lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-60189/6

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 27.02.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-60189/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.02.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1101
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-07-60189

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2008 Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-60189

Tsiviilasi

OÜ S. hagi R.T. vastu 28 202,17 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

• •

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

hageja OÜ S. kostja R.T.

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada OÜ S. hagi R.T. vastu tagaseljaotsuega.
2.Välja mõista R.T. ’lt üüri ja kommunaalteenuste põhivõlg 5 842,45 krooni ja viivis 1 436,55 krooni OÜ S. kasuks.
3.Välja mõista kostjalt V. 134-8 eluruumi lõhkumisega tekitatud kahju 16 560 krooni ja viivitusintress 913,17 krooni OÜ S. kasuks.
4.Välja mõista kostjalt V. 134-8 eluruumi lõhkumise tagajärjel eluruumi väljaüürimise võimatuse tõttu ajavahemikul 23.05.2997 kuni 31.07.2007 saamata jäänud tulu 3 450 krooni OÜ S. kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Hagejalt kostja kasuks välja mõistetud summad kanda OÜ S. arvelduskontole nr 221017251074 Hansapangas. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud R.T. kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord R.T. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. OÜ S. võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

27.detsembril 2007.a. esitas OÜ S. Tartu Maakohtule hagi R.T. vastu sõlmitud eluruumi üürilepingu alusel üüri ja kommunaalteenuste põhivõla 5 842,45 krooni ja viivise 1 436,55 krooni väljamõistmiseks. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt eluruumi lõhkumisega tekitatud kahju 16 560 krooni, viivitusintress 913,17 krooni ja saamata jäänud tulu 3 450 krooni. Hagiavalduse järgselt anti hageja ja kostja vahel 01.12.2005.a. sõlmitud eluruumi üürilepingu alusel kostja ja tema perekonna valdusse Tartus V. 134 korter 8, mis koosnes 1 toast. Üürnik kohustus tasuma üürileandjale kommunaal-, prügiveoteenuste eest, maamaksu, kindlustuse makseid jms vastavalt üürileandja poolt esitatud arvetele. Vaatamata arvete esitamisele ei täitnud üürnik lepingust tulenevat kohustust täielikult. Seisuga 23.05.2007.a. oli kostjal võlgnevus üüri ja kõrvalkulude osas 5 842,45 krooni. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste eest, mis on seotud asja kasutamisega. Hagiavaldusest nähtub, et kostja ei ole temale esitatud arveid vaidlustanud. Üürilepingu kohaselt oli üürnik kohustatud tähtaegselt tasumata summadelt maksma viivist 0,15 % päevas. Kostja ei ole tasunud võlga alates 31.05.2007.a. kuni hagiavalduse koostamiseni. Üürnikku on korduvalt informeeritud kohustuste täitmise vajalikkusest ja ta on nõude põhimõtteliselt õigeks võtnud, kuid ei ole seda tasuma asunud. Üürniku otseses valduses olnud eluruumi vastuvõtmisel 23.05.2007.a. selgus, et eluruum on väga halvas seisukorras ning seda ei ole võimalik ilma renoveerimiseta kasutada ega üürile anda. Üürnikule oli 01.12.2005.a. kasutusse antud eelnevalt remonditud eluruum. Remondikalkulatsioonist nähtub, et kostja oli lõhkunud täispuidust välisukse, aknad, kahjustanud toaseinad ja põranda, ruumist olid kadunud kraan jt asja päraldised. Kokku oli tekitatud kahjustusi 16 560 krooni ulatuses. Kostjaga on remondikalkulatsioon kooskõlastatud ja ta on sellega nõustunud, andes allkirja. Kostja kohustus tasuma kahjuhüvitise hiljemalt 31.05.2007.a., kuid ei ole seda teinud. Hageja arvestab kahju hüvitamise nõude määramisel intressimäära 11 % aastas (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär 4 %, millele lisandub 7 % aastas). Tulenevalt kostja poolt korteri elamiskõlbmatuks muutmisest ja kahju mittehüvitamisest, mis ei võimaldanud pärast kostja lahkumist korterit elamiskõlblikuks muuta ja koheselt kolmanda isikuga üürilepingut sõlmida, on hagejale tekitatud kahju saamata jäänud tuluna. Hagejal jäi saamata üüritulu ajavahemikus 23.05.2007.a. kuni 31.07.2007.a. korteri eest 3 450 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5 842,45 krooni ja viivis 1 436,55 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt eluruumi lõhkumisega tekitatud kahju 16 560 krooni, viivitusintress 913,17 krooni ja saamata jäänud tulu 3 450 krooni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on kohtu poolt saadetud materjalid isiklikult kätte saanud 24.01.2008.a. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja (20 päeva) jooksul kohtule vastanud, mis annab kohtule õiguse lahendada antud asi tagaseljaotsusega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Antud juhul on poolte vahel sõlmitud üürileping, millega Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Antud juhul on kostja jätnud rahalise kohustuse hageja ees täitmata. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tuleneval alusel hüvitamisele. OÜ S. saamata jäänud tulu seisneb kasus, mida VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 tulenevalt oleks isik saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tuluna tuleb mõista uue üürilepingu sõlmimist kolmanda isikuga, millega hageja mõistlikult arvestas. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega OÜ S. hagi R.T. vastu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja