2-05-9481/8 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg. 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Poolte vahel on 30. augustil 2000. a. sõlmitud tähtajatu Q GSM leping nr. 10067487, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 14. oktoobri 2001. a. teatest. 20. aprilli 2005. a. saldokinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 8. novembril 2001. a. Saldokinnitusest nähtuvalt on kostjale 8. novembril 2001. a. esitatud lõpparve, milles põhivõlaks on arvestatud telefonimaksed summas 1135, 14 krooni, kõneteenused summas 1364, 71 krooni ja leppetrahv summas 1000 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et lõpparve oleks kostjale väljastatud. TsK § 191 lg. 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitsevahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud Q GSM mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi ei kajasta, seega on leppetrahvi nõue põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Põhjendatud on kostjale hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata kõneteenuste ja telefonimaksete eest kokku summas 2477, 21 krooni. Viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg. 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 274, 97 krooni ulatuses (3% x 2477, 21 krooni x 3, 7 aastat). Kuni 31. detsembrini 2005. a. kehtinud TsMS § 60 lg. 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu summas 280 krooni. TsMS § 61 lg. 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50 krooni. 14. juunil 2007. a. on hageja maksnud täituritasu summas 295 krooni, kuid kuna täitur kohtudokumente kostjale ei edastanud, tuleb see summa hagejale tagastada. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu otsuse viivist puudutavas osas ning uue otsusega välja mõista viivis summas 2477, 21 krooni. Kohus tuvastas otsuses, et kostja võlgneb põhivõlana hagejale 2477, 21 krooni. Viivise mõistis kohus välja TsK § 231 lõike 1 alusel, jättes tähelepanuta, et Q GSM lepinguga oli kindlaks määratud teistsugune viivisemäär. Kostja ei esitanud hagile ega selles esitatud viivisenõudele vastuväiteid ega vaidlustanud poolte kokkulepet viivisemäära kohta. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei ole poolte vahel lepinguga kindlaksmääratud viivise määra arvestanud. Viivist arvestades on hageja käitunud kostjat soosivalt, arvestades viivist võimalikust väiksema määraga ning vähendades viivisesummat põhivõla summani. Arvestades menetluses esitatud tõendeid, on põhjendatud arvestada viivist vastavalt hagiavalduse arvestusele, mõistes viivise kostjalt välja põhivõla rahuldatud ulatuses. Tegemist on oluliselt vähendatud viivisenõudega. Apellant palub kostjalt välja mõista ka riigilõivu täismäära summas 420 krooni.

Vastustaja seisukoht Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus mõistis kostjalt välja põhivõla summas 2477, 21 krooni. Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 ei kontrolli kolleegium esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust selles osas. Viivise väljamõistmist puudutavas osas tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada, kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 2477, 21 krooni. Viivisenõude aluseks oleva lepingu punktis 7. 4 leppisid lepinguosalised kokku, et viivise määraks on 0, 5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid kokku mitte vähem kui 60 krooni (tl. 63 pöördel). Niisugune kokkulepe oli kooskõlas lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK § 231 lõikega 1, mille kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik oli kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei olnud kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Hiljem kehtestatud üldtingimustes viivisemäära vähendati 0, 15%-ni päevas. Maakohus ei põhjendanud oma otsuses, miks ta lepingupoolte poolt kokku lepitud viivisemääraga ei arvestanud. Kolleegium leiab, et vaidlus viivise üle tuleb lahendada poolte poolt kokkulepitud viivisemäära arvestades, seda enam, et tegelikult arvestas hageja viivist kogu ajavahemiku eest, lähtudes viivisemäärast 0, 15% päevas. Kostja ei ole hageja viivisearvestuse põhimõtteid vaidlustanud. Hagi viivise väljamõistmiseks põhivõla suuruses tuleb rahuldada. Ka menetluskulu jaotust tuleb täpsustada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 tuleb enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul jaotada menetluskulud seni kehtinud TsMS-i sätete kohaselt. Hagiavalduselt tasus hageja lõivu 560 krooni. Et hagi rahuldatakse osaliselt – 71% ulatuses (hagi esitatud summas 6954, 42 krooni ja rahuldatakse summas 4954, 42 krooni), siis tuleb kostjal kuni 31. detsembrini 2005. a. kehtinud TsMS § 60 lõike 1 kohaselt hüvitada hagejale ka riigilõiv samas proportsioonis ehk summas 392 krooni. Et apellatsioonkaebuse nõue rahuldatakse, siis tuleb kostjal sellelt kaebuselt tasutud riigilõiv 250 krooni hagejale hüvitada TsMS § 60 lg. 8 alusel. Õigusabikulu osas ei ole otsust vaidlustatud, seega tuleb kostjal hüvitada sellena hagejale 50 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 692 krooni.