte üheski menetlustoimingus osaleja, mistõttu kostjale KrMS § 214 antud juhul ei laienenud. Hageja on jätnud tähelepanuta, et saates esines riigiprokurör Margus Kurm, kes avaldas andmeid kohtueelse menetluse kohta ja KrMS § 214 lg 1 kohaselt otsustab kohtueelse menetluse andmete avaldamise lubamise prokurör. Kostjal ei saanud tekkida kahtlust olukorras, kus esines prokurör, et kohtueelse menetluse andmete avaldamine lubamatu. Isegi kui see oleks olnud lubamatu, siis puudub siinkohal kostja süü kostja ei pidanudki teadma, et andmete avaldamine on lubamatu, kuna andmeid avaldas ka prokurör. Isegi kui KrMS §-st 214 tulenev laieneks antud juhul kostjale, siis süü puudumine välistaks kostja vastutuse vastavalt VÕS §-le 1050 lg 1. Kostja ei ole rikkunud Isikuandmete kaitse seaduses sätestatut. Fakt, et hageja suhtes menetleti kriminaalasja, mis lõpetati aegumise tõttu, ei ole käsitletav hageja isikuandmetena ja selle fakti avaldamine pole käsitletav hageja isikuandmete avaldamisena. Kostja ei ole kriminaalmenetluses kogutud teabe vastutav ega volitatud töötleja. Kostja on ringhäälinguseaduse alusel loodud avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon. Saates kriminaalasjaga seonduva käsitlemine ei tähenda kostja muutumist isikuandmete töötlejaks. Kuna saate jaoks andsid intervjuud ka riigiprokurör M. Kurm ja majanduskuritegude talituse vanemkomissar R. Ots, siis kostjal ei olnud kahtlust, et teema käsitlemine oleks lubamatu. Hageja arvamuse kohaselt ei tohiks meediaorganisatsioonid toota ega avaldada krimiuudiseid muidu kui subjekti nõusolekul või pärast asja kohtusse jõudmist, selline arvamus ei vasta tavale ja välistaks krimiuudiste tootmise ja avaldamise. Hageja selline arvamus tekitab mulje, et hageja ei aktsepteeri sõna- ja ajakirjandusvabadust. Samamoodi nagu isik talub postiivset käsitlust meedias on isikul kohustus taluda ka negatiivset käsitlust meedias. Hageja suhtes oli kriminaalasi, mis lõpetati aegumise tõttu ja seda ei õiget fakti ei saa ümber lükata, sest antud juhul oli tegemist õigete andmetega. Hageja nõue kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ei ole selge, kas tegemist on varalise kahju või mittevaralise kahju hüvitamisega. Hageja ei ole hageja tõendanud kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid. Kostja ei ole toime pannud hageja suhtes õigusvastast tegu, hageja ei ole tõendanud varalise kahju tekkimist 5 000 000 krooni suuruses summas. Hageja ei ole tõendanud, et, et tema maine on kahjustatud, et äritegevus Eestis on võimatu ning seetõttu on hagejal tekkinud rahaline kahju summas 5 000 000 krooni, on tõendamata. Mittevaralise kahju tekkimine on tõendamata, samuti on tõendamata põhjuslik seos kahju ja kostja õigusvastase teo vahel. Isegi kui kostja on õigusvastaselt hageja au teotanud, saab kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kostja leiab, et asjaolu, et hageja ei saa äritegevust Eestis teha, ei kuulu mittevaralise kahju valdkonda, vaid kuulub varalise kahju valdkonda. Kui leiab tõendamist, et kostja on hagejale kahju tekitanud, siis palub kahju hüvitist vähendada. Kostja arvates asjaolu, et isiku suhtes oli kriminaalasi, käsitlemine ei ole meedias keelatud. Eesti ajakirjanduses on tavaks krimiuudiste avaldamine ja üldsuse huvi pälvivate kriminaalasjade ning kohtuprotsesside käsitlemine reaalajas, st ootamata jõustunud otsust. Seejuures on oluline, et isikuid käsitletaks kahtlustatavatena ja süüdistatavatena, mitte süüdimõistetutena. Kostja ei ole hagejat kuriteos süüdimõistetuna käsitlenud. Hageja ignoreerib teiste isikute õigusi ja huvisid, samuti avalikkuse huvisid. Kriminaalasjas oli 22 kannatanut, kellele tekitati kahju kokku 1,8 miljoni krooni eest ja ka neil on õigus omandi puutumatusele, avaldada oma arvamust. Saates said mitu kannatanut sõna. Asja käsitamisel tuleb arvestada ka kannatanute huvidega ja avalikkuse huvidega. Hageja näol on tegemist kinnisvaraärimehega, seega on tegemist isikuga, kes pakub avalikkusele huvi ning Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.6 kohaselt on tavaliselt suurem tähelepanu ja kriitika tema

suhtes õigustatud. Avalikkusele pakub huvi uurimisorganite tegevus - ehkki süüdistatav oli teada, unustati teda taga otsida ja seetõttu kuritegu aegus. Kostja arvates tuleb õigusvastasuse tuvastamisel lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kostja arvates ei olnud hageja huvid kaalukamad kui 22 kannatanu ja avalikkuse huvid hageja kui tuntud kinnisvaraärimehe vastu ja uurimisorganite tegevuse vastu. Kostja kontrollis avaldatud asjaolusid põhjalikult, kostjale andsid teavet asja kohta VS (kannatanu), P. P (kannatanu), R. O (majanduskuritegude talituse vanemkomissar), M. P (firma juhataja), A. L (identiteedivargus ohver), M. Kurm (riigiprokurör), samuti tutvustasid kannatanud kostjat politsei ja prokuratuuri poolt kannatanutele saadetud kriminaalasja lõpetamise määruste ja kirjavahetusega. Riigiprokuratuur avaldas kannatanule arvamust, et kuna hagejale oli süüdistus kuriteo toimepanemises esitatud ning kriminaalmenetlus lõpetati aegumise tõttu, siis prokuratuuri hinnangul esines hageja käitumises kuriteokoosseis, samas kuna kohtuotsus puudub, puudub alus hageja käsitamiseks kuriteo toimepannud isikuna. Kostja ei ole saates esitanud mitte ühtki kontrollimata väidet. Kostja andis hagejale Ringhäälinguseaduse §-s 8 ja ajakirjanduseetika koodeksi p -s 5.1 saates võimaluse vastulauseks, mida hageja ära kasutas. Tõendid: Riigiprokuratuuri 27.02.2006 vastus P. P ’ile, ajakirjanduseetika koodeks, saate videosalvestus.

KOHTU PÕHJENDUSED

VÕS 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma ning lg 2 kohaselt on teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Sama sätte 3. lõike kohaselt ei loeta hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja on palunud hagis ümber lükata 15.11.2006 „Pealtnägijas” avaldatud tegelikkusele mittevastava info, et tema pani 1993.a. aasta lõpus toime kuriteo tunnustele vastava teo, pettes 22-lt kannatanult välja ligi 2 miljonit krooni. Kuivõrd hageja on palunud ümber lükata vaid saates hageja arvates tegelikkusele mittevastavad andmed, peab kohus analüüsima vaid märgitud saates avaldatut ning hindama vastavalt kostja poolt esitatud tõendit /videosalvestus/, ja seetõttu ei pea kohus analüüsima hagis märgitud artiklit ja selles kajastuvat. Vaidlust ei ole selles, et 15.11.2006 saates „Pealtnägija” kajastati ühte kriminaalasja, samuti ei ole vaidlust selles, et märgitud kriminaalasi lõpetati aegumise tõttu. Kohtule esitatud videosalvestust nähtub, et saates kajastati kriminaalasja, mis puudutas 1993. aastal toimepandud pettusi ja mis seisnesid kannatanutelt autode müüki võtmises ja nende eest raha maksmata jätmises. Saatejuht kirjeldab kannatanutega juhtunut, andes samas nendele isikutele võimaluse esitada nende nägemus ja arvamus nendega juhtunust. Samuti kirjeldab saatejuht kriminaalasja menetlemise käiku, mis seisnes selles, et kuritoes oli kahtlustatav AL kellele esitati ka süüdistus, kuid kes ei viibinud uuritava teo ajal Eestis, märgitud AL sai sõna. Saates intervjueeriti ka väidetava vahendusfirma, mille kaudu kannatanud nende sõnutusi pidid

oma autod ära müüma, ühte töötajat, kes selgitas, et temale tuli mitmeid sekeldusi oma ülemuse tegevusest, samas ei nimetatud, kes see ülemus oli. Saatejuhi selgituste kohaselt kandis ülemus maskeeringut väidetavate kannatanute suhtes tegu toime pannes maskeeringut. Märgitud selgituste käigus tutvustatakse ka kahtlusaluste isikute fotosid, mis olid kogutud kriminaalasja raames. Esialgselt kahtluse all olnud AL kaudu jõuti uurimise käigus hageja jälile ning pärast seda kui ta vahi oli, tundsid mitu kannatanut temas ära AL esinenu. Nimetatud saatelõigus on saatejuht samuti kajastanud uurimise käigus leitud andmeid. Saatejuht kajastab ka kriminaalasja uurimise tulemit, mis seisnes selles, et tegu oli aegunud, menetlus lõpetati, sest menetlus oli kestnud liiga kaua ja et kriminaalasi kohtuni ei jõudnudki. Lisaks märgib saatejuht, et hageja kasutas kaitsetaktikat, mille kohaselt ei olnud ta oma tagaotsimisest teadlik ning käsitleb ka politseitöötaja ja prokuröri arvamust uurimistoimingute võimalikust tegemata jätmisest kriminaalmenetluses aga ka tollast andmebaaside võimalikust ebatäielikkusest/täitmata jätmisest, mis mõjutas uurimise käiku negatiivselt ja tulutult, ehkki politseitöötaja arvates oli asjas kogutud väga hulga tõendeid. Samas nähtub saatest, et ka politseiametnik kinnitas, et midagi ei saa ka toimunu kohta kindlalt väita, sealhulgas ei saa väita ka seda, et hageja on ka vaidlusaluse teo toime pannud. Saate lõpus küsitleb saatejuht ühte kannatanut ja näitab talle hageja fotosid eelnevast ning käesolevast ajast kui Uus Maa tegevjuhist ning pärib, kas kannatanu tunneb ära sama isiku, kes oli seotud kannatanu afääriga, millele vastukaaluks ei teadnud ega tundnud kannatanu hagejat ära just sellest nn afääri ajast. Küll aga teab hagejat seoses mitmete kinnisvaraobjektidega. Veel kannab saatejuht ette prokuratuuri kirja (mis saadetud kannatanule P. Pert), kus on selgitatud, et hagejale esitati süüdistus, teos oli prokuröri hinnangul kuriteokoosseis, kuid asi lõpetati aegumisega ning Põhiseaduse § 22 kohaselt ei tohi kedagi käsitleda kuriteos süüdiolevana enne jõustunud kohtuotsust ja seega ei ole hageja kurjategijana käsitletav. Saatejuht lõpetab saate sellega, et Eestis kehtib süütuse presumptsioon. Saates sai telefonitsi sõna ka hageja ise, kes vastas, et tema ei ole tegu toime pannud, aga ei teadnud midagi öelda, kas võiks olla tegu nimekaimuga. Nimetatud tõendit uurides leiab kohus, et mitte üheski saatelõigus ei ole hagejat käsitletud kuriteo toimepanijana, vaid saates on käsitletud kriminaalasja menetlemist, st selle menetluse käigus tehtud uurimistoiminguid ja nende tulemusi. Saates on kirjeldatud tegu, mida kannatanud märgivad nende suhtes toimepanduks, kahtlustatavate isikute otsimist ja selle tulemit, mille käigus osutus asjas kahtlustatavaks peale AL ka hageja, samuti seda, et politsei arvates oli palju tõendeid, kuid samas ei saanud midagi kindlalt väita, aga ka seda, et kriminaalasi lõpetetati aegumise tõttu ega jõudnud kohtusse ning et Eestis kehtib süütuse presumptsioon ja et hagejat ei saa põhiseaduse ja süütuse printsiibist tulenevalt käsitleda kuriteo toimepannud isikuna. Kohtu arvates ei ole hageja põhjendanud, millised tegelikud andmed jäid saates kajastamata/kajastati valikuliselt ja ebaõigelt ja mille tõttu on saates esitatu väär ning hageja suhtes tegelikkust moonutav, mistõttu leiab kohus, et õiged on kostja väited sellest, et hageja suhtes on avaldatud õigeid andmed. Seda, et hageja oli kahtlustatav kuriteos, tema suhtes menetlus lõpetati aegumise tõttu, et teda ei saa käsitleda kurjategijana, on saates avaldatud ja need on õiged andmed. Saatejuhi toon faktide kajastamisel, sh kriminaalmenetluse enda toimingute analüüsimisel ja hindamisel võib hagejale meeldida või mitte, kuid see ei tähenda, et hageja suhtes oleks avaldatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid, ei ole võimalik neid ka vastavalt VÕS § 1047 lg 4 ümber lükata, mistõttu nõue andmete ümberlükkamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja leidis, et avaldajal, st kostjal puudus õigus üldse selliste kohtueelse uurimise andmete avaldamise õigus, sest hageja ei ole andnud selleks nõusolekut. Nimetatu rikub tema eraelu, riivatud on au. Hageja leiab, et nii ebaõigete andmete avaldamisega kui ka nende tema nõusolekuta andmete avaldamisega üldse ja selle kaudu eraelu rikkumise ja au teotamisega on hagejale põhjustatud mittevaralist kahju, mis seisneb selles, et tema renomee on langenud, seda ei ole võimalik taastada, äritegevus ei ole Eesti Vabariigis võimalik.

VÕS § 1043 järgi teise isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel ja lg 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Seega sätestab VÕS § 1046, millal võib olla isiklike õiguste kahjustamine õigusvastane. Hageja nõuab väidetavalt tema isiklike õiguste rikkumise eest mittevaralist kahju. Tulenevalt VÕS § 1043 peab kahju hüvitamise eelduseks olema kõigepealt tõendatud kahju tekkimine, tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel, alles siis saab kontrollida, kas tegu oli õigusvastane ja kas isik on süüdi teo toimepanemises. Kahju tekkimist, põhjuslikku seost kahju ja toimepandud teo vahel ning tegu peab tõendama hageja. Kostja vaidles vastu sellele, et hagejal oleks kahju tekkinud, sest see on tõendamata, äri tegemise võimatus on seotud varalise kahjuga, mis on tõendamata. Kohtuistungil kinnitas hageja et talle on tekitatud mittevaralist kahju, mis seisneb võimatuses Eestis edaspidi äri teha ja renomee languses, küll aga ei ole hageja esitanud kohtule mingeid tõendeid selle kohta, et saates kajastatu tulemusel on hageja renomee langenud ja milles see langus väljendus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejale väidetavalt tekkinud mittevaraline kahju on hageja poolt tõendamata. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et võimatus pärast saadet Eesti Vabariigis äri ajada, on vaadeldav varalise kahjuna, samas ei ole hageja tõendanud, kas tema äritegevus on Eestis pärast saadet välistatud ning et tal tekkis sellest varaline kahju. Varaline kahju võib olla VÕS § 128 lg 2 järgi otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Küll aga ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal oleks tekkinud äri ajamise võimatus ja sellest tulenev varaline kahju, hageja ei ole varakahju tegelikult ka nõudnud, kuid nimetatud äri ajamise võimatusega ei ole kohtu arvates tegemist mittevaralise kahjuga, sest viimane hõlmab VÕS § 128 lg 2 järgi eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et temal tekkis mittevaraline kahju saates avaldatu tulemusel, puudub kohtul vajadus anda hinnang sellele, kas kostja tegu, so hageja kohta kohtueelse uurimismaterjali avaldamine on VÕS § 1046 tähenduses üldse õigusvastane, sest juba üksnes kahju tõendamatus välistab kostja vastutuse hageja ees ja seega kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Eeltoodu tõttu ei pea kohus analüüsima poolte väiteid sellest, kas kostja võis või mitte avaldada märgitud kohtueelse uurimise materjale, kas selleks oli hageja nõusolek jne, st et kohus ei pea analüüsima teisi kahju hüvitamise eelduseks olevaid asjaolusid. Eeltoodu tõttu jääb hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi jäi rahuldamata, seega jäävad kostja menetluskulud hageja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.