Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-05-23531 24.01.2006.a kohtule esitatud vastuses avaldas kostja, et ta ei tunnista hagi. Hagiavalduse sisu 09.01.2008.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja hageja avaldus hagi nõude muutmiseks, milles hageja palus nõuda kostjalt välja nii põhivõlgnevus summas 41 593,50 krooni, kui ka viivis summas 8 140,31 krooni. Samuti täiendas hageja hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud, nimelt täpsustas kostjale raha andmise eesmärgi. Esitatud hagiavalduse kohaselt oli kostjal mitteeluruum - kauplus Narvas, aadressil xxx xxx-xxx. 2004.a sügisel kostja tegi ettepaneku omandada temalt kaupluseruum umbes 800 000 krooni eest. Hageja andis selleks oma nõusoleku ja andis kostjale sularahas ettemaks 50 000 krooni ning hakkas vormistama dokumente kaupluseruumide omandamiseks, et tegeleda ettevõtlusega. 2004.a oktoobris hageja koos abikaasaga asutasid OÜ S., registrikood xxxxxxxx, mis oli registreeritud 21.10.2004.a aadressil xxx xxx-xxx, xxx. Hageja jõudis vormistada ka müügiloa ja seoses sellega kandis hageja täiendaval kulud. Pärast dokumentide vormistamist kostja teatas, et müüs kaupluseruumi teistele isikutele ja lubas tagastada võetu sularahas. Kuna kostja tagastas raha väikeste summadena ja mitte pidevalt, siis kostja koostas hageja nõudel võlakirja, mille järgi lubas raha tagastada. Vastavalt esitatud võlakirjale kostja lubas tagastada raha summas 29 527.50 krooni kuni 31.01.2005.a ja 12 066 krooni kuni 01.04.2005.a. Käesoleva ajani kostja endale võetud kohustusi ei täitnud ja seoses sellega on hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Kuna kostja ei täitnud endale võetud kohustusi, on hageja sunnitud kasutama õiguskaitse abinõuna mitte ainult nõuet võla väljamõistmiseks, vaid ka viivise nõuet kohustuste täitmisega viivitamise eest. Vastavalt Eesti Panga andmetele: 1) 2005.a esimesel poolaastal oli intressimäär 2%, teisel poolaastal oli intressimäär 2,25%; 2) 2006.a esimesel poolaastal oli intressimäär 2,7%, teisel poolaastal oli intressimäär 3,5%; 3) 2007.a esimesel poolaastal oli intressimäär 4%. Seega on viivis täitmata kohustuste summas 29 527.50 krooni eest: alates 31.01.2005.a kuni 30.06.2005.a – 558,66 krooni; 01.07.2005.a kuni 31.12.2005.a – 743,27 krooni; 01.01.2006.a kuni 30.06.2006.a – 899,11 krooni; 01.07.2006.a – 31.12.2006.a kuni 1 138,88 krooni; 01.01.2007.a kuni 31.12.2007.a – 2 494,50 krooni. Kuna nõuete muutmise esitamise ajaks Eesti Pank ei ole avaldanud intressimäära, siis järelikult hageja muutis 2007.a kohta eelmise poolaasta intressimäära. Seega on viivis täitmata kohustuste summas 12 066 krooni eest: alates 31.01.2005.a kuni 30.06.2005.a – 150 krooni; 01.07.2005.a kuni 31.12.2005.a – 303,73 krooni; 01.01.2006.a kuni 30.06.2006.a – 367,41 krooni; 01.07.2006.a kuni 31.12.2006.a – 465,40 krooni; 01.01.2007.a kuni 31.12.2007.a – 1 019,35 krooni. Kuna nõuete muutmise esitamise ajaks Eesti Pank ei ole avaldanud intressimäära, siis järelikult hageja muutis 2007.a kohta eelmise poolaasta intressimäära. Kokku viiviste summas 8 140,31 krooni. Seega on hageja nõuded järgmised: põhivõlg summas 41 593,50 krooni ja viivis 8 140,31 krooni. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlg summas 41 593.50 krooni ja viivis summas 8 140,31 krooni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja poolt tasutud riigilõiv summas 3 150 krooni ja õigusabikulud summas 2 486,70 krooni.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja esindaja seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

2-05-23531 TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse. Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduse nõude juurde. Hageja selgitas, et andis kostjale sularahas 50 000 krooni 2004. sügisel. Nad ei vormistanud mingeid dokumente. Kostja andis tagasi väikeste summadena 8500 krooni. 05.01.2005 oli volikiri kirjutatud. Kostja oli talle võlgu 41593 krooni. See oli jagatud osadeks ning esimest osa lubas kostja tagastada kuni 31.01.2005.a ja teist osa kuni 01.04.2005.a. Kostja raha ei tagastanud. Ta palub mõista kostjalt välja põhivõlg summas 41 593.50 krooni ja viivis summas 8 140,31 krooni ning samuti hageja poolt tasutud riigilõiv summas 3 150 krooni ja õigusabikulud summas - 5% põhisummast - 2 486,70 krooni. Kostja volitatud esindaja teatas, et kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus maksma hagejale 12 066 krooni võlakirja alusel. Võlakirja alusel kostja kirjutas, et ta pidi tasuma hagejale jäänud summa 12 066 krooni ja võlakirja alusel soovibki seda teha. Kostja ei ole nõus hageja nõudega, et kostja peab tasuma võlgnevuse 41 593,50 krooni. Kostja tagastas 17 461,50 krooni kuni 31.01.2005.a lõpuni võlakirja alusel. Üldsumma on 29 527,50 krooni, kuni tähtajani kostja tagastas 17 461,50 krooni ning jäi maksmata 12 066 krooni võlakirja alusel. Viimase summaga on kostja nõus ning soovib tasuda 12 066 krooni ilma kohtukulude ja viiviseta. Eelmenetluse käigus kinnitas kostja oma vastuses, et ta hagi ei tunnista kuna tema poolt on 2005 aastal hagejale kogu võla summa tasunud. Kostja lubas esitada kohtuistungile tõendid, mille alusel ta tõestab, et hagejal ei ole õigust esitada käesoleva hagi tema vastu. Kuid kohtuistungile kostja ei ilmunud, mingeid tõendeid ei esitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p1 tulenevalt võlasuhe võib tekkida ka lepingust. Võlaõigusseaduse kohaselt ka võlatunnistus on leping. Nimelt VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Seadus ei sätesta võlatunnistuse notariaalset vormi, sama paragrahvi 2 lõike kohaselt peab võlatunnistus olema lihtkirjalikus vormis. 05. jaanuaril 2005.a kirjutas kostja venekeelse võlatunnistuse, millega kohustus tagastama 29 527,50 krooni hiljemalt 31.01.2005.a ning 12 066 krooni hiljemalt 01.04.2005.a. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kooskõlas VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustuse, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt viivist rahalise kohustuste täitmisega viivitamise eest. Võlakirja alusel saabus 29 527,50 krooni tagastamise tähtaeg 31.01.2005.a ja 12 066 krooni tagastamise tähtaeg 01.04.2005.a. Hageja on arvestanud viivist: 1) täitmata kohustuse summas 29 527,50 eest alates 31.05.2005 ning nõuab viivise väljamõistmist kostjalt kuni 31.12.2007 summas 5 834,42 krooni; 2) täitmata kohustuse summas 12 066 eest alates 31.05.2005 ning nõuab viivise väljamõistmist kostjalt kuni 31.12.2007 summas 2 305,89 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leidis ülaltoodu alusel, et hagi kulub rahuldamisele. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Hagi on esitatud kohtule 28. detsembril 2005.a.

2-05-23531

Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3150 krooni ning õigusabikulu 2486,70 krooni. Hageja esitas kohtule kohtukulude nimekiri (lk 61-63). Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kohus leiab, et hageja poolt tehtud kohtukulud oli vajalikud ja põhjendatud. Seoses sellega, hageja taotlus tuleb rahuldada ning mõista kostjalt välja hageja kasuks kohtukulud.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.